KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuli 2021 Kohtuasja number 1-13-1577 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Kersti Kerstna-Vaks ja Tiina Pappel Kohtuasi Aleksandr Daki (isikukood 35111110321) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- juuni 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Aleksandr Dak Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine ja ringkonnaprokurör Ainar Koik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- mai 2013 otsusega tunnistati Aleksandr Dak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 6 järgi ning teda karistati 10 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 7 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Daki kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust A. Dakile Tallinna Linnakohtu
- novembri 2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 9 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- november 2012 ja karistusaeg lõppeb
- augustil
- Tartu Vangla esitas
- mail 2021 Tartu Maakohtule materjalid A. Daki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur ei toeta A. Daki vabastamist, kuid toetavad tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2021 määrusega A. Daki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning allutas ta 3 aastaks karistusjärgsele käitumiskontrollile, mille ajal on A. Dak kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 ei ole formaalsed alused A. Daki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud: vangistustähtaja lõpuni on jäänud alla kahe kuu. Seega tuleb A. Dak jätta ennetähtaegselt vabastamata.
- Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed alused on täidetud. Samuti on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine sisuliselt vajalik.
- On tõenäoline, et A. Dak paneb toime uued kuriteod. Ta on viibinud väga pikki aastaid kinnipidamisasutustes, elust väljaspool vanglat teab ta vähe ja tal puudub toetav pere. Seetõttu on tal vabaduses keeruline toime tulla. A. Daki on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuigi kehtivaid karistusi on tal kaks. Vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on A. Daki kolmel korral karistatud seksuaalkuriteo toimepanemise (korduv alaealise vägistamine, sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil, alaealise suguhaigusesse nakatamine, sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamine vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit, suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga, sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes) ja kuritahtliku huligaansuse eest. Varasemaid kuritegusid ajendas seksuaalne motiiv ja puudulikud probleemilahendusoskused. Praegust vangistust kannab A. Dak vägistamise eest, mille ajendiks oli samuti seksuaalne motiiv ja puudulikud probleemilahendusoskused. Kuritegude muster on jäänud samaks: A. Dak kasutab vägivalda või ähvardab vägivalla kasutamisega, et rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Kuriteod olid kõik ette planeeritud.
- Lähtuvalt A. Daki senisest elukäigust pole põhjendatud loota, et vangistus oleks ta suunanud õiguskuulekale teele. Nagu eelevalt kirjeldatud, on A. Dak pannud toime peamiselt seksuaalkuritegusid ja pikaajalised vangistused pole tema käitumist mingil viisil muutnud. Eelmisest vangistusest vabastati A. Dak ennetähtaegselt, kuid ka kriminaalhooldaja kontrollile allutamine oma eesmärki ei täitnud. A. Dak pani katseajal toime hoopiski uued seksuaalkuriteod. Kohtuistungil apelleeris A. Dak oma vanusele, kuid selliseid seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid on võimelised toime panema ka 70-aastased inimesed. Ka see, et
- detsembril 2020 karistati A. Daki kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga, näitab, et ta ei hooli mingilgi määral õiguskorrast ega kehtestatud reeglitest. Nimelt viibis A. Dak ajavahemikul
- oktoobrist
- novembrini 2020 avavanglas, ent rikkus selle režiimi reegleid. Tal oli lubatud liikuda järelevalveta Tartu Vanglast otse Politsei- ja Piirivalveametisse ning tagasi Tartu Vanglasse. Enne vanglast lahkumist räägiti talle üle, et marsruudilt kõrvale kalduda ei tohi ja ei tohi külastada ka toidupoodi. A. Dak sellest aga ei hoolinud, vaid kaldus väljapool vangla territooriumi etteantud marsruudilt kõrvale ning ostis endale poest sigarette ja tuletikke.
- Kohus pole kindel, et rehabiliteerivad tegevused on toonud A. Dakis kaasa nihke paremuse poole. Vangla märgib, et A. Dakiga on läbi viidud seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogramm „Uus suund“. Programmi läbiviija hinnangul tunnistab A. Dak mõnda kuritegu täielikult, teisi osaliselt. Ta teab, et on nooruses teinud oma impulsiivsuse tõttu valesid otsuseid, mida kahetseb ja mille toimepanemist ei pea õigeks. Praeguse vangistuse aluseks olevat 2
(4)kuritegu A. Dak aga ei tunnista. Selliselt iseloomustatud seksuaalkurjategija puhul eksisteerib äärmiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, mida ei maanda piisavalt ka programmi läbimine. Ka teadaolevalt vähemalt 46 seksuaalkuriteo (või osateo) olemasolu näitab järjepidevat kuritegelikku käitumismustrit ja puudulikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Daki puhul tegemist manipulatiivse isikuga, kelle eesmärgiks on, et asjad kulgeksid temale sobiva kava ja suuna kohaselt.
- Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb võrrelda olukorda, kus A. Dak vabaneb vangistusest käitumiskontrolli alla olukorraga, kus ta vabaneb vangistusest ilma käitumiskontrollita. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem: riik hoiab A. Dakil silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldusametniku poolse nõustamise jne kaudu). Seetõttu tuleb A. Daki suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Võttes arvesse A. Daki isikut ja tema ääretult kõrget retsidiivsusohtu, tuleb käitumiskontrolli kohaldada maksimaalseks ajaks ehk kolmeks aastaks. Määruskaebus
- A. Dak esitas maakohtule kaks avaldust, mida saab sisu poolest käsitleda maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusena. Avalduste sisu on lühidalt järgmine.
- A. Dak teavitas kohut kirjalikult ja telefoni teel, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Siiski peeti kohtuistung selleks, et määrata talle kolm aastat kontrolli. Kutset kohtuistungile A. Dak ei saanud ega teadnud kohtuistungi toimumisest. Seetõttu ei saanud ta kutsuda kohtuistungile enda kaitsjat ning ta jäeti kaitsevõimalusest ilma. Esimeses avalduses kirjutas ta, et ei soovi advokaati, kuna selleks ajaks oli tal lepinguline advokaat juba olemas.
- Kohus määras, et A. Dak peab elama X asukohas aadressil X. Selle elukoha avaldas A. Dak juhuks, kui vabaneb ennetähtaegselt. Kuna ta vabaneb aga karistustähtaja lõppedes, siis soovib ta ise valida korterit, kus elada. Tal on selleks õigus ja võimalus. Ta ei soovi elada varjupaiga-toas koos seitsme endise süüdimõistetuga. Pealegi võetakse sellesse majutuskohta vaid enne tähtaega vabastatud isikuid. Ta teavitab viivitamatult kriminaalhooldusametnikule oma elukoha aadressi ega kavatse minna pakku või rikkuda seadust.
- Eeltoodud põhjustel palub A. Dak tunnistada maakohtu istung ebaseaduslikuks ning tühistada maakohtu määrus. Ringkonnakohtu seisukoht
- Esmalt käsitleb ringkonnakohus A. Daki etteheiteid seoses maakohtu istungi korraldamisega ja tema kaitseõiguse rikkumisega.
- Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 76 kohustus vangla esitama maakohtule materjalid A. Daki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Maakohus aga kohustus vastavalt KrMS § 432 lgle 3 arutama neid küsimusi kohtuistungil A. Daki osavõtul. Seega on põhjendamatu A. Daki etteheide seoses kohtuistungi korraldamisega vastu tema soovi: kohtuistungi korraldamine ei sõltu süüdimõistetu soovist.
- Põhjendamatu on ka A. Daki etteheide tema kaitseõiguse rikkumise kohta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kutse maakohtu istungile saadeti A. Dakile
- juunil
- Tõsi, näha ei ole seda, kas nimetatud kutse sai A. Dak ka kätte. Samas kohtuistungil ta osales ega viidanud selle käigus kuidagi, et kohtuistungi toimumine oleks olnud talle üllatuslik või et ta vajanuks istungiks 3
(4)ettevalmistumiseks rohkem aega. Samuti viitab A. Dak ise, et palus kohtuistungi ärajätmist, mis kinnitab pigem seda, et ta oli kohtuistungist teadlik. Istungi kutse mittesaamise tõttu ei olnud A. Dakil väidetavalt võimalik teavitada istungist oma kaitsjat. Samas
- mai 2021 avalduses märkis A. Dak, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamise istungile kaitsjat ning tal ei ole ühegi kaitsjaga ka kokkulepet.
- juuni 2021 kohtuistungi protokollist nähtub, et ka kohtuistungil ei avaldanud A. Dak soovi kaitsja osalemiseks. Seega ei saa järeldada, et A. Daki kaitseõigust oleks rikutud ja seetõttu oleks alust maakohtu määrus tühistada.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust ka muudel põhjustel. Maakohus on igati veenvalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole võimalik A. Daki tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastada ning miks tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kuna A. Daki ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendamise osas ei ole ringkonnakohtul maakohtule ka mingisuguseid etteheiteid ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei ole lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 vajalik neid põhjendusi üle korrata.
- Üldjoontes nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ka selles osas, miks tuleb A. Daki suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Samas tuleb maakohtu põhjendustest jätta kõrvale viited A. Daki varasematele arhiveeritud karistustele: tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 5 ei ole arhiveeritud karistustele tuginemine lubatav. Ülejäänud osas on aga maakohtu arutluskäik asjakohane ja piisavalt põhjendatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata neidki põhjendusi. Olgu märgitud vaid seda, et A. Daki väga suurt hulka raskeid kuritegusid, korduvaid vangistusi ja manipulatiivsust arvestades on negatiivse retsidiivsusprognoosi püstitamine kõigiti põhjendatud.
- Tegelikult ei vaidlusta ka A. Dak ise otsesõnu mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, vaid seda, et teda kohustati elama karistusjärgse käitumiskontrolli ajal X elamispinnal. Ta märgib, et soovib ise valida elukohta ning eelnimetatud majutuskohta võetakse tegelikult elama vaid ennetähtaegselt vabastatud isikuid. Ringkonnakohus leiab, et ka A. Daki eeltoodud vastuväited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Nimelt ei ole veenvad A. Daki väited, et X majutuspinnale saanuks ta elama asuda vaid ennetähtaegse vabastamise korral. A. Dak avaldas maakohtu istungil, et kui (karistusjärgne) kontroll on kohustuslik, siis X toetab teda. Et sinna ei oleks tal võimalik elama asuda muul moel kui ennetähtaegselt vabanenuna, A. Dak maakohtu istungil ei väitnud. Maakohtu istungil avaldas ta kahtlusi vaid selles osas, et peaks enda vanuses elama seal koos 80 teise inimesega. Seega näivad A. Daki praegused väited vaid katsena sel viisil karistusjärgset käitumiskontrolli välistada. Seda kinnitab kaudselt ka vangla iseloomustusest nähtuv, et A. Dak on äärmiselt manipulatiivne ning soovib, et asjad kulgeksid temale sobiva kava järgi. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt on X kontaktisik kinnitanud valmisolekut võtta A. Dak nende juurde programmi üheksaks kuuks, tuleb järeldada, et vähemalt selle aja jooksul on A. Dakile elukoht garanteeritud. Tõsi, hiljem ei pruugi A. Dakil seal elamine enam võimalik olla. Samas on üheksa kuud piisavalt pikk aeg, et leida uus elukoht, millist soovi on A. Dak ka ise korduvalt avaldanud. Seetõttu ei näe ringkonnakohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele takistusi ka A. Daki elukohaga seoses.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)