← Eesti

1-20-2827/310

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. mai 2021 Kohtuasja number 1-20-2827 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Andres Partsi (isikukood 39511242710) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. aprilli 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Andres Partsi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  3. Jätta Andres Partsi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma määruskaebus läbi vaatamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ Andres Partsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andres Partsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
  6. Tartu Maakohus jättis
  7. aprilli 2021 määrusega Andres Partsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. A. Parts kannab Tartu Maakohtu
  8. oktoobri 2020 otsuse alusel vangistust alates
  9. jaanuarist 2020 kuni
  10. jaanuarini
  11. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on head: tal on garanteeritud töökoht, elukoht ja ema toetus. Tal on 7529,23 euro ulatuses võlgnevusi ja ta soovib neid tasuda. Viimase otsusega karistati A. Partsi omastamise, kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Teda on koduvalt karistatud ka varem, samuti on ta kandnud varem vangistust. Õigusvastase käitumise jätkamine vaatamata varasematele karistustele näitab, et A. Partsi suhtumine õiguskorda on hoolimatu. Ka praeguse vangistuse ajal ei ole ta suutnud rikkumistest hoiduda. A. Partsil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud vanglaametnike solvamise ja korraldustele mitteallumise eest. Rikkumiste toimepanemist põhjendab A. Parts pikaajalise üksikvangistuses viibimisega ja sellest tekkinud pingetega. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemine näitab, et A. Parts ei suuda end kontrollida isegi range järelevalve tingimustes. On vähetõenäoline, et ta suudaks seda vabaduses, kus võib samuti ette tulla pingelisi olukordi. Üldise suhtumise poolest võib A. Partsi pidada subkultuurseks. A. Partsi suhtumises võivad olla toimunud vangistuse ajal küll mõningad positiivsed muutused, kuid arvestades tema varasemat elukäiku ja vangistusaegset käitumist üldiselt, ei ole alust arvata, et need muutused oleksid piisavad tema vabastamiseks. Ei ole piisavat veendumust, et A. Parts suudaks käituda edaspidiselt õiguskuulekalt.
  12. A. Partsi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Partsi vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikul järgmised. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust nr

(2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõuetele. A. Partsi puhul on need nõuded täidetud. Ta on avaldanud selget kahetsust toimepandu osas, on õppinud oma vigadest ja näidanud üles muutumistahet. Edaspidi käitub ta õiguskuulekalt ja tema resotsialiseerumisele aitavad kaasa mitmed tegurid. A. Partsil on vabaduses elukoht, töökoht ja ema toetus. Samuti soovib ta hakata tasuma oma võlgnevusi. Vabastamata saaks ta jätta vaid erandlike asjaolude esinemisel. Määruskaebuse esitaja selliseid erandlikke asjaolusid ei näe. Kohus on vääralt järeldanud A. Partsi poolt kohtuistungil avaldatust, et ta näeb vanglat kohana, kus talle tuleks pakkuda erinevad tegevusi ja kui neid pakkuda ei ole, tuleks ta vabastada. Tegelikult on A. Parts soovinud aidata kaasa oma resotsialiseerumisele, avaldades soovi osaleda programmides, omandada kooliharidust ja asuda tööle.
  1. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja A. Partsi kaitsja vandeadvokaadi abi T. Metsma määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et A. Partsi seisukoha ja tema argumentide väljaselgitamisele kulus tal 60 minutit ning määruskaebuse koostamisele 120 minutit. Kokku soovib ta selle eest tasu 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Esmalt ei saa põhjendatuks pidada A. Partsi seisukoha ja argumentide väljaselgitamiseks kulunud aega. Need asjaolud pidanuks kaitsjale suuremas osas selgeks saama juba maakohtu menetluse ajal. Ka määruskaebuse koostamisele kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks. Määruskaebus on küll neljal A4 lehel, kuid kaitsja argumendid sellest vaid ligikaudu kahel lehel. Neiski argumentides on suurel määral kordusi ning õiguslikult keerukat argumentatsiooni määruskaebuses ei ole. Seetõttu tuleb kaitsja põhjendatud ajakuluks lugeda 90 minutit, millele vastavaks tasuks on 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Partsilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.