1-17-4780/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2021 1-17-4780 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Ivan Novossad (isikukood 37903093711) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Ivan Novossadi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määratud korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom RESOLUTSIOON
4. Jätta Ivan Novossadi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Viira &Partnerid Advokaadibüroo Ivan Novossadile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,80 (sada seitsekümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 29 eurot 80 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ivan Novossadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 178 eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Ivan Novossad kannab talle Viru Maakohtu
8. juuni 2017 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 pde 1,2 järgi mõistetud vangistust 4 aastat 10 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu
9. augusti 2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust võrra. 6 aasta 9 kuu ja 5 päeva pikkust vangistust kannab ta alates
10. detsembrist
11. Karistuse lõpptähtaeg saabub
12. septembril
14. Viru Vangla esitas
15. juunil
16. a maakohtule materjalid I. Novossadi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ja prokuratuur I. Novossadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
17. Viru Maakohtu
18. juuli
19. a määrusega jäeti I. Novossad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et esinevad KarS § 76 lg 2 p-s 2 toodud formaalsed eeldused I. Novossadi vabastamiseks.
20. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Tunnustust väärib I. Novossadi käitumine vangistuse jooksul. Aktiivselt osaleb kinnipeetav ka individuaalse täitmiskava täitmisel: ta on hõivatud tööga alates
21. septembrist 2018 – algul majandustöödel, praegu töötab ta keevitajana. I. Novossad õppis riigikeelt A2 tasemel ning osales vestlustel kuritegelike hoiakute muutmisest. Ta mõistab oma probleeme ning soovib käitumist muuta ja on viimasel ajal seda palju analüüsinud ega soovi vana viisi elada. I. Novossadi eesmärgiks on pojaga suhete säilitamine, pere loomine ja töökoha leidmine. Ta töötas aktiivselt kaasa ka programmis „Eluviisitreening“ ning tunnistab probleeme sõltuvusainetega, selle mõjule tema elule ning suhetele. I. Novossadi arvates peab ta sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. I. Novossadi arvates saab ta oma käitumist ja elu muuta. Ta on omandanud keevitaja kutse ning osaleb alates
22. aprillist 2021 sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Kohus pidas positiivseks nii eriala omandamist, töömotivatsiooni ning nõuete likvideerimist ja raha kogumist vabanemisfondi. Ka garanteeritud töökoht ning toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik on I. Novossadil olemas. Talle tagatakse vabanemisel tugiisikuteenus programmi „Sütik“ raames. Samuti tõi kohus välja, et I. Novossadil on võimalik vabanemise korral asuda elama ühiselamusse.
23. Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et uue kuriteo risk on I. Novossadi puhul liiga suur. Selliseks arvamuseks annavad aluse tema karistused ja isikut iseloomustavad andmed. I. Novossadil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Praegust karistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemises grupi poolt. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja soov saada majanduslikku kasu. Ta tegeles varem KarS
24. ptk
25. jaos sätestatud kuriteo toime pannud isikuna narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis. Kuriteo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu mõisteti liitkaristus eelmise kohtuotsusega, millega I. Novossad oli süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobeseisundis. Kohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et I. Novossadi hoiakud on vangistuse ajal muutunud sedavõrd, et uue kuriteo risk oleks oluliselt vähenenud. Uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö tegemise ajal näitab I. Novossadi ohtlikkust ning annab aluse karta samasuguse käitumise kordumist. Enne kinnipidamist tarvitas I. Novossad narkootilist ainet, mistõttu ei saa välistada taas narkootiliste ainete küüsi sattumist ning uusi raskeid kuritegusid.
26. Sõltuvusainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamises nägi kohus I. Novossadi uute kuritegude ohtu. I. Novossadil on diagnoositud alkoholisõltuvus, ent ise ta probleemi alkoholis ei näe. I. Novossad pani
27. a vägistamise toime alkoholijoobes. Narkosõltuvust tal diagnoositud ei ole, ent narkootikume proovis ta 13-aastaselt ning on tarvitanud narkootikume ka introvenoosselt. Teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimises narkojoobes ning narkootikumide käitlemise eest. Kohtul puudus veendumus, et ka pärast sotsiaalprogrammi läbimist ja sõltuvusainete tarvitamise loobumise soovi, suudab I. Novossad hoida vabaduses karsket eluviisi, panemata toime uusi kuritegusid.
28. Ohtu uuteks kuritegudeks nägi maakohus ka isikut iseloomustavates andmetes. Tegemist on impulsiivse inimesega, kes vabaduses oma tegevuste tagajärgedele ei mõelnud. I. Novossadi probleemide lahendamise oskus on kesine ning ühiskonnas kehtivatesse normidesse suhtub ta ükskõikselt. Tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on nõrk. Kohus märkis ära sellegi, et varasemad vabaduskaotuslikud karistused ei ole pannud I. Novossadi oma tegude 2 tagajärgedele mõtlema ega kutsunud tema käitumises esile muutust. Ka vangla ja prokuratuur ei ole vabastamist toetanud.
29. Määruskaebuses taotleb kaitsja tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada I. Novossad tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ühes tema suhtes katseaja lõpuni käitumiskontrolli kehtestamisega.
30. I. Novossadi iseloomustus toetab tema ennetähtaegset vabastamist. I. Novossadi käitumine on olnud eeskujulik – ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, läbinud edukalt kaks erinevat sotsiaalprogrammi. Pärast vabanemist on talle tagatud tugiisikuteenus. I. Novossadil on garanteeritud elu- ja töökoht ning vabanemisfondis 582 eurot. Distsiplinaarkaristused puuduvad ning probleemkäitumist ei esine. Ta suhtleb aktiivselt vanemate ja pojaga. Kriminaalse taustaga isikutega ta ei suhtle.
31. Minevikuprobleemid alkoholiga vabastamist ei välista, kuivõrd I. Novossadil puudub soov alkoholi tarvitada ning ta ei näe probleemi ka alkoholi tarvitamise keelu täitmisega. Iseloomustuse kohaselt ei tarvitanud I. Novossad alkoholi enne käesoleva kuriteo toimepanemist umbes 10 aastat. Viimase kuriteo alkoholjoobes pani ta toime
32. a.
33. Vangla poolt väljastatud iseloomustuses väidetavad võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid s.o. ohuprognoos ei põhine millelgi ning nendele ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel kohtul tugineda. Prokuratuur ei ole aga üldse oma seisukohti põhjendanud.
34. Kohus peaks tuginema kriminaalhooldusametniku ja vangla iseloomustusele, mitte paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistatusele. Määrusest ei selgu, mis peaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele motiveerima, kui seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Üle 4,5 aasta vangistust kandnud I. Novossadi käitumine on selle aja jooksul muutunud ning ta ei kujuta endast ühiskonnale ohtu.
35. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud I. Novossadi käitumist, kes on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning omab väga häid resotsialiseerumise väljavaateid. Viiteid üldpreventiivsetele kaalutlustele ei saa pidada piisavateks, samal ajal kui täidetud on muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Isiku vabastamata jätmist ei saa põhjendada ka toimepandud kuriteo raskuse, ammugi siis mitte mingite ennustavate protsentidega uue kuriteo toimepanemise võimalikkusest. Kohus on sisuliselt leidnud, et I. Novossadi käitumine ei ole muutunud. Selline seisukoht põhineb asjaolude ebaõigel tuvastamisel. Kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. Kuigi kohus tuvastas hulgaliselt I. Novossadi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jäävad üldsõnaliseks kohtu põhjendused, mis on jätkuvalt suurem kaal I. Novossadi varasemal elukäigul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel. Kohus positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestanud tuginedes I. Novossadi käitumisele karistuse kandmisele eelnenud ajal. Määrus rajaneb asjaolude valikulisel hindamisel, mis on KrMS § 339 lg 2 rikkumine. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise erandlikest asjaoludest sõltuvusse seadmine aga kujutab endast materiaalõiguse valesti kohaldamist.
36. I. Novossadi ennetähtaegne vabastamine on eelkõige põhjendatud perekonna ja ühiskonna huvidega. Käitumiskontrolli kohaldamine aitaks tal valutumalt ühiskonda sulanduda. Lisaks tuleks panna kohustus mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. Ennetähtaegne vabastamine võimaldaks I. Novossadil suhelda toetavate lähedaste ja lastega ning tunnetada vastutust. I. Novossad on võimeline katseaja kontrollnõudeid täites läbima. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
38. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
39. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus I. Novossadi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud I. Novossadi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus I. Novossadi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
40. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
41. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
42. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 165 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Viira&Partnerid Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 178,80 eurot (sh käibemaks 29,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
43. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Novossadi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4