Obsah (7)

§ 274§ 424§ 4231§ 418§ 57§ 64§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-2129 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm

§ 274

lg 1, § 418 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi süüdi Kaebuste esitajad ja kaebuste süüdistatav Raul Rebanets (ik 38905186517) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, apellatsioonid liik RESOLUTSIOON Jätta Raul Rebanetsi ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa apellatsioonid Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada need apellantidele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

§ 424lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta juhtis

1. märtsil
2. a kella 18:33 paiku Võru linnas Kreutzwaldi tänaval tahtlikult mootorsõidukit Volvo S60 registreerimisnumbriga X, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 1,87 mg alkoholi. 2.

§ 4231järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta tahtlikult ja süstemaatiliselt: −

1. märtsil
2. a kella 09:12 paiku Võru maakonnas Antsla linnas F. R. Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Volvo S 60 registreerimismärgiga X; −
3. märtsil
4. a kella 18:33 paiku Võru linnas Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Volvo S 60 registreerimismärgiga X; −
5. jaanuaril
6. a kella 04:42 paiku Võru linnas Tartu tänava ja Vilja tänava ristmikul mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga nr X; −
7. veebruaril
8. a kella 05:00 ajal Võru linnas Jüri ja Koidula tänaval mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga X. 3.

§ 418lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta omandas tuvastamata ajal, hoidis kuni

1. jaanuarini
2. a ilma vastava loata ning kasutas
3. jaanuaril
4. a Võru linnas Vilja 1a ja Vilja 1b garaažide vahelisel alal laskekõlbulikku 9 mm P.A.K kaliibrilist hoiatus- ja signaalpüstolit Stalker 914-S nr X, mis käsitööndusliku ümberehitamise tulemusena kuulub ehituslikult tulirelvade hulka. Oma tegevusega rikkus R. Rebanets relvaseaduse (RelvS) § 32 lg-d 1 ja 2, § 34 lg-t 2 ning § 45 lg-t
5. 4.

§ 274lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta pani

1. veebruaril
2. a Võru linnas Räpina mnt 20a Kagu politseijaoskonna kainestuskambrisse paigutamise järgselt kambri kaamera ette voodimadratsi ja keeldus seda vaatamata politseiametnik V.D. korraldustele eemaldamast. Kui patrullpolitseinikud V.D. ja S.T. sisenesid seoses oma ametikohustuste täitmisega kainestuskambrisse, lõi R. Rebanets kella 07:57 paiku V.D.d vasaku rusikaga näkku, tekitades kannatanule põse piirkonda lahtise haava, ja S.T.d parema rusikas käega vasakule poole peapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu.
3. Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsusega mõisteti R. Rebanets süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega,

§ 4231

järgi 7 kuu pikkuse vangistusega,

§ 418

lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 274lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. R. Rebanetsile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 aastani. Tema karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. veebruaril
2. a.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et R. Rebanets peab menetluskulud summas 2535,20 eurot tasuma ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. R. Rebanetsile karistust mõistes võttis maakohus arvesse järgnevat.
5. R. Rebanets pani ajavahemikul
6. märtsist
7. a kuni
8. veebruarini
9. a (s.o veidi enam kui 10 kuu jooksul) toime eriliigilisi kuritegusid, alustades mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega, jätkates tulirelva ebaseadusliku käitlemisega ja lõpetades politseiametnike vastu vägivalla kasutamisega. Paralleelselt juhtis R. Rebanets süstemaatiliselt, s.o neljal korral mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Kuritegude toimepanemine lõppes
10. veebruaril
11. a, mil R. Rebanets peeti kahtlustatavana kinni ja vahistati. Arvestades R. Rebanetsi kuritegeliku käitumise intensiivsust ja asjaolu, et

§ 274lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb R.

Rebanetsi karistada vangistusega. 9.

§ 424lg 1 sanktsiooni keskmine määr on ca 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

R. Rebanetsi ühes grammis veres oli vähemalt 1,87 mg alkoholi, mis jääb LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud miinimumi lähedale. Seega ei ole R. Rebanetsi süü väga suur ja teda on võimalik karistada vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eelnevast, tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 424lg 1 järgi karistuseks 7 kuud vangistust.

10.

§ 4231sanktsiooni keskmine määr on ca 6 kuud vangistust.

R. Rebanets juhtis ajavahemikus

1. märtsist
2. a kuni
3. veebruarini
4. a (s.o veidi enam kui 10 kuu jooksul) juhtimisõigust omamata mootorsõidukit kuniks ta
5. veebruaril
6. a kinni peeti ja vahistati. Seejuures valetas R. Rebanets nii oma tuttavale K. H.le kui ka politseinikele, et tal on välisriigi juhtimisõigus. Kuigi R. Rebanets väitis kohtuistungil viimases sõnas, et ta on Rootsis autokooli lõpetanud, töötanud suurte autodega ning sõitnud suurtel maanteedel ja kitsastel tänavatel, ei ole kriminaaltoimikus nende asjaolude kohta ühtki tõendit. Viimati märgitu tõttu on kõnealused väited paljasõnalised ja kohus ei arvesta neid kriminaalasja lahendamisel. Pidades silmas, et R. Rebanets juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta neljal korral, on tema süü keskmisest veidi suurem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eelnevast, tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 4231järgi karistuseks 7 kuud vangistust.

11.

§ 418lg 1 sanktsiooni keskmine määr on samuti ca 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

R. Rebanets käitles ebaseaduslikult tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit, mille kahjustusvõime 2 on tulirelvaga võrreldes väiksem. Tõlgendades kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks, tuleb asuda seisukohale, et R. Rebanets käitles tulirelva ebaseaduslikult väga lühikest aega. Kuigi prokurör märkis, et R. Rebanets tekitas tulirelvaga teistele isikutele viga, siis maakohtu hinnangul ei ole võimalik seda asjaolu

§ 418

lg 1 süü suuruse hindamisel arvestada, sest praeguses asjas ei ole analüüsitud kehavigastuse tekitamise õigusvastasust. Lähtudes eelnevast, on R. Rebanetsi süü keskmisest väiksem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 418lg 1 järgi karistuseks 10 kuud vangistust.

12.

§ 274lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

R. Rebanets lõi kahte politseinikku ühel korral rusikaga pea piirkonda, tekitades ühele kannatanule näkku õmblemist vajava lahtise haava ja teisele peavalu. Kuna R. Rebanets ei tekitanud oma teoga väga raskeid tagajärgi, on tema süü keskmine. Pidades silmas, et R. Rebanets on kogu kriminaalmenetluse vältel kahetsenud politseinike löömist, esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

R. Rebanets leidis viimases sõnas, et politseinikud provotseerisid teda ja käitusid tema suhtes agressiivselt, mistõttu ta lõi politseinikke. Maakohus märgib, et iseenesest on süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 6 mõttes.

Praeguses asjas selle sätte kohaldamine ei tule siiski kõne alla. Nimelt tuvastas kohus eespool, et politseinike käitumine magamismati äravõtmisel oli seaduslik. Samuti nähtub videosalvestiselt, et politseinikud püüdsid R. Rebanetsi ümber veenda alates kell 07:48:54 kuni 07:56:07 (s.o ca 7 minuti vältel), kuid kuna R. Rebanets ei näidanud taandumise märke, sisenesid politseinikud kambrisse, et matt ära võtta. Arvestades, et politseinikud tegid kõik endast oleneva, et R. Rebanetsiga kokku leppida ja füüsilist konflikti vältida, on alusetu R. Rebanetsi väide tema provotseerimise kohta. Seda asjaolu ei nähtu ühestki kriminaaltoimikus olevast tõendist. Lähtudes ülal toodust, tuleb R. Rebanetsi

§ 274lg 1 järgi karistada 2-aastase vangistusega.

13. Maakohtu arvates tuleb R. Rebanetsile

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. R. Rebanets pani toime neli eriliigilist kuritegu, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Seda karistust tuleb omakorda lühimenetluse sätete alusel vähendada 2 aastani. 14. Kuigi R. Rebanets soovis tingimisi karistust ilma kriminaalhoolduseta, pole see kohtu hinnangul võimalik. Tulenevalt

§ 73

lg-st 1 võib kohus määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Praegusel juhul seda alust ei esine. R. Rebanets pani veidi enam kui 10 kuu jooksul toime neli erinevat kuritegu kuni ta kinni peeti ja vahistati. Seejuures jätkas R. Rebanets uute õigusrikkumiste toimepanemist alustatud süüteomenetlustest hoolimata ja kahetseb vaid ühe kuriteo toimepanemist. Arvestades eelnevat, ei täida

§ 73

alusel vangistuse täitmisele pööramata jätmine karistuse eesmärke ja sellest ei piisa, et mõjutada R. Rebanetsi oma suhtumist muutma.

1. Eeltoodud seisukohta ei kummuta ka raskused, mis R. Rebanetsile vangistusega kaasnevad. Tal oli töö- ja elukoht ning sõbrad ja sõbrannad olemas ka käesoleval juhul kõnealuste kuritegude toimepanemise ajal, kuid neist ei piisanud kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. mai
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni R. Rebanetsi kaitsja vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Rebanetsi karistamises

§ 274lg 1 järgi.

Selles osas taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista talle kergem (liit)karistus ja kohaldada

§ 73

lõikeid 1-3 selliselt, et koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista see vangistuse osa, mida R. Rebanets kannab alates

1. veebruarist
2. a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Ülejäänud vangistus jätta tingimisi viie aastase katseajaga täitmisele pööramata.
3. Maakohus ei ole R. Rebanetsi karistamisel

§ 274

lg 1 järgi võtnud piisavalt arvesse viimase puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Samuti teo toime panemise asjaolusid. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Politseiametnikele oli R. 3 Rebanetsi ärrituv iseloom teada. Nad oleksid võinud kambrisse sisenemisel kasutada nt pisargaasi, mis oleks R. Rebanetsi rahustanud ja tema agressiivust pärssinud, hoidnud ära võimaliku ründe ja selle tagajärjed. Seda arvesse võttes oleks võimalik R. Rebanetsi antud teo eest karistada kergema karistusega. R. Rebanets ei ela Eestis, vaid Rootsis, kus on tema töökoht ja sõpruskond. Tasuda tuleb eluasemelaenu. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks seniseks kantud vangistus ja ülejäänud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ta suudaks tingimisi karistuse mõistmisel õiguskuulekalt käituda. 18. Tartu Maakohtu 20. mai 2021. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka R. Rebanets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema karistamises

§ 274lg 1 järgi.

Selles osas taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista talle kergem (liit)karistus ja kohaldada

§ 73

lõikeid 1-3 selliselt, et koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista see vangistuse osa, mida R. Rebanets kannab alates

1. veebruarist
2. a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Ülejäänud vangistus jätta tingimisi viie aastase katseajaga täitmisele pööramata. Ühtlasi taotleb R. Rebanets menetluskulude tasumise ajatamist ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et R. Rebanetsi ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Napa apellatsioonid on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas R. Rebanetsile mõistetud karistus (seda nii karistuse liigi kui ka määra osas).
4. Viimaks märgib ringkonnakohus, et KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 alusel on seega menetluskulude ositi tasumiseks ette nähtud tähtaeg maksimaalselt üks aasta, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude tasumist ajatada sellest pikemaks perioodiks. R. Rebanetsil on võimalik aasta möödudes taotleda mõjuvate põhjuste olemasolul menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.
5. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R. Rebanetsi ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Napa apellatsioonid läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 4