2-21-6159/7

2-21-6159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-6159 Tsiviilasi A. P. hagi L. P. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: L. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 16.06.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada A. P. ja L. P. abielu, mis registreeriti 25.04.
5. a Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. A. P. esitas 20.04.
8. a kohtule hagiavalduse L. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.04.
9. a. Hageja väitel ei ole pooltel enam abielulisi suhteid juba
10. aastast. Hageja soovib abielu ametlikult lõpetada. Kuna kostjaga ei olnud kokkuleppel abielu lahutamisega nõus, siis seetõttu pöördus hageja nõudega kohtu poole. Hageja soovib, et pärast abielu lahutust säilib temal perekonnanimi xxxx.
11. Kohus võttis hagi 21.04.
12. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
13. 16.06.
14. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte kooselu lõppes
15. aastal ja praeguseks on abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus ega vaidle nõudele vastu. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja A. P. ja kostja L. P. (sünnijärgne perenimi T. ) abielu registreeriti 25.04.
17. a Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Hageja väitel lõppes poolte kooselu juba
18. aastal ning poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavaid väiteid ei vaidlustanud. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud sellele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi kooselu ega suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 2
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3