Obsah (8)

§ 661§ 430§ 150§ 64§ 432§ 387§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-15978 Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Pärnu Tsiviilasi T.S.i hagi K.R.

§ 661lg 4).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses 2 Tsiviilasi nr 2-19-15978 nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.S.i (hageja) hagi K.R. (kostja) vastu sundosa õiguse ja omandiõiguse puudumise ning omandiõiguse tuvastamiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt J.L. suri 11.04.
2. J.L. päR.as 19.10.1978 testamendiga kogu oma vara pojale L.L.ule. J.L.u tütar M.R. esitas 26.09.1995 notarile avalduse pärandvarast sundosa vastuvõtmiseks. Pärimistunnistuste kohaselt päris L.L. 2/3 ja M. R. 1/3 pärandvarast, sh vastavalt ka 2/3 ja 1/3 Xxxxxxxxxxx (nüüd Xxxxxxxxxxx) Xxxxxxxxxxx alevikus asuvatest ehitistest, mis asuvad endise Xxxxxxxxxxx talu maal. L.L. suri xxxxxxxxxxx. L.L. pärandas testamendiga kogu oma vara pojale T.S.ile. M. R. suri xxxxxxxxxxx. M. R. pärandas kogu oma vara testamendiga K.R.le. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni otsusega nr 42, xxxxxxxxxxx on Xxxxxxxxxxx talu maa, sh Xxxxxxxxxxx krundi suhtes tunnistatud õigustatud subjektiks L.L.. J.L. oli loovutanud enda maa tagastamise õiguse oma pojale L.L.ule (see õigus ei olnud seega pärandvara), tagastataval maal asusid ka J.L.ule kuuluvad hooned, mille ta oli testamendiga pärandanud L.L.ule ning millede suhtes andis notar välja 1/3 osas pärimistunnistuse ka M.R.le. Seega oli tekkinud olukord, kus L.L.ul oli õigus saada Xxxxxxxxxxx talu sundvõõrandatud maa tagasi, M.R.l oli aga tekkinud õigus maa erastamiseks vastavalt oma osale hoonetes. Pärnu maavanema 15.11.2006 korraldusega nr 745 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati alustada M.R.le 8656 m² suurusest L. Xxxxxxxxxxx katastriüksusest 1/3 mõttelise osa erastamisega ja määrati M.R.le 3-kuuline tähtaeg maa ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. M R. maa erastamise ostu-müügilepingut ei sõlminud ja makseid ei tasunud. K. R. esitas 10.08.2018 Maa-ametil avalduse, millega taotles uut tähtaega maa ostumüügilepingu sõlmimiseks. Maa-ameti ja K.R. vahel sõlmiti Xxxxxxxxxxx müügi- ja asjaõigusleping 16.04.2019 ning Maa-amet esitas kinnistamisavalduse 18.04.2019 ning mille alusel on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, kus on 1/3 osa kaasomanikuna sisse kantud K R.. Hageja on seisukohal, et kuigi notar järgis
3. aastal sundosa kohta M.R.le pärimistunnistust välja andes ning tema omandiõigust tunnustades selleaegsest praktikast, on selline TsK § 540 tõlgendus väär ning ühtlasi vastuolus põhiseaduse §-ga 32 lg
4. Notar lähtus vaid sellest, et M.R. oli pärandi avanemise ajal pensioniealine ning tunnistas ta automaatselt töövõimetuks isikuks, kellel on õigus saada sundosa. Riigikohtu üldkogu oma 22.02.2005 lahendis nr 3-2-1-73-04 on leidnud, et PärS § 104 sätestatud töövõimetuse kindlakstegemisel tuleb selgitada, kas isik on ka tegelikult abivajaja, st et sundosa saajateks on üksnes need isikud, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada on piiratud ning nad vajavad erilist abi ning neil puuduvad piisavad vahendid enda abistamiseks muul viisil. Hageja hinnangul M. R. nende isikutel alla ei kvalifitseerunud.
5. Kostja hagi õigeks ei võta ja nõudeid ei tunnista täies ulatuses.
6. Asjas toimus 23.04.2021 eelistung ja uus eelistungi toimumise aeg on määratud 16.08.2021 algusega kell 13.
7. 3 Tsiviilasi nr 2-19-15978
8. Pooled esitasid 09.08.2021 kohtule samal kuupäeval poolte lepinguliste esindajate poolt allkirjastatud kompromissi. Pooled taotlevad, et Pärnu Maakohus kinnitaks kompromissikokkuleppe kohtumäärusega istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt käesoleva menetlusega seoses kantud õigusabikulud jäävad kompromissilepingu kinnitamisel poolte endi kanda ja pooled ei esita teineteise vastu mistahes nõudeid käesolevas tsiviilasjas tekkinud ja kantud õigusabikulude hüvitamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 alusel paluvad pooled tagastada hagilt tasutud pool (1/2) riigilõivu summast 1300 eurot, s.o 650 eurot, kandes selle Advokaadibüroo TGS Baltic AS arveldusarvele nr EE152200221025347530. Pooled on lähtudes

§ 64

lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 kokku leppinud, et vähendavad edasikaebamise tähtaega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale 10 (kümme) päevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise õiguslikust tähendusest ja

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Pooled paluvad

§ 387

lg 2 teise lause alusel saata kompromissi kinnitav kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale kinnistusraamatusse kannete (omanikukanne ja kohtuliku hüpoteegi kanne) tegemiseks.

1. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi täidetavuse huvides allkirjastada kohtu poolt kohandatud ja täpsustatud kompromissi tingimused. Pooled esitasid täpsustatud tekstiga kompromissitingimused 11.08.2021, millisega pooled leppisid kokku lõpetada T.S.i ja K.R. vahel kaasomand kinnistule aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx), sõlmisid asjaõiguslepingu, seadsid kinnistule hüpoteegi, andsid kinnistamiskannete aluseks vajalikud nõusolekud ja avaldused, leppisid kokku üle antava kaasomandi osa hüvitise suuruse ja tasumise korra ning leppisid kokku, et pooltel puuduvad vastastikku mistahes nõuded seonduvalt kinnistuga aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) ja hageja ei esita mingeid kulude hüvitamise nõudeid seoses haldusasjas nr 3-19-763 tehtud kulutustega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Pooled on punktis 1.
2. kokku leppinud, et K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab üle ja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab vastu 1/3 kinnistu kaasomandist, aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).
3. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi
4. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Pooled on kinnitatavas kompromissis avaldanud soovi ja andnud nõusolekud nii omanikukannete muutmiseks, kui ka hüpoteegi seadmiseks. Kompromissiosalised taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning paluvad kohtul esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. 4 Tsiviilasi nr 2-19-15978 Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.
5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende eneste kanda ja neid ei jaotata. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 11. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 650 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 650 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. 12.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5