← Eesti

1-17-11052/141

Obsah (4)§ 209§ 344§ 345§ 281

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2021, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-11052 (15230105525) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtu

§ 209lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul xxxx kuni 26.04.2016 võltsis ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G F ja K B M P, kes suri xxxx, koduse testamendi peale M P surma, see on dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Nimelt koostas Valdimir Tenjugin testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx) tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused N Tenjuginile. Testamendile panid tunnistajatena oma allkirjad G F ja K B. Vladimir Tenjugin võltsis testamendil M P allkirja. Seega Vladimir Tenjugin pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise,

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, kallutas N Tenjuginit esitama notarile võltsitud dokumendi. Nimelt esitas N Tenjugin 26.04.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Vladimir Tenjugini, G F ja K B poolt võltsitud M P koduse testamendi, Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile eesmärgiga omandada õigusi, see on pärida kogu M P vara. N Tenjugin oli teadlik, et testament on võltsitud. Seega Vladimir Tenjugin pani toime kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi,

§ 345lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, kallutas N Tenjuginit esitama notarile ebaõigeid andmeid, see on võltsitud dokumendi. Nimelt esitas N Tenjugin 26.04.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Vladimir Tenjugini, G F ja K B poolt võltsitud M P koduse testamendi, Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile. Samuti tema, kallutas K Bt esitama notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt ütles K B 12.05.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel 10 seoses M P pärimismenetlusega, et viibis juures, kui testaator kirjutas notarile esitatud M P kodusele testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet, kuid tegelikkuses oli testament võltsitud ning koostatud peale M P surma. Samuti tema, kallutas G Ft esitama notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt ütles G F 13.05.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel seoses M P pärimismenetlusega, et viibis juures, kui testaator kirjutas notarile esitatud M P kodusele testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet, kuid tegelikkuses oli testament võltsitud ning koostatud peale M P surma. Seega Vladimir Tenjugin pani toime notarile ebaõigete andmete esitamisele kihutamise,

§ 281lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. BELKOST GROUP OÜ-d süüdistatakse selles, et tema juhatuse liige Vladimir Tenjugin, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos OÜ xxxx juhatuse liikme L Sga, lõi S Šle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2016 maikuus aidata S Št ja leida talle korteri aadressil Xxxx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. Vladimir Tenjugini tegelik eesmärk oli muu hulgas saada S Š korteri müügist Belkost Group OÜ-le varalist kasu. Seega lõi ta varalise kasu saamise eesmärgil S Šle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Vladimir Tenjugin lasi S Šl allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 26 000 eurot, mille kohaselt pidi S Š laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.
  2. Leping on kuupäevaga 29.03.
  3. Tegelikkuses S Šle raha ei makstud. Seejärel 04.07.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul S Š korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. OÜ Belkost Group, mille üks juhatuse liikmetest on Vladimir Tenjugin, ostis kohtutäituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil Xxxx hinnaga 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. Vladimir Tenjugin pakkus S Šle vahetada korter aadressil Xxxx korteri vastu aadressil Xxxx ja lubas korteri remontimiseks anda S Šle 5000 eurot. Ta ei öelnud S Šle, et korteril on kommunaalmaksete võlg. 06.10.2016 sõlmisid S Š, Belkost Group OÜ juhatuse liige ja OÜ xxxx juhatuse liige L S notari juures korteriomandite müügilepingud ja hüpoteegi kustutamise avalduse. Selle kohaselt müüs S Š Belkost Group OÜ-le korteri aadressil Xxxx hinnaga 35000 eurot. Müügihinnast 5000 eurot sai lepingu kohaselt S Š sularahas, kuid tegelikkuses ta seda summat ei saanud, millest oli teadlik ka OÜ xxxx juhatuse liige L S. Sama lepingu kohaselt müüs Belkost Group OÜ S Š’le korteri aadressil Xxxx hinnaga 30 000 eurot. Ostja ja müüja kohustused loeti tasaarvestatuks ning korterile aadressil Xxxx seatud hüpoteek kustutati. Seega tegutses Vladimir Tenjugin Belkost Group OÜ huvides, kes sai antud tehingu tulemusel varalist kasu. Oma tegevusega tekitas Belkost Group OÜ juhatuse liige Vladimir Tenjugin S Š’le varalist kahju, s.o S Š ei saanud 5000 eurot ning korteril, mille ta ostis, oli kommunaalmaksete võlg summas 2903,76 eurot. Samuti oli tema poolt ostetud korteri tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui hind, millega talle korter pettuse teel müüdi. Seega Belkost Group OÜ pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil,

§ 209lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. Enditum OÜ-d süüdistatakse selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugini ja S Bga, lõi J R’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks Vladimir Tenjugin 2013 detsembris koos S Bga J R juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule, aidata müüa talle kuuluvat korterit aadressil Xxxx ja leida uue eluaseme, kuid tegelikkuses oli S 11 B ja Vladimir Tenjugini eesmärk saada OÜ xxxx omandisse J Rle kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid J Rt notari juures tehingut tehes ütlema, et ta on ostjalt OÜ-lt Enditum juba sularahas kätte saanud 16 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures Xxxx asuva korteri ostu-müügileping. Lepingu kohaselt ostis OÜ xxxx, keda esindas juhatuse liige L S, korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J Rle tasutud ei ole ning ta tegutses OÜ xxxx huvides, kes sai antud tehingu tulemusel varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S J Rle varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjuginiga, lõi V Hle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2015.a suvel aidata V Ht, kes pöördus tema poole võlgadega abi saamiseks, korteri aadressil Xxxx müümisel. Vladimir Tenjugin lasi V Hl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 5000 eurot ning samuti allkirjastada kassa väljamineku orderi. V H nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud ja Vladimir Tenjugin selgitas V H’ile, et tema skeem käib selliselt ja dokumentide allkirjastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik korter maha müüa. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. 26.08.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 6400 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V Ht võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
  2. 18.11.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S uuesti Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 5170 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V H’it võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2016/
  3. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid V H’ile ei tasutud. Täitemenetluse 025/2015/2630 käigus müüdi 08.04.2016 V Hle kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 14550 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 11602,49 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S V Hle varalist kahju, s.o V H jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 14550 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugini ja S Bga, lõi Y Ke (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks Vladimir Tenjugin 2015.a veebruaris koos S Bga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y K allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.
  4. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. Vladimir Tenjugini, S B ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Ble ja OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. 13.02.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja S B Y K notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
  5. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Ke kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas Xxxx OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y Ke ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S B 12 arveldusarvele nr XXXX. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S Y Ke varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjuginiga, lõi M Jle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2014 talvel M J poole ja lubas teda abistada seoses võlaga ning tegeleda sellega, et M J saaks peale ema M I surma tema korteri aadressil Xxxx enda nimele. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli saada nimetatud korteri müügist OÜ-le Enditum varalist kasu ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. Vladimir Tenjugin lasi 06.01.2014 M Il M J juuresolekul allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 6400 eurot ning selgitas M Jle, et see on tarvilik selleks, et sugulased ei nõuaks M I korterit pärast tema surma. Tegelikkuses nimetatud summat M Ile ega ka M Jle ei makstud. 08.05.2014 allkirjastas M J notariaalse volikirja, millega volitas Vladimir Tenjugin’it enda nimel tehinguid tegema. M I suri 29.11.2015 ja M J sai pärijana korteri omanikuks 02.03.
  6. Seejärel 12.04.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul M J’le kuuluvale korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 25000 eurot. 26.05.2016 sõlmis Vladimir Tenjugin M J nimel korteriomandi Xxxx müügilepingu ja korter müüdi 36500 euroga. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 20 000 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. M J sai korteri müügist 946,77 eurot. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S M J’le varalist kahju, s.o M Jl jäi saamata korteri aadressil Xxxx müügist saadud 20 000 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugin’iga, lõi J Vle ja F O tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2015.a sügisel J V ja F O poole ja lubas neid abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Vladimir Tenjugin lasi J V’l ja F Ol allkirjastada erinevaid dokumente selgitamata nende sisu. Üks dokumentidest oli 19.11.2015 dateeritud laenuleping OÜ-ga Enditum summale 8000 eurot, kuid tegelikkuses J V’le ega F O seda summat ei makstud. Seejärel 19.11.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja L S J V ning F O notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul J V ja F O korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 10000 eurot. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. Nimelt pöördus 16.05.2016 OÜ xxxx juhatuse liige L S täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlused nr 022/2016/2551 ja 022/2016/
  7. Täitemenetluse käigus müüdi 29.09.2016 J Vle ja F O’le kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 9500 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 8000 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S J V’le ja F O’le varalist kahju, s.o J V ja F O jäid täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 9500 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugin’iga, lõi S Š’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2016.a maikuus aidata S Š’t ja leida talle korteri aadressil Xxxx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. Vladimir Tenjugin’i tegelik eesmärk oli saada varalist kasu OÜ-le Enditum ja S Š korteri müügist varalist kasu Belkost Group OÜ-le. Vladimir Tenjugin lasi S Šl allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 26 000 eurot, mille kohaselt pidi S Š laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.
  8. Leping on kuupäevaga 29.03.
  9. Tegelikkuses S Šle raha ei makstud. Seejärel 04.07.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks 13 juhatuse liikme L S osavõtul S Š korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. L S tegutses OÜ xxxx huvides ning OÜ xxxx sai varalist kasu, s.o nõudeõiguse S Š vastu. OÜ Belkost Group, mille üks juhatuse liikmetest on Vladimir Tenjugin, ostis kohtutäituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil Xxxx hinnaga 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. Vladimir Tenjugin pakkus S Šle vahetada korter aadressil Xxxx korteri vastu aadressil Xxxx ja lubas korteri remontimiseks anda S Šle 5000 eurot. Ta ei öelnud S Šle, et korteril on kommunaalmaksete võlg. 06.10.2016 sõlmisid S Š, Belkost Group OÜ juhatuse liige ja OÜ xxxx juhatuse liige L S notari juures korteriomandite müügilepingud ja hüpoteegi kustutamise avalduse. Selle kohaselt müüs S Š Belkost Group OÜ-le korteri aadressil Xxxx hinnaga 35000 eurot. Müügihinnast 5000 eurot sai lepingu kohaselt S Š sularahas, kuid tegelikkuses ta seda summat ei saanud, millest oli teadlik ka OÜ xxxx juhatuse liige L S. Sama lepingu kohaselt müüs Belkost Group OÜ S Š’le korteri aadressil Xxxx hinnaga 30 000 eurot. Ostja ja müüja kohustused loeti tasaarvestatuks ning korterile aadressil Xxxx seatud hüpoteek kustutati. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S S Š’le varalist kahju, s.o S Š ei saanud 5000 eurot ning korteril, mille ta ostis, oli kommunaalmaksete võlg summas 2903,76 eurot. Samuti oli tema poolt ostetud korteri tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui hind, millega talle korter pettuse teel müüdi ning OÜ-l Enditum tekkis nõudeõigus S Š vastu summas 30 000 eurot. Seega Xxxx OÜ pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil,

§ 209lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Tenjugin tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Esitatud tsiviilhagisid samuti ei tunnista. Vladimir Tenjugini kaitsja nõustus süüdistatava seisukohaga ning leiab, et süü ei ole tõendatud. Tsiviilhagide osas leidis kaitsja, et need on põhjendamatud, kuna raha ei saa nõuda inimeselt, kes pole kriminaalasja toime pannud. 1.
  2. Kohtuistungil süüdistatava Belkost Group OÜ seaduslik esindaja Vladimir Tenjugin tunnistas, et süüdistus on arusaadav ning leidis, et juriidiline isik on vastutav kuritegude eest juhul, kui see tõestatakse. S. Š poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendamatu. Kaitsja nõustus oma kaitsealusega. 1.
  3. Kohtuistungil süüdistatava Xxxx OÜ seaduslik esindaja L S tunnistas, et süüdistus on arusaadav ning leidis, et ta ei tea, kas juriidiline isik vastutab tegude eest, aga arvatavasti jah. Esitatud tsiviilhagisid ei tunnista. Süüdistatava kaitsja jäi süüdistuse osas samale seisukohale. Tsiviilhagide osas leiab kaitsja, et need on tõendamata ning puudub kelmuse koosseis.
  4. Kohtu seisukoht 2.
  5. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, tunnistajate ja kannatanute ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Selleks, et kohus saaks tuvastada, et kannatanut on petetud, talle on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus loodud, mille tagajärjel ta on eksimusse sattunud, tuleb esmalt tuvastada, milline oli petmistoiming ning kas tegemist oli väära väitega. Tuleb silmas pidada, et eksimusse sattumine kelmuse puhul peab oleme toimunud süüdistatavate 14 pettusliku tegevuse läbi. Kui kannatanu on eksimuses süüdistatava tegevusega mitte seotud põhjustel ja seetõttu kannatas kahju, ei ole tegemist kelmusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest ei välista kelmuse toimepanemist, lähtuda tuleb sellest, kas on tuvastatud kelmuse objektiivse koosseisu obligatoorne element – pettus (vt RK otsused nr 3-11-87-09; 3-1-1-3-10). 2.
  6. Esmalt võtab kohus seisukoha Xxxx puudutava episoodi kohta. Kuna kannatanu M J leidis, et ta ei ole kannatanu ja ka teised tõendid ei saa seda, et inimene ei tunne end kannatanuna, ümber muuta, siis 08.01.2020 toimunud kohtuistungil loobus prokurör antud episoodis süüdistusest (8 kd, tlk 1 pöördel). KrMS § 309 lg 2 kohaselt tingib prokuröri loobumine süüdistusest isiku õigeks mõistmise. Eeltoodust tulenevalt mõistabki kohus Vladimir Tenjugini ja Xxxx OÜ Xxxx (kannatanu M J) episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks. 2.
  7. Teiseks märgib kohus, et Vladimir Tenjugini, Xxxx OÜ ja Belkost OÜ kaassüüdistatavate L S, N Tenjugini ja G F kriminaalasja materjalid on kohus eraldanud KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel uude toimikusse. K B osas eraldas kohus materjalid KrMS § 216 lg 2 p 1 alusel ning S R osas KrMS § 216 lg 4 alusel uude toimikusse. 26.09.2019 kohtumäärusega nr 1-18-3546 lõpetas kohus K B suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel seoses tema parandamatu haigestumisega. Harju Maakohtu 08.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-101 tunnistas Harju Maakohus G F süüdi KarS § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 281 lg 1 järgi, N Tenugini 13.01.2020 otsusega nr 1-20-156 KarS § 209 lg 2 p 4, § 345 lg 1, § 281 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning L S 15.12.2020 otsusega nr 1-20-9208 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, Xxxx episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses mõistis kohus L S õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. 15.12.2020 kohtuotsusega nr 1-20-9209 mõistis kohus S R (endine B) Xxxx (kannatanu J R) episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest ning 12.12.2020 määrusega nr 1-20-9209 lõpetas kohus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 15230105525 (kohtu nr 1-20-9209) kriminaalmenetluse S R süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. 2.
  8. Kolmandaks võtab kohus seisukoha kaitsja I. S poolt 26.10.2020 kohtuistungil KrMS § 297 alusel esitatud ning kannatanuid V: Hit, Y. Ke, J. Vt ja F. Ot puudutavate dokumentide kohta. Prokurör leidis, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata tulenevalt KrMS § 2861 ja § 297, kuna täiendavate tõendite esitamise vajadus pole põhjendatud ning samuti ei ole põhjendatud tõendite esitamine käesolevas menetluse etapis, kuivõrd seda oleks saanud teha varem. Samuti ei oleks pärast kõikide teiste tõendite uurimist nimetatud dokumentide tõendina vastu võtmine menetluslikus mõttes proportsionaalne, kuivõrd see tähendaks tõenäoliselt vajadust neid kontrollida, mis kolm aastat hiljem poleks ilmselgelt mõistlik. Ka viitas prokurör, et esitatud dokumendid ei pruugi olla audentsed, kuna üks episood käsitleb ka dokumendi võltsimist. KrMS § 3051 lg-st 3 tuleneb kohtule volitus tunnistada vastuvõetud tõend lubamatuks kohtuotsuse tegemisel, siis prokuröri argumendist lähtuvalt kontrollib kohus täiendavalt tõendite vastuvõtmise põhjendatust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-119-09 üheselt märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei sisalda piirangut, mis keelaks esitada kohtumenetluse poolel kohtuliku arutamise käigus täiendava tõendi. Tõendi hilisem vastuvõtmine on kohtu diskretsioon. Kohus märgib, et üheski episoodis, mis puudutab V: Hit, Y. Ke või J. Vt ja F. Ot, ei ole olnud vaidlust selles, et kannatanud on koostanud/allkirjastanud erinevaid avaldusi ja dokumente. Vaidluskese on koondunud sellele, kas kannatanud said aru, millise sisuga dokumente nad allkirjastasid ning mis eesmärgil. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaitsja I. S poolt esitatud dokumendid on asjasse puutuvad ja lubatavad tõendid, kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis vastupidisele viitaks või kinnitaks. Samuti on prokuröril olnud võimalus esitada 15 tõendite kohta oma seisukohad ja vastuväited ning seda ta on teinud. Tegemist on tõenditega, millele on võimalik kohtul tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangut andes. I. S esitatud tõendite tõendamisväärtust kajastab kohus allpool, kus kohus analüüsib, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. 2.
  9. Neljandaks loetleb kohus üldisi asjaolusid, mille üle puudub vaidlus. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavad V. Tenjugin, L. S ja S R üksteist tunnevad. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda ütlustega kui ka kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidega, millest nähtub süüdistatavate omavaheline suhtlus telefoni teel ning 11.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on Punane 12-19, Tallinn läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Nokia Asha 206.1 (RM-873) ning mis tõendab, et S R suhtleb V. Tenjugini ja L. Sga (5 kd, tlk 36-39). Vaidlust ei ole ka selles, et V. Tenjugin teab kannatanuid J. R, V: Hit, Y. Ke, S. Š, J. Vt, F. Ot ja M. P. S R kohtueelses menetlused antud ütlused, mille kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel, kinnitavad, et süüdistatav S. R teab nii Y. Ke kui J. R. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et Xxxx OÜ juhatuse liige on L S, mida on kinnitanud nii L. S kui ka V. Tenjugin ning nimetatud asjaolu tõendab ka äriregistri väljatrükk OÜ xxxx kohta, millest nähtub, et äriühingu juhatuse liige oli 23.08.2007 L S ja osanik alates 14.08.2007 kuni 27.01.2012 ning alates 27.01.2012 oli osanik O S. Äriühingu põhitegevusalaks oli kinnisvara ost ja müük (4 kd, tlk 149-153). Kuigi Xxxx OÜ seaduslikuks esindajaks oli L. S ning L. S oli äriühingu arvelduskontoga seotud pangakaartide valdajaks SEB Pangas (4 kd, tlk 130), ei ole vaidlust selles, et V. Tenjugin on teinud tehinguid Xxxx OÜ nimel. Seda kinnitas V. Tenjugin ka 08.01.2020 kohtus antud ütlustes, mille kohaselt tegi ta tehinguid Xxxx OÜ nimel nii kannatanute J. R, V: Higa, Y. K, J. V ja F. Oga kui ka S. Š. Seda, et V. Tenjugin tegi tehinguid Xxxx OÜ nimel, kinnitas kohtus ka L. S. Kannatanud J. R, V: H, Y. K, J. V ja F. O on oma ütlustes kinnitanud, et dokumente allkirjastati V. Tenjuginiga. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, milles vaadeldi fotosid ja salvestisi CD-plaadil, mis saadi SEB Pangalt ajavahemikust 03.09.2016 kuni 09.10.2016, nähtub, et pangaautomaadi ees on V. Tenjugin, kes teostab tehinguid Xxxx OÜ pangakaardiga (4 kd, tlk 131-148). Vaidlust ei ole ka selles, et Belkost Group OÜ seaduslikuks esindajaks oli V. Tenjugin, seda kinnitas V. Tejugin ka kohtus. Ka äriregistri väljatrükist Belkost Group OÜ kohta nähtub, et äriühingu juhatuse liikmeteks olid K. B ja V. Tenjugin ning osanikuks K. B (2 kd, tlk 215-217). Samuti oli V. Tenjugin Belkost Groupi Eesti Krediidipank AS-is (praeguse nimega Coop Pank) asuva arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks ning temale oli väljastatud deebetkaart (2 kd, tlk 210-214). 2.
  10. Xxxx episood (kannatanu J. R) 2.6.
  11. Antud episoodis ei ole vaidlust selle üle, et kinnisasi aadressil Xxxx kuulus kannatanu J. Rle ning et antud korteril oli võlgnevus. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kannatanu oma ütlustes ning seda tõendab ka kinnistusraamatu väljatrükk Xxxx kohta (2 kd, tlk 55- 57). KÜ ees lasuvat võlgnevust tõendavad lisaks ka Harju Maakohtu 03.06.2013 otsus nr 2-13-2808, mille kohaselt rahuldas kohus tagaseljaotsusega KÜ xxxx hagi J R vastu põhivõlgnevuse 2 369,89 eurot ja viivise summas 648,55 eurot nõudes (3 kd, tlk 46) ning 28.10.2013 kinnistamisavaldus, mille kohaselt kohtutäitur K P palub kanda kinnistusregistriosa nr xxxx kolmandasse jakku keelumärge kinnisasja kasutamise keelamiseks kohtutäitur K P kasuks; käsutamise keelumärge kanda Xxxx KÜ ja kohtutäitur K Pi kasuks ühiselt J R omandile. Täitemenetluse algatamise aluseks oli sissenõudja Xxxx KÜ avaldus ja Harju Maakohtu 03.06.2013.a lahend 2-13-2808 (3 kd, tlk 45). Kannatanule kuulunud korteriomandil lasus keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K P, Korteriühstu Xxxx kasuks, mis kanti 28.10.2013 kohtutäituri avalduse alusel sisse 16 08.11.2013 ning mis kustutati 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.2014 (3 kd, tlk 5557). 2.6.
  12. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnisasi aadressil Xxxx on läinud üle Xxxx OÜ-le. Seda kinnitavad nii kannatanu kui ka V. Tenjugini ja L. S ütlused ning need on kooskõlas ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Nimelt ärakiri 17.12.2013 avaldusest keelumärke kustutamiseks, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud nr 2754 tõendavad, et kannatanu J R müüs oma korteri, aadressil Xxxx, 20 001,60 euro eest Xxxx OÜ-le, keda esindas L S. Lepingu kohaselt on 16 220 eurot tasutud enne lepingu sõlmimist ning 3 781,60 eurot müügihinnast palub hüpoteegipidaja Xxxx OÜ võtta Tallinna notar Sirje Velsbergi notarikontole Swedbankis ning J R ja Xxxx OÜ lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha J R nõusolekul K P pangakontole (1 kd, tlk 120-131). Kinnistusraamatu väljatrükk Xxxx kohta tõendab, et 06.02.2014 kanti korteri omanikuks Xxxx OÜ 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel ning korteriomandil lasunud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K P, Korteriühstu Xxxx kasuks, kustutati 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.
  13. Samuti kustutati kinnistusraamatu IV jakku 09.10.2006 kantud hüpoteek summas 135 000 krooni AS Hansapank kasuks 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.2014 ning 06.02.2014 kanti hüpoteek summas 4 500 eurot Xxxx OÜ kasuks, mis kustutati 22.07.2014 asjaõiguslepingu alusel 30.07.2014 (3 kd, tlk 55- 57). 2.6.
  14. Vaidlus puudub ka selles, et Xxxx korteriomand võõrandati 15.04.2015 Xxxx OÜ poolt, keda esindas L. S, edasi L Lile. Väljatrükk 15.04.2015 hüpoteekide lõpetamise kokkuleppest, korteriomandi müügilepingust, korteriomandi hüpoteekidega koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest nr 768, tõendavad, et Xxxx OÜ, keda esindas juhatuse liige L S, müüs Xxxx asuva korteri edasi L Lile 38 000 eurot eest, millest 1 000 eurot on Xxxx OÜ-le tasutud enne lepingu sõlmimist ning 26 500 eurot kohustub ostja tasuma 3 päeva jooksul järgmiselt: 1425,22 eurot KÜ xxxx kontole; 14 313,58 eurot Tallinna Äripanga AS kontole; 2 732,02 eurot AS Odav Laen kontole; 341,07 eurot Odav Raha OÜ kontole; 7 688,11 eurot Xxxx OÜ kontole (3 kd, tlk 60-75). Kinnistusraamatu väljatrükk Xxxx kohta, kinnitab, et 15.04.2015 kinnistamisavalduse alusel on 29.04.2015 korteri omanikuks kantud L L. Samuti oli Kinnistusraamatu IV jakku 06.02.2014 kantud hüpoteek summas 4 500 eurot Xxxx OÜ kaksuks, mis kustutati 22.07.2014 asjaõiguslepingu alusel 30.07.2014; 30.07.2014 kantud hüpoteek 19 500 eurot Tallinna Äripanga AS kasuks, mis kustutati 15.04.2015 kinnistamisavalduse alusel 29.04.2015 ning 30.07.2014 kantud hüpoteek summas 4 500 eurot Odav Laen AS kasuks, mis kustutati 15.04.2015 kinnistamisavalduse alusel 29.04.2015 (3 kd, tlk 55-57). 07.12.2015 SEB Pank AS vastusest nähtub, et Xxxx OÜ arvelduskontole on 17.04.2015 L L teinud ülekande summas 7 688,11 eurot, selgitusega „Xxxx“ (5 kd, tlk 138-168). 2.6.
  15. Antud juhul on vaidlus selles, kas kannatanu on viidud eksitusse ning kas kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles. 2.6.
  16. Kannatanu J R andis kohtus ütlusi selle kohta, et kuna tal oli võlgnevus, siis läksakorter enampakkumisele. Kohtutäituri juures Hunt andis telefoninumbri ja ütles, et võib-olla Vladimir aitab. Tema sai aru, et see on juriidiline kontor, mis abistab inimesi, kuna pank ei suuda aidata. Kannatanu arusaam oli selline, et tema korterile oli seatud hüpoteek ja seal on samasugune süsteem nagu pangas – nad annavad talle raha, kirjutavad korteri oma nimele ja kui ta tagastab, siis nad tagastavad talle korteri. Ta helistas Vladimirile, Vladimir käis koos S tema kodus, suhtles mõlemaga. Kohtumisel ta rääkis oma probleemist, nemad ütlesid, et aitavad. Selleks oli vaja hüpoteegist maha võtta, allkirjastasid igasuguseid dokumente. Ta imestas, et tal lubati pool aastat korteris elada. Lisaks korteri kommunaalkuludele, pidi veel rendi eest maksma. Kui notari juures allkirjastasid dokumente, siis pärast seda oli hoopis teine hääletoon ja jutt. Allkirjastas dokumendi, et ta kohustus maksma mingisuguseid protsente korteri üüri eest. Dokumentidest, mida ta allkirjastas, kõigist ta aru ei saanud. Dokumendid olid venekeelsed ja ta luges need läbi, Vladimir 17 selgitas üldjoontes ka dokumentide sisu, üks dokument oli tema jaoks arusaamatu, kuna „rendileandja“ ja „laenuandja“ sõnad olid temale arusaamatud. Kannatanu mäletab, et Vladimir tahtis minna notarisse, et vormistada ostu-müügilepingut, kannad raha üle, siis lähevad tagasi notari juurde ja tagastavad selle. Kannatanu mõistis, et see on vale ja isegi, kui tal oleks raha olnud, siis nad ei oleks talle seda korterit tagastatud. Notaris toimus tema korteri ostu-müügitehing, tekkisid variisikud, Si ei olnud üldse, Tenjugin läks ja tõi S ja veel ühe naise. Kannatanu andis ütlusi, et korteri võlgnevuse maksid nad kinni, raha oli deposiidil, et juhul kui ta keeldub korteri müügist. Summa, mille kohta ta notaris valetas oli 16 000, korter oli hinnatud 20 000 eurole, kuid keegi tegelikult ei hinnanud seda, otsustati nii koos kohtutäituriga, et see korter maksab 20 000 ja sellest tegi järelduse, et 4 000 maksid nad seal notaris makse, riigilõivud, seal oli 3800, 20 eurot nad temale tagasi ei maksnudki. Tema oli lihtsalt vait, otsustati, et 4000 on nende kulu. Korteri müügi eest pidi tema müügilepingu kohaselt saama sularahas 16 000 eurot ja 4000 maksid nemad koos riigilõivudega, seega tuleb välja, et ta oleks pidanud 20 000 saama, aga seda raha ei ole tema kätte saanud. Kommunaalmaksete võlgnevuse tasus tema arust Tenjugin, et saada tema korter. Notarisse pani aja Tenjugin, kõik tegevused olid tema poolt tehtud ja tema tuli kui kõik oli juba valmis. Tenjugin ise notaris ei käinud, aga kui oli notarisse aeg, siis nad kohtusid enne seda ja Vladimir selgitas talle, kuidas kõik toimuma hakkab. Kohtuti nii õues, kohvikus ja ta allkirjastas samuti erinevaid dokumente. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ütluste seostamiseks ettenäitamiseks notariaalse ostu-müügilepingu, et kontrollida, kas tegemist on sama tõendiga. Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist sama lepinguga. Sellest, mis seal lepingus kirjas oli, ta ei saanud aru, kuna see oli eesti keeles, kuid talle tõlgiti see suuliselt. Notaris ütles ta, et selle raha sai sularahas, kuna ta jäi uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi, ilma korterita ei oleks nad tema korterivõlga kinni maksnud. Nemad ütlesid, et korter on vaja ümber kirjutada nende nimele, nemad annavad talle raha ja tema kirjutab korteri ümber ja talle tagastatakse korter. Pärast notari tehingut suhtles ta Vladimir Tenjuginiga, kuna ta maksis iga kuu renditasu. Kõigepealt saatis raha Judicata Consulti, siis nad ütlesid, et raha tuleb saata Enditumisse. Poole aasta jooksul maksis ta neile 200 euro kaupa. S Bga suhtles ta pärast notari tehingut, kui oli vaja kolida ja vabastada korter. S organiseeris tema ümberkolimise, leidis ise korteri ja siis ta maksis kolimise ja 3 kuu renditasu korteri eest. Dokumendid, mida kannatanu allkirjastas, andis talle Vladimir. Dokumendid olid juba valmis ja allkirjastas ainult tema, teist eksemplari ei olnud ja kõik, mis tal olid, andis ära. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ettenäitamiseks laenulepingu, mis pärineb 27.12.
  17. Kannatanu ütluste kohaselt on see dokument talle tuttav, tegemist on dokumendiga, millest ta rääkis, et ta rendib korteri pärast notarit. See dokument oli kannatanu ütluste kohaselt valmis, allkiri ei ole tema oma, aga käekiri on. Kannatanu jääb esitatud tsiviilhagi juurde, see tuleb sellest, et korter on hinnatud selle summa peale. Tsiviilhagis olev summa 20 001,60 eurot, on 1,60 arusaamatu kannatanu jaoks, tema arust on 20 000 eurot õiglane. Tsiviilhagi on kannatanu ütluste kohaselt koostatud uurija poolt, uurija rääkis läbi, see on tema sõnade järgi kirjutatud, hiljem luges seda, kuid mitte tähelepanelikult. Kaitsja palus KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamiseks avaldada kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest lõik: „Niisiis on Vladimir teinud järgmised väljamaksed: 4000 eurot tasu korteri kommunaalteenuste eest ja notaritasu; 1600 eurot, mille ma sain Vladimiri käest pärast Xxxx tänava korterisse kolimist; 720 eurot Xxxx tänava korteri korteriüüri eest ja maakleritasu; 100 eurot (arvan, et mitte rohkem) minu kolimiskulu oma korterist Xxxx tänava korterisse; 500 eurot võlga Xxxx tänava korteri üüri eest – kõik kokku 6920 eurot.“ Kannatanu ütluste kohaselt nii ka oli (1 kd, tlk 92-98). 2.6.
  18. Süüdistatav V. Tenjugin antud episoodis end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt pöördus J. R tema poole seoses kommunaalteenuste kulude tasumisega. Kannatanu korter oli kohtutäituri juures ja saadi kokku tema korteris, kus kannatanu kirjutas avalduse, et teda aidata ja lahendada probleem korteriga. Kui korter oli pandud oksjonile, siis ta külastas kannatanut, vaatas korteri üle. Kannatanuga on kokku saanud mitu korda. Üks kord käis ka S. Biga remonti vaatamas, kui R oli üürile antud korter, aga see talle ei meeldinud ja palus teha sanitaarremondi. J. R kirjutas Xxxx OÜ nimele avalduse ja temaga koostati leping, mille kohaselt võeti korter 18 oksjonilt maha, selle eest tasuti võlgnevusi. Pärast soovis J. R vastavalt avaldusele korteri eest raha, aga sel hetkel oli tal probleemid ning koostati krediidileping, mida kannatanu ei täitnud ja ta palus oma vara edasi müüa. Korter müüdi maha, raha on ta notaris kätte saanud, mida kinnitab kassaorder. Firma üüris tema jaoks korteri pikaks ajaks ja nii suhted temaga lõppesid. Süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanuga mitmeid tehinguid: esialgu oli tehing korteri võlgnevuste tasumiseks, siis laen, müük ja kinnisvara üürimine. Notaris tehti hüpoteegi- ja müügitehinguid. Prokuröri küsimusele, kas ta ise notaris kohal oli, V. Tenjugin ei suutnud meenutada. OÜ xxxx andis J. Rle umbes 20 tuhat laenu. Selle summa sai kannatanu vastavalt avaldusele ja lepingule kätte notaris. Prokuröri küsimusele, kas ta nägi isiklikult, et kannatanu sai raha kätte, vastas V. Tenjugin jaatavalt. Seejärel küsimusele, kas ta viibis notaris, vastas V. Tenjugin, et ju siis viibis juures, võib-olla oli esindaja. Seejärel andis V. Tenjugin ütlusi, et kannatanu sai raha notaris, aga ta ei ütle, et ta ise oli notaris, vaid, et ta sai notari juures raha. Süüdistatava ütluste kohaselt olid neil varasemad kokkulepped, ta ei võtnud taskust seda raha, kellegi käest võttis laenud katteks, mistõttu mäletab seda summat. Süüdistatav oletab, et ta nägi, kuidas kannatanu füüsiliselt raha kätte sai. Kohtu küsimusele vastas V. Tenjugin, et ta rääkis kannatanuga notaris koridoris ja ta andis talle raha üle ja kannatanu avaldas soovi saada see sularahas. Tema korraldas raha välja võtmise, aga raha andis üle kas tema ise või esindaja O S, kes on samuti Xxxx OÜ omanik. Raha andis ta O Sle üle. O S vormistas notari juures tehingu Xxxx OÜ esindajana (8 kd, tlk 1-16). 2.6.
  19. L S end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et kannatanu ja V. Tenjugini vahelistest kokkulepetest ta ei teadnud, tema käis üksnes koos O Sga notari juures. Tema ülesandeks oli minna tehingule ja anda allkiri. O. S osales notariaalses tehingus, kuna ta võimaldas krediidilaenu, kuid kas see oli tema isiklik raha või ettevõtte oma, seda ta ei tea. R sai korterimüügist raha, teab seda, kuna Vladimiril olid allkirjad ja tšekk. Seda, kuidas kannatanu raha sai, seda ta ei tea. Kuivõrd 27.02.2017 kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Kui ma ilmusin notari kabinetti, siis R juba rääkis, et sai firmalt Enditum 22 000 eurot. Raha, mida ta ei ole tegelikkuses firmalt saanud, kuid miks ta nii ütles, ma ei tea.“ Vastuolu selgitas süüdistatav asjaoluga, et kuna tema lapsed viibisid üksinda ja teda psühholoogiliselt mõjutati, siis ta ei saanud aru, mida ta rääkis või allkirjastas. Süüdistatava ütluste kohaselt sunniti või loeti talle tema ütlused ette. Ülekuulamise juures olnud kaitsja osas olid tal kahtlused ja seetõttu vahetas ta kaitsjat. Teda sunniti rääkima uurimise jaoks vajalikku teksti, kästi üles tunnistada, et nad petsid kõiki ja siis lastakse ta vabaks. Kohtus ta räägib aga tõtt, kuna ta on lastega ja tal pole põhjust valetada, on normaales psühholoogilises seisundis ja keegi ei survesta teda. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei teadnud, et kannatanut petetakse. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Ma sain aru, et me petame J. R, et ta ei saa mingit raha kätte, isegi kui talle oli lubati, kuid ei saanud midagi teha, sest Vladimir ja S avaldasid minu peale survet.“ Vastuolu selgitas süüdistatav samuti tema survestamisega kohtueelses menetluses. Seda kas S. B sai tehingust raha, seda ta samuti ei tea. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Nimetatud tehingust sai S B raha Vladimir käest sularahas, ma ei tea, kui palju“. Süüdistatav selgitas, et see on oletus. Ka ei tea, kas Xxxx OÜ maksis tegelikkuses nende tehingute pealt raha välja, kuna ta nägi üksnes dokumente, mille V. Tenjugin talle esitas. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Võin selgitada, et firma Enditum tegevus seisnes selles, et inimestele anti allkirjastamiseks laenulepingud firmalt Enditum, mille järgi raha tegelikkuses välja ei makstud. Laenu suurus sõltus korteri reaalsest maksumusest, mille alla oli võimalik üles seada hüpoteek, mis vormistati ametlikult notari juures.“ Vastuolu selgitas 19 süüdistatav, et need olid uurija I G oletused, ta kirjutaski oma oletusi, tema ainult noogutas, tegelikkuses nii ei olnud. Uurija oletas selliseid asjaolusid dokumentide põhjal ja arvab, et kuulas need inimesed ka üle, kes need dokumendid allkirjastasid. Kannatanud rääkisid nii nagu neile kasulik on. Pretensioone R talle ega ka Enditumile esitanud ei ole. 2.6.
  20. Kohtuistungil keeldus Xxxx OÜ seaduslik esindaja L S ütluste andmisest. 2.6.
  21. Tunnistaja O S andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb L St, Vladimir Tenjugnit ja S Bt. Tunneb neid töö kaudu, kuna ta on jurist. Teab, et OÜ-s Enditum oli L S juhatuse liige. J Rt ei tunne, aga kuulis seda nime uurija käest. Ükskord tuli Vladimir koos L ja ütles, et nüüd nad töötavad koos. Tema kaudu sai tunnistaja L tuttavaks. Tunnistajal on kaks juriidilist teenust osutavat firmat - Judicata Consult ja Sola Company. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui ta käis uurija juures, siis uurija ütles, et oli tehing koos Rga ja siis sellest tehingus tunnistaja firma Judicata oli hüpoteegi pidaja ja seoses sellega kuulis ta esimest korda seda nime. Kindlasti, kui ta oli notari juures, siis see nimi oli ka, aga tol momendil ta ei mäletanud. Seda, millal see tehing oli, seda tunnistaja ei mäleta, kuid teab, et viibis seal, kuna ta oli hüpoteegipidaja. Hüpoteek seati korteriomandile, aga aadressi ega summat ei mäleta. Hüpoteek seati, kuna ta andis laenu. Judicata Consult andis laenu firmale Enditum, kuna L palus. See summa ei olnud suur, võib-olla kusagi 3000 eurot, siis andis laenu ja kuna ta tahtis mingisugust tagatist, siis palus neil teha hüpoteek. Laenuraha on ta tagasi saanud. Kas raha tagastus tuli notari deposiitkontolt või isiklikult Enditumist, seda tunnistaja ei mäleta. Kuna raha tunnistajale tagastati, siis hüpoteek kustutati. KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel esitati prokuröri poolt kohtuistungil ütluste seostamiseks 12.12.2013 laenuleping, mille poolteks on Xxxx OÜ ja O S. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist laenulepinguga, mille ta esitas uurijale ning see on tema poolt sõlmitud leping Xxxx OÜ-ga, keda esindas L. S (3 kd, tlk 1 pöördel-3). 2.6.
  22. Seda, et kannatanu J. R on allkirjastanud erinevaid dokumente, kinnitavad ka kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Laenuleping Xxxx OÜ-ga, millest nähtub, et kannatanu J R on sõlminud 27.12.2013 ja allkirjastanud laenulepingu Xxxx OÜ-ga, mille kohaselt annab Xxxx OÜ J Rle laenu 20 000 eurot, tähtajaga 6 kuud. Mh pidi lepingu kohaselt laenusaaja J R tasuma laenusumma kasutamise eest Xxxx OÜ-le protsente 1% laenusummast kuus. Nimetatud laenulepingult nähtub, et selle on allkirjastanud L. S Xxxx OÜ esindajana, kuid J. R allkiri lepingul puudub (1 kd, tlk 132-137). Asitõendi vaatlusprotokoll 23.02.2017, mille vaadeldavaks objektiks on erinevad dokumendid, mis võeti ära 28.11.2016 läbiotsimise käigus V. Tenjugini elukohast, aadressil Xxxx. Valget värvi kilekotist leiti ja vaadeldi mh: laenuleping, mis on sõlmitud Xxxx OÜ ja J R vahel ning mille kohaselt Xxxx OÜ andis laenu 500 eurot ja laenu tagastamise garantiiks on laenusaaja kinnisvara, leping on allkirjastatud V. Tenjugini ja J. R poolt; 28.11.2013 avaldus, mis on kirjutatud ja allkirjastatud J. R poolt; 28.11.2013 teenuste osutamise leping, mis on sõlmitud Endium OÜ ja J. R vahel ning millega Xxxx OÜ võtab endale kohustuse anda tellijale krediiti ja osutama teenuseid: saada krediiti, teenused kohtus, tasuda võlad, leping on allkirjastatud V. Tenjugini ja J. R poolt; 27.12.2013 laenuleping, mis on sõlmitud Xxxx OÜ ja J R vahel ning mille kohaselt Xxxx OÜ andis laenu 20 000 eurot, leping on allkirjastatud L. S ja J. R poolt; 29.07.2014 J. R avaldus juriidilisele firmale Inditum, mille kohaselt palub tasuda sularahas kolme kuu eest - kahesaja neljakümne kaupa ning tuhat eurot mitmesugusteks kulutusteks kuni esimese augustini; 01.08.2014 allkiri, millest nähtub, et R sai Xxxx OÜ käest 1 750 eurot ning ümberkolimine
  23. augustil 2014; 03.07.2014 avaldus, millest nähtub, et see on kirjutatud omakäeliselt J. R poolt juriidilisele firmale Enditum, avaldusele on alla kirjutanud J R (5 kd, tlk 110-118). 2.6.
  24. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatavate, kannatanu ja tunnistaja seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Esmalt võtab kohus seisukoha L. S ütluste osas. Kontrollimaks L. S ütluste usaldusväärsust, kutsus kohus tunnistajana ütlusi andma tunnistaja I G, kes andis 28.09.2020 kohtus ütlusi selle kohta, et ta oli antud kriminaalasjas uurija. 20 Tunnistaja andis ütlusi, et antud kriminaalasjas kuulas ta nii kannatanud kui kahtlustatavad üle. Kahtlustatavad kuulas ta üle vene keeles, kuna nii nende kui tema emakeel on vene keel. Samuti vormistas ta ka protokollid vene keeles. L. St ta ülekuulamisel ei survestanud. L. Sle selgitati enne tema õigusi ja võeti selle kohta allkirjad, mis on näha protokollist. Samuti võimaldati tema ülekuulamisele kaitsja. L. S küsitlemine toimus vabas vormis, tunnistaja võis ka esitada täpsustavaid küsimusi. Pärast seda L. S ja tema kaitsja tutvusid protokolliga, mille kohta on olemas vastav kirje, et protokolliga tutvunud ja koostatud õigesti. L. S luges protokolli (8 kd, tlk 89-94). Kohus, hinnates süüdistatava selgitust erinevate ütluste andmise põhjuse kohta, leiab, et L. S ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud seda, miks ta on andnud erinevad ütlused kohtueelses menetluses ülekuulamisel ja kohtuistungil. L. S väited uurija poolt tema suvestamisele, ei ole kohtule usutavad, kuna kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja I G ütlustes. Kohus nõustub prokuröriga, et L. Sl võimaldati ütlusi anda ja protokolli lugeda tema emakeeles, igal protokolli lehel on ka tema allkiri, mida kinnitavad I G ütlused. Samuti viibis ülekuulamise juures tema kaitsja. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse pidada süüdistatava L. S ütluseid seoses J. R seotud episoodis ebausaldusväärseks, mistõttu jätab kohus süüdistatava L. S ütlused tõendite hulgast välja. 2.6.
  25. Ka V. Tenjugini ütlusi raha andmise kohta ei saa kohus pidada usaldusväärseks, kuna vastupidiselt V. Tenjugini ütlustele ükski teine tõend ei kinnita, et kannatanu J. R oleks korteri müügist raha saanud. V. Tenjugini kohtus antud ütluste kohaselt tõendab kannatanu poolt raha kättesaamist kassaorder, samas kohtule väidetavat kassaorderit ei ole esitatud. Ka muutis V. Tenjugin kohtus pidevalt enda ütlusi. Kõigepealt selgitas V. Tenjugin, et ta ei mäleta, kas ta oli notaris ise kohal, seejärel selgitas, et laenuraha andis ta kannatanule isiklikult notaris üle. Siis muutis V. Tenjugin jälle oma ütlusi, selgitades, et ta ei ütle, et ta ise oli notaris, kuid R sai raha notaris ja oma taskust ta raha ei võtnud, vaid võttis laenu ning ta oletab, et kannatanu sai raha notaris. Juhul kui V. Tenjugin oleks nii suure summa laenuks saanud, siis oleks V. Tenjugin pidanud selliseid väiteid tõendama. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, millega oleks laenu võtmine tõendatud, veel vähem on esitatud kohtule sellise summa üleandmise-vastuvõtmise akti, kontoväljavõtet vms. Ka ei ole V. Tenjugin avaldanud, kellelt ta laenu sai, et selliseid väiteid kontrollida. Samuti jääb kohtule selgusetuks, miks peaks isik võtma kelleltki laenu, et see sisuliselt võõrale inimesele edasi laenata. Kohtu küsimusele vastates ütles V. Tenjugin tõsikindlalt, et ta rääkis kannatanuga notaris koridoris ja andis talle raha esindajana üle sularahas. Seejärel muutis V. Tenjugin veelkordselt oma ütlusi ja selgitas, et ta korraldas raha välja võtmise ja raha andis üle, kas tema või esindaja O S, kellele ta andis raha üle ja kes notaris tehingu vormistas. O. St nimetas V. Tenjugin Xxxx OÜ esindajaks. Samas nähtub kohtule esitatud 17.12.2013 avaldusest keelumärke kustutamiseks, korteriomandi müügilepingust, hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingust nr 2754, et O S esindas Xxxx OÜ-d, kes oli tehingus hüpoteegi pidajaks ning Xxxx OÜ-d esindas L. Saveliva. Sama asjaolu kinnitas O. S ka oma kohtus antud ütlustes. Sealjuures pole O. S oma ütlustes toonud välja, et ta oleks kannatanule sularaha andnud. Küll aga andis ta kohtus antud ütluste kohaselt laenu Xxxx OÜ-le kusagil 3000 eurot. 12.12.2013 laenuleping Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel kinnitab, et Judicata Colsult OÜ andis Xxxx OÜ-le, keda esindas L. S, laenu 4000 eurot ning laenu saaja palvel kantakse, summa 3661,60 eurot, notar M. O arveldusarvele (3 kd, tlk 7-9). Kuna V. Tenjugini ütlused kannatanule raha andmise osas on vasturääkivad, jätab kohus need kõrvale kui ebausaldusväärsed. Ka ostu-müügi lepingu notari juures sõlmimine ei tõenda veel, et ostja oleks tõepoolest sellise summa müüjale maksnud. Kui müüja kinnitab ostu-müügi lepingu sõlmimisel suuliselt raha saamist, siis ei saa notar seda reaalselt tegelikult kuidagi kontrollida ja see ei kuulu ka tema kohustuste hulka. Samuti ei välista notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest kelmuse toimepanemist. Vastupidiselt süüdistatava V. Tenjugini ütlustele on kannatanu andnud kohtus ütlusi, et korteri võlgnevuse maksid nad kinni, 21 see raha oli deposiidil ning notaris ta valetas, et ta sai 16 000 eurot sularahas kätte. Tenjugin ise notaris ei käinud, aga kui oli notarisse aeg, siis nad kohtusid enne seda ja Vladimir selgitas talle, kuidas kõik toimuma hakkab. Kohtuti nii õues, kohvikus ja ta allkirjastas samuti erinevaid dokumente. Notarisse läks ise ja need naisterahvad olid juba seal. Notaris ütles ta, et selle raha sai sularahas, kuna ta jäi uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi. Ilma korterita ei oleks nad tema korterivõlga kinni maksnud. Nemad ütlesid, et korter on vaja ümber kirjutada nende nimele, nemad annavad talle raha ja tema kirjutab korteri ümber ja talle tagastatakse korter. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda, kuna need on kooskõlas kohtule esitatud teiste tõenditega. Notaris sõlmitud ostu-müügi lepingust nähtub, et kannatanu pidi kinnisasjal lasuva keelumärke kustutamiseks kohtutäitur K. Ple tasuma 3781,60 eurot. Sama lepinguga seati ostja Xxxx OÜ kinnistule hüpoteek Xxxx OÜ kasuks summas 4500 eurot. Tunnistaja O. S kohtus antud ütluste ja 12.12.2013 Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping tõendavad, et Xxxx OÜ tasus Xxxx kinnisasjal lasuvad kommunaalteenuste võlgnevused Xxxx OÜ-lt saadud laenuga. Kohtu hinnangul on kannatanu J. R ütlused raha mittesaamise kohta usutavad, kuna mitte ükski tõend ei kinnita, et sellise summa oleks ta V. Tenjuginilt, L. Slt või Xxxx OÜ-lt saanud. 16 220 eurot, mille kannatanu oleks pidanud saama korteri müügist sularahas, on kohtu hinnangul niivõrd suur summa, et ei ole usutav, et selle summa üleandmise/vastuvõtmise kohta ei ole vormistatud ühtegi dokumenti. Võttes arvesse ka summa suurust, on tõenäoline, et mingi osa sellest summast leiab tee kannatanu arvelduskontole, kuid ka selle kohta pole ühtegi tõendit. V. Tenjugini kaitsja väited, et kannatanule ei tehtud ülekandeid, kuna kannatanu korter oli täitemenetluses ja kõik arved olid täituri valvsa pilgu all, ei ole asjakohased, kuna ostu-müügi tehingu järgi tasuti korteril lasuvad võlgnevused täiturile ning korteriomandil lasunud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K P, Korteriühstu Xxxx kasuks, kustutati 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.
  26. Seega ei oleks kohtutäituril enam võimalik kannatanu kontolt raha maha võtta, kuna võlgnevus on tasutud ning muude täitemenetluste kohta, mis oleks kannatanu J. R suhtes alustatud, puudub kohtul informatsioon. Kohtule on esitatud erinevad vastused pankadest koos arveldusarvete väljavõtetega. Swedbank AS 31.01.2017 vastus päringule koos J R konto väljavõttega perioodist 01.12.2013-31.12.2014, millest nähtub, et J R kontolt on tehtud ülekanne Xxxx OÜ-le 06.02.2014 summas 200 eurot, kuid Xxxx OÜ temale pole raha kandnud (3 kd, tlk 76-82). SEB Pank AS 26.01.2017 vastus järelepärimisele Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõttega perioodist 15.01.2014-31.12.2014, millest nähtub, et Xxxx OÜ ei ole kannatanu J Rle ülekandeid teinud (3 kd, tlk 83-97). Swedbank AS 04.05.2017 vastus päringule J R ja Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõtetega perioodist 01.06.2013 kuni 01.01.2014, millest nähtub, et J R ja Xxxx OÜ vahel puuduvad rahalised tehingud (III kd, tlk 98-104). 07.12.2015 SEB Pank AS vastus päringule, millest nähtub, et ajavahemikul 15.01.2014 kuni 07.12.2015 omas Xxxx OÜ SEB Pangas arvelduskontot, mille allkirjaõiguslikuks isikuks oli L S; arvelduskonto väljavõttest nimetatud ajavahemikul nähtub, et pangakontolt on korduvalt tehtud sularaha väljamakseid ning kannatanu J. R on teinud 06.02.2014, 04.04.2014, 06.05.2014 ning 05.06.2014 ülekanded Xxxx OÜ a/a summas 200 eurot, selgitusega „krediit“ (5 kd, tlk 138168). Eelnevad arvelduskontode väljavõtted kinnitavad, et Xxxx OÜ, kui kannatanu kinnisvara ostja, ei ole ostu-müügi tehingule eelnevale ega järgneval ajal võtnud sularahas välja summasid, mis küündiks 16 220 eurole. Sealjuures ei võimaldaks kohtu hinnangul Xxxx OÜ arvelduskontode rahaline seis selliseid ostu-müügi tehinguid teha, kuna selleks puuduvad likviidsed vahendid. Ka Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping kuupäevast 12.12.2013 viitab kaudselt asjaolule, et Xxxx OÜ varaline seis ei võimaldanud suuremaid väljaminekuid, kuna kannatanu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks ja keelumärke kustutamiseks tuli võtta laenu. Samuti uuris kohus lisaks Xxxx OÜ arvelduskontode väljavõtetele ka V. Tenjugini ja L. S varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli ning on veendumusel, et ei V. Tenjugini ega L. S varaline seisund ei võimaldanud sellises ulatuses väljaminekuid, et osta kannatanu korter. 22 Seega on eelnevalt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et reaalset raha üleandmist kannatanu J. Rle korteri müügi eest ei toimunud. 2.6.
  27. Vaidlusaluses kuriteoepisoodis on prokurör oma süüdistuskõnes toonud välja, et pärast notaris ostu-müügi tehingu sõlmimist, sõlmis 27.12.2013 kannatanu ning Xxxx OÜ, keda esindas L. S laenulepingu, millega Xxxx OÜ andis kannatanule 20 000 eurot laenu, kuid tegelikkuses sellist raha kannatanu ei saanud. Nimetatud asjaolude suhtes on V. Tenjuginit ja L. St kohtus ka küsitletud ning kohtule on esitatud kirjalikud tõendid. Kohus märgib, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, määrates ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, ning märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (31-1-12-16 p 7). Seega puudub kohtul, süüdistuse piiridest väljumata, õigus ja võimalus hinnata V. Tenjugini ja Xxxx OÜ ning tema seadusliku esindaja tegevust seoses 27.12.2013 kannatanule laenu andmisel. 2.6.
  28. Eelnevatele tõenditele tuginedes on kohus veendumusel, et V. Tenjugini ning Xxxx OÜ, keda esindas L. S, eesmärgiks oli, et kannatanu võõrandaks korteriomandi tasuta Xxxx OÜ-le. Kohtul ei ole alust kahelda eelnevalt p-s 2.6.
  29. refereeritud kannatanu ütlustes, mille kohaselt oli kannatanul arusaam, et tegemist on juriidilise kontoriga, kes abistab inimesi, kuna pank ei suuda aidata. Kannatanu sai aru, et teda aidatakse võlgade tasumisel ja korteri müümisel. Notaris ütles ta, et ta sai korteri müügist enne tehingut kätte müügisumma sularahas, kuna ta jäi uskuma, et nad ootavad seni kuni ta maksab neile võla tagasi. Ilma korterita ei oleks nad korteri võlga kinni maksnud. Talle öeldi, et korter on vaja kirjutada nende nimele ja nemad annavad raha. Enne ostumüügi tehingu sõlmimist allkirjastas kannatanu arvukalt dokumente ja tegi käsikirjalise avalduse, mida on kajastatud kohtuotsuse p-s 2.6.
  30. Esitatud dokumendid näitavad, et kannatanu tõsimeeli uskus, et V. Tenjugin, kes on allkirjastanud 28.11.2013 teenuste osutamise lepingu, aitab kannatanut võlgade tasumisel. Nagu nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest korteriomandi müügist kannatanu raha ega muud kasu ei saanud. Kuna V. Tenjugin reaalselt kannatanu J. Rle raha ei maksnud ning seda ei teinud ka L. S ega Xxxx OÜ, siis sai Xxxx OÜ korteri omanikuks sisuliselt tasuta, mistõttu pidi Xxxx OÜ seaduslikule esindajale L. Sle olema selge, et tegemist oli kannatanult vara välja petmisega ja kannatanu eksitusse viimisega. Arvestades asjaolu, et V. Tenjugin ja L. S on elukaaslased, on kohus veendumusel, et nad olid teineteise tegevusest teadlikud ja andsid mõlemad kuriteo toimepanemisse oma panuse. Sellist veendumust kinnitavad kohtu hinnangul ka L. S poolt Xxxx OÜ esindajana allkirjastatud dokumendid (12.12.2013 laenuleping Enditum ja Xxxx OÜ vahel) ning asjaolu, et ta osales notaribüroos 17.12.2013 ostja esindajana ostu-müügi tehingu vormistamisel, mistõttu pidi ta samuti kinnitama, et kannatanu on 16 220 eurot enne tehingu vormistamist sularahas kätte saanud. Arvestades, et et V. Tenjugini ja L. S puhul on tegemist ühe leibkonnaga, oleks L. S seda enam pidanud teadma nii suure summa väljaminekust pere eelarvest. Raha tasumist ei toimunud, kuna ka isikute varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollidest nähtub, et sellise tehingu tegemiseks puudus neil rahaline võimekus. Seega on kohtu hinnangul välistatud, et L. S, Xxxx OÜ esindajana, ei teadnud Xxxx tehinguga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on leidnud kinnitust, et L. S, Xxxx OÜ esindajana, osales teadlikult kannatanu J. R korteriomandi endale saamise protsessis. Kokkuvõtteks leiab kohus, et V. Tenjugini ja Xxxx OÜ, keda esindas L. S, poolt loodi varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu J. Rle ebaõige ettekujutus temale kuuluva korteriomandiga teostatava toimingu kohta ja ta viidi 23 eksitusse tegelikest asjaoludest ebaõige ettekjutuse loomise teel. Kannatanule loodi ettekujutus, et teda soovitakse aidata võlgade tasumisel ning korteri müümisel, mille tulemusel kannatanu V. Tenjugini õpetuste kohaselt ütles notari juures tehingut tehes, et ta on ostjalt Xxxx OÜ-lt saanud korteri müügist 16 220 eurot sularahas. Tegelikkuses kannatanu nimetatud summat süüdistatavatelt ei saanud ning süüdistatavatel ei olnud ka soovi korteriomandi eest tasuda. Notari juures sõlmitud ostu-müügi tehingu tulemusel tekitati kannatanule J. Rle varalist kahju, s.o kannatanu jäi ilma temale kuulunud korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega 20 0001,60 eurot. Kuigi süüdistusakti kohaselt on kannatanu saanud kahju 20 001,60 euro ulatuses, mis on ostumüügilepingu kohaselt Xxxx korteriomandi müügihind, leiab kohus, et kannatanu sai kahju 16 220 euro ulatuses, mis on summa, mille osas teda peteti ning mida kannatanu reaalselt ei saanud. 17.12.2013 notaris vormistatud ostu-müügilepingu kohaselt tasuti korteri müügihinnast 3781,60 eurot kohtutäiturile. Viimati nimetatud summa puhul oli tegemist kommunaalteenuste võlgnevusega, mis olid kannatanul tekkinud. Seega ei saa kohtutäiturile makstud summat pidada kannatanule tekkinud kahjuks ning reaalne varaline kahju on 16 220 eurot. Xxxx OÜ sai varalist kasu omandiõiguse näol korteriomandile, mis on samuti leidnud tõendamist ning mida kohus on kajastanud käesoleva kohtuotsuse p-des 2.6.
  31. ja 2.6.
  32. ja täiendavalt kordama ei hakka. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et Xxxx OÜ, keda esindas L. S, on kannatanult pettuse teel saadud korteri võõrandanud kolmandale isikule 38 000 eurot eest. Seega, vastupidiselt Xxxx OÜ kaitsja väidetele, on üheselt tuvastatud, et Xxxx OÜ sai varalist kasu. Lähtudes aset leidnud sündmustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et V. Tenjugin kui ka L. S on täitnud KarS § 209 lg 2 p 4 sätestatud süüteokoosseisu. 2.6.
  33. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritav tegu pandi toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. Tenjugini ja L. S eesmärk oli saada kannatanule kuuluv korteriomand Xxxx OÜ omandisse, maksmata selle eest tasu. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, s.t kannatanule lubati abi võlgade tasumisel ja korteri müümisel, kuid selleks pidi kannatanu V. Tenjugini õpetuste kohaselt notarile valetama, et ta on tehingu tegemise ajaks korteri müügist 16 220 eurot sularahas kätte saanud. Tegelikkuses kannatanule korteri eest ei tasutud. Seega tegutsesid V. Tenugin ja L. S eelnevalt valmismõeldud teoplaani kohaselt ning nende kavatused täitusid – kannatanu tegi varakäsutuse. V. Tenjuginil ja L. Sl oli igasugune alus eeldada, et selline varakäsutus kannatanu poolt tehakse, kuna nende poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. 2.6.
  34. Kõrvuti V. Tenjugini ja L. Sga, kellest viimane on juba Harju Maakohtu 15.12.2020 kohtuotsusega nr 1-20-9208 süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, sh käesoleva episoodi toimepanemises, on süüdistus esitatud ka OÜ-le Enditum. Süüdistuse kohaselt on kelmused toime pandud juriidilise isiku huvides, eesmärgiga saada Xxxx OÜ-le varalist kasu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on L S on ka käesoleval hetkel Xxxx OÜ juhatuse liige. Materiaalõiguslikult on juriidilise isiku vastutus derivatiivne, mis tähendab, et juriidiline isik saab vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul on L. S teos KarS § 209 lg 2 p 4 järgi täidetud kõik KarS § 2 lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid. Seega on L. S tegu omistatav juriidilisele isikule, mis tähendab, et esineb õiguslik alus Xxxx OÜ süüdi tunnistamiseks KarS § 209 lg 3 järgi. 2.6.
  35. Kuivõrd antud episood on toimepandud enne
  36. jaanuari 2015 ehk enne KarS § 209 muutmist, tuleb kohtul kontrollida ka seda, kas süüdistatavate teod vastavad ka enne nimetatud kuupäeva kehtinud KarS §-le 209, kuna isikut saab karistada vaid sellise teo eest, mis oli kuritegu ka selle toimepanemise ajal. Antud juhul täitis etteheidetav tegu ka kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 209 lg 1 koosseisu. Kuni viidatud kuupäevani nägi see säte ette karistuse varalise kasu 24 saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Varem kehtinud KarS § 209 lg 1 erines objektiivse koosseisu tasandil praegu kehtivast selles osas, et varasem redaktsioon nõudis varalise kasu saamist, kuid praegu on vaja tuvastada varalise kahju tekitamine. Xxxx OÜ sai varalist kasu korteriomandi näol. Süüdistatavatel oli varalise kasu saamise osas tahtlus ja nad realiseerisid subjektiivse koosseisu. Eelöeldu tähendab, et antud episoodis kajastatud tegu kujutab endast kelmust nii enne
  37. jaanuari 2015 kehtinud kui ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 1 mõttes. 2.
  38. Xxxx episood (kannatanu V: H) 2.7.
  39. Käesolevas episoodis puudub vaidlus selles, et korter, aadressil Xxxx, kuulus V Hle. Nimetatut kinnitavad nii kannatanu kui ka V. Tenjugini ja L. S ütlused ning kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükk Xxxx kohta, millest nähtub, et V H kanti 11.08.2004 registrisse omanikuna sisse 01.06.2004 kinnistamisavalduse alusel (2 kd, tlk 34-35). 2.7.
  40. Samuti ei ole vaidlust selles, et kannatanul V: Hil olid temale kuuluva korteriomandiga seonduvad võlgnevused. Kannatanu V H kohtus antud ütluste kohaselt oli tema rahaline seis tol momendil raske, tal olid kommunaalmaksete võlgnevused. Võlgnevus kommunaalmaksete eest tekkis 2015,
  41. aastaks ning see oli üle 2000 euro. Võlgnevuse tekkimisel ei saanud ta midagi ette võtta, kuna oli haige. Ta otsis väljapääsu, et laenu võtta ning Vladimir seda talle pakkus. Süüdstatav V. Tenjugini ütlused on selles osas kannatanu ütlustega kooskõlas ning kinnitavad, et kannatanu korteril oli võlgnevus. 2.7.
  42. Antud episoodiga seonduvalt märgib kohus, et nagu ka kannatanu J. R seonduvas episoodis, ei saa kohus L. S kohtus antud ütlusi pidada usaldusväärseks, kuna ka selles episoodis on L. S põhjendanud kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste erinevust asjaoluga, et ta on kohtueelses menetluses valetanud ning uurija on kirjutanud teda süüstava ütluse, mille peale tema ainult noogutas. Kohus on juba käesoleva otsuse p-s 2.6.
  43. põhjendanud, miks ta ei pea L. S ütlusi usaldusväärseks ning ei hakka seda täiendavalt kordama. Küll aga peab kohus vajalikuks välja tuua osa, milles L. S andis ütlusi selle kohta, et ta ei tea, mis sai V: Hi korterimüügist saadud rahast, kuna Vladimir käsutas kogu raha ja Vladimir pidas teda üleval. Eelnev viitab täiendavalt, et L. S ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna V. Tenjugini varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll tõendab, et V. Tenjuginil puudub igasugune legaalne sissetulek, tal ei ole varasid ja ta ei kasuta arvelduskontosid. Seega jääb kohtule selgusetuks, millistest legaalsetest elatusvahenditest oleks V. Tenjugin pidanud teda ning kogu leibkonda üleval pidama. Võttes arvesse eelnevat jätab kohus ka V: Higa seonduvas episoodis L. S antud ütlused täielikult kõrvale kui ebausaldusväärsed. 2.7.
  44. Kannatanu V H ütluste kohaselt võttis ta ettevõttest Enditum laenu ning laen vormistati kirjalikult summale 6 500 eurot, kuid raha ta ei saanud. 2016 müüdi korter enampakkumisel maha, kuna ta ei saanud laenu Enditumist. Kannatanu ütluste kohaselt allkirjastas ta Tenjuginiga seoses veel dokumente, kuid need olid ajast, kui tema korter pandi juba enampakkumisele. Kannatanu ütluste kohaselt usaldas ta Vladimirit ja järgis neid järgmisi etappe ja tegi seda, mida Vladimir talle ütles ning Vladimiri käsul allkirjastas ta erinevaid dokumente. Samuti käis ta üksinda notari juures, kus allkirjastas volituse, et Vladimir saaks ajada tema korteri ostu-müüki. Tegemist ei olnud üldvolitusega, vaid notar selgitas, et üldvolitust ei tasu teha ning ta andis volituse selleks, et Vladimir saaks kolm aastat tegeleda tema korteri ostu-müügiga. Mäletab, et raha müügist laekus tema arvele. Notaris käis ta Vladimiri soovitusel. Vladimir pani ka notari aja kinni. Kui kannatanu üldvolitusest keeldus, läks Vladimir kurjaks, talle ei meeldinud see. Korteri otsustas ta müüa, et lahendada finantsküsimusi. Vladimiriga oli tal kokkuleppe, et selleks ajaks, kui toimub müügiprotsess, aitab Vladimir teda rahaliselt. Vladimir aitas teda erinevate summadega 10-st kuni 500 euroni. Vladimir pani tema korteri müüki, kuid kokkuvõttes tegeles selle müügiga kohtutäitur. Korter oli enampakkumisel, kus osales mh ka L S. Korteri ostis kinnisvara esindaja 16 500 euroga. 25 Kannatanu sai müügitehingust 900 eurot, ülejäänud raha läks selleks, et maksta kohtutäiturile ja firmale Enditum 11 tuhat millegagi. Antud summa läks kannatanu ütluste kohaselt selle skeemi tulemusena, millest Vladimir talle rääkis, et kannatanu saab selle raha tagasi. Kui arvestada rahasid, mis Vladimir talle andis, siis Vladimir jäi talle veel võlgu. Kannatanu pidas elektroonilist kalendrit, kuhu ta pani kirja kogu selle perioodi jooksul saadud raha. 10% oleks Vladimir pidanud saama, aga talle jäi 5000 eurot. See oli raha, mis jäi kannatanul saamata. Kannatanu ütluste kohaselt ei pidanud asjad nii minema, temal oli Valdimiriga kokkulepe, mis põhines usaldusel ning ta usaldas teda täielikult, tal ei olnud kahtlusi, et Vladimir võib teda petta. Skeemi tulemusena oleks kannatanu pidanud saama 16 500 miinus Vladimiri protsent müügist. Ta arvas, et Vladimir töötab nagu maakler. L St on kannatanu näinud, kannatanu on tema poolt esitatud dokumente allkirjastanud. Temale helistas Vladimir ja ütles, et ta tuleks teatud kohta, seal näitas L talle dokumendi pakki, ta ei lugenud neid, ütles, et peab need allkirjastama ja ta allkirjastas need. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ettenäitamiseks jaotuskava, mis on Tallinna kohtutäitur K Pi poolt koostatud. Kannatanu ütluste kohaselt on see dokument talle tuttav, see on arvestus seoses korteri müügiga. Kuna seoses vanusega on tal mäluga probleemid, siis seetõttu paneb ta kõiki asju kirja. Uurijale ütles ta, et see summa on ligikaudne, käsikirjaliselt kirjutatud summa on ligikaudne ehk esialgne summa, mida ta tahtis esitada tsiviilhagiks. Sellel hetkel ta eeldas seda summat, ei lugenud tol hetkel, pärast seda täpsustas summat. Kannatanu jäi esitatud hagi juurde, mis on esitatud Enditum vastu, hagis nõuab, et rahast, mis nad võtsid tema korteri eest või said tema korterist, ta saaks
  45. Kohus rahuldas kaitsja taoltuse KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamiseks ette lugeda kannatanu ütlused, mis on antud 13.08.2017: „Nagu ma varem lubasin, siis ma tegin arvutuse ning soovin Vladimir Tenjuginilt hagi 5 tuhande euro suhtes, mis on puudujääv osa aadressi xxxx asuva korteri müügi summast“. Kannatanu ütluste kohaselt suhtus ta nendesse nagu Enditum ettevõtte esindajasse. Tema jaoks Vladimir ja L olid samad, mis Enditum. Esitades pretensioone Enditumi vastu, ta pidas silmas Vladimirit. Kui kannatanu korter maha müüdi, siis kolis korterisse vanem naisterahvas ja tema kolis kuu aja jooksul välja ja üüris korteri (1 kd, tlk 101-104). 2.7.
  46. Süüdistatav V. Tenjugin end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ning andis ütlusi, et avalduse kohaselt pöördus kannatanu Xxxx OÜ poole palvega võtta korter oksjonilt maha, tasuda tema võlgnevused, müüa tema kinnisvara ja leida rendipind. Seejärel koostati vastav leping, avaldus ja nad hakkasid töötama. Temaga sõlmiti kaks kirjalikku lepingut, mille allkirjastas nii tema kui tema elukaaslane S, teiseks pooleks oli Xxxx OÜ, keda esindas tema. Samuti on V: Hi allkiri kassaorderitel, et talle on raha väljastatud. Ta allkirjastas kassa väljamineku orderi 5000 euro kohta ja vist oli ka 12 000 euro kohta. Laenusummad andis V: Hile tema ja see raha oli tema isiklik raha. Temal oli suuline leping Xxxx OÜ-ga selle kohta, et tema annab selle raha äriühingule. Laenulepingud V: Higa ei olnud notariaalselt tõestatud. Küsimusele, kas V: H korterimüügist mingit raha sai, vastas süüdistatav, et esiteks oli tasutud kõik kannatanu võlgnevused ning ta sai tema käest pooleteise aasta jooksul sularaha peaaegu igapäev. Ka summad 6400 ja 5000 eurot sai kannatanu sularahas. Süüdistatav selgitas, et 6400 eurot oli võetud teatud aja jooksul, pooleteise aasta jooksul võttis ta seda raha 100-200 euro kaupa. Lepingud sõlmiti pärast raha andmist. Pärast V: Hil tema suhtes pretensioone ei olnud ja selle kohta on ta ka allkirjastanud dokumendi, mis on raamatupidamises. V: H tahtis juba pärast lepingut temalt laenata 300-400 eurot, kuna ta oli kogu raha ära kasutanud. V: Hile teenuste osutamisega tegeles ainult tema. L. S osales V: Hi korterimüügi oksjonil, ta võttis oksjonist osa, ta tõstis intressimäära, et ostjale rohkem raha tasuda, neil oli V: Higa selline kokkulepe. L. S pöördus Xxxx OÜ nimel maksekäsu kiirmenetlusega V: Hi vastu kohtusse pärast seda, kui osales oksjonil. Süüdistatav selgitas, et Xxxx OÜ väljastas talle selle raha, mille ta V: Hile andis. Vastuolu isikliku raha andmise kohta selgitas ta, et andis oma isiklikku raha, mis kogunes teatud summaks ja kui tahab seda sisse nõuda, siis võtab raha Xxxx OÜ kassast (8 kd, tlk 1-16). 2.7.
  47. Nii isikulised tõendiallikad kui ka kohtule esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad fakti, et kannatanud on allkirjastanud erinevaid dokumente. Süüdistatava V. Tenjugini ja L. S elukoha, 26 Xxxx, ja selle juurde kuuluva abiruumi läbiotsimisel leiti ja võeti ära mitmeid objekte, sh erinevaid dokumente ja elektroonika seadmeid, mida tõendavad 28.11.2016 läbiotsimisprotokollid koos fototabeliga (4 kd, tlk 162-181, 182-189). Nimetatud objekte on vaadeldud 23.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtub, et vaadeldud on mh ka kannatanu V: Higa seotud dokumente. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi dokumente, mis on leitud musta värvi kohvrist, sh: 1) 10.06.2015 teenuste osutamise leping, millest nähtub, et V: H ja Xxxx OÜ vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt Xxxx OÜ võtab endale kohustuse osutada V: Hile abi krediidi saamisel, Xxxx korteri müügiga, esineda garandina krediidiorganisatsiooni juures, tasuda teenuste eest 1 500 eurot, leping on V: Hi poolt allkirjastatud; 2) V: Hi 10.07.2015 omakäeliselt kirjutatud avaldus, milles palub osutada talle abi laenu saamisel tema korteri Xxxx tagatisel ja maha müümisel; 3) 10.07.2015 kohustus, millele on alla kirjutatud 20.07.2015 V: H; 4) 27.07.2015 avaldus, millest nähtub, et V: H kinnitab oma tööalast nõusolekut kooskõlas 10.07.2015 lepinguga ning et juhul, kui ta lepingust loobub, siis ta kannab kulutused p-i 4 kohaselt ja samuti kahe notariaalse tehingu luhtumise kulud, leping on alla kirjutatud V: Hi poolt; 5) Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 2-15-115955/2 30.07.2015, mille kohsalt on Xxxx OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse V: Hi vastu summas 6 400 eurot, avaldaja nõude aluseks on 10.07.2015 sõlmitud laenuleping; 6) Tarbijakrediidileping nr xxxx 31.07.2015, mille kohaselt on Odav Laen AS ja V: Hi vahel sõlmitud leping summale 7 500 eurot, puuduvad V: Hi allkirjad; 7) käendusleping nr xxxx-HS 31.07.2015, millest nähtuvalt on Odav Laen AS ja S H vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kohustub S. H võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja V: Hi vahel 31.07.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kõikide põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest, leping on allkirjastatud. Valget värvi kilekotist leiti ja vaadeldi mh: 1) kassa väljamineku order, millel on täidetud lahter lisa: 5000 eurot V H ning sellel on kirjutatud allkiri; 2) laenuleping, millel on täidetud omakäeliselt p 1.1 alla 5000 eurot ning lepingule on allkirjana kirjutatud H; 3) kassa väljamineku order 10.07.2015, millel on täidetud lahter summa: 7500 eurot, lahter lisa: V H ning dokument on allkirjastatud; 4) notariaalne volikiri 31.07.2015, millest nähtub, et V: H volitab V. Tenjuginit ning V: Hi poolt tasutud arve nr 27004 volikirja tõestamisel; 5) notariaalne volikiri nr xxxx 03.08.2015, millest nähtub, et V: H volitab V. Tenjuginit; 6) Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 2-15-124654/5 06.01.2016, mille kohsalt on Xxxx OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse V: Hi vastu 5000 euro nõudes, määrus on adresseeritud L. Sle (5 kd, tlk 110-118). EKEI 08.02.2017 vastus, milles nähtub, et EKEI-s teostati infotehnoloogiauuring, mille käigus eraldati kopeerimiseks kõvaketas, andmekandja kopeeriti ning tulemused salvestati CD-plaadile (5 kd, tlk 47-49). 22.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi EKEI-s koostatud infotehnoloogiauuringu kohaselt saadud ja kopeeritud sülearvuti ASUS kõvakettalt saadud andmeid, mis esitati CD-plaadil. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et arvuti kõvakettalt leiti andmeid mh ka V: Hi kohta ning leiti tekstifail, millest nähtub, et tegemis on 20.07.2015 V: Hi kohustusega, milles teda teavitatakse, et vastavalt tema avaldusele, samuti kooskõlas Xxxx OÜga sõlmitud lepingule, toimub 21.07.2015 notariaaltoiming, millega talle antakse krediiti ja Xxxx OÜ on selles garandiks ning kannab lepingu vormistamisega seotud kulutused. (5 kd, tlk 50-101). 26.10.2020 toimunud kohtuistungil rahuldas kohus kaitsja I. S taotluse V: Higa seotud dokumentide lisamiseks kohtutoimikusse. Kohtule on esitatud ilma kuupäevata käsikirjaline avaldus, mille kohaselt palub V: H adresseerimata firmat anda talle korduvat laenu summas 5000 eurot ja tagatiseks on tema korter Xxxx. Avaldus on allkirjastatud V: Hi poolt (8 kd, tlk 120-121). Samuti esitati kohtule 23.07.2015 trükitud kohustus, mis on allkirjastatud V: Hi ja S. Hi poolt, millega nad kinnitavad, et nende süül ei toimunud 21.07.2015 laenulepingu allkirjastamine notari P. Press juures ning nad kohustuvad 24.07.2015 teostama laenutehingu notari juures täiendava vastutava isikuga S. Higa. Korduva tehingu nurjumisega laenusaaja süül kannab vastutust 20.07.2015 kohustusele (8 kd, tlk 122-123). Samuti esitati 10.07.2015 kuupäevaga venekeelne laenuleping, mis on allkirjastatud kannatanu poolt. Laenuleping on koostatud osaliselt käsikirjas, sh laenusumma 7500 eurot (8 kd, tlk 124-125). Nimetatud lepingu juures märgib kohus, et lepingul 27 puudub Xxxx OÜ seadusliku esindaja nimi, seejuures on kummastav ka asjaolu, et lepingu on allkirjastanud V. Tenjugin, kes ei ole Xxxx OÜ seaduslik esindaja. Samuti ei ole kohtule esitatud volitust, et tal oleks olnud õigus Xxxx OÜ-d esindada. 2.7.
  48. Kohtul pole alust pidada V. Tenjugini ütlusi laenu andmise ja selle väljamaksmise kohta usaldusväärseteks. Küll aga peab kohus kannatanu ütlusi raha mittesaamise kohta ja tema ütlustele tuginevat süüdistusverisooni veenvaks, kuna mitte ükski tõend ei kinnita, et kannatanu oleks laenulepingutes märgitud raha saanud. Seejuures jääb kohtule selgusetuks, et kui palju pidi kannatanu V. Tenjuginilt üldse raha saama, sest kannatanu väidab, et ta võttis V. Tenjuginilt laenu 6500 eurot ja selles osas on leping sõlmitud, kuid raha ei saanud. V. Tenjugini ütluste kohaselt allkirjastas kannatanu kassa väljamineku orderid 5000 ja vist ka 12 000 eurole. Seejärel selgitas ta, et ka 6400 ja 5000 eurot sai kannatanu sularahas ja lepinguid sõlmiti ka pärast raha andmist. Xxxx OÜ kaitsja poolt on kohtule esitatud lisaks ka 10.07.2015 kuupäevaga laenuleping summale 7500 eurot, kuid kohtule nähtus eelnevalt uuritud tõenditest, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumääruse, makseettepanek 2-15-115955/2 30.07.2015, kohselt oli Xxxx OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse V: Hi vastu summas 6 400 eurot, avaldaja nõude aluseks on 10.07.2015 sõlmitud laenuleping. Seega kaitseversiooni kohaselt on V: H sõlminud mitu laenulepingut sama kuupäevaga, kuid ainult ühe osas on pöördutud maksekäsu kiirmenetlusega Pärnu Maakohtusse. Viimati esitatud lepingust ei ole seejuures süüdistatav midagi rääkinud kohtus antud ütlustes, kuigi tema allkirjastas Xxxx OÜ nimel lepingu. Lisaks sellele, et V. Tenjugini ütlused ei ole järjepidevad laenatud summade kohta, ei ole ta kohtule suutnud veenvalt põhjendada, kust kohast on laenatud summad pärit. V. Tenjugin oma ütlustes väitis esiti, et ta laenas oma isiklikku raha ja tal oli suuline leping Xxxx OÜ-ga selle kohta, et tema annab selle raha äriühingule. Süüdistatav selgitas, et Xxxx OÜ väljastas talle selle raha, mille ta V: Hile andis. Vastuolu isikliku raha andmise kohta selgitas ta, et andis jah oma isiklikku raha, mis kogunes teatud summaks ja kui tahab seda sisse nõuda, siis võtab raha Xxxx OÜ kassast. Seega ei ole kohtule lõpuni selgeks saanud, kelle raha V. Tenjugin V: Hile laenuks andis ja kui palju. Kui V. Tenjugin andis väidetavalt oma isiklikku raha, siis miks pidi ta sõlmima laenulepingu Xxxx OÜ nimel, kui oleks võinud teha seda ka eraisikuna. Ka ei saa kohus V. Tenjugini ütlusi pidada usutavaks isikliku raha andmise kohta, kuna V. Tenjugini varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll tõendab, et igasugused andmed V. Tenjugini tulude kohta puuduvad. Seega ei ole kohtu hinnangul usutavad varatu ja legaalse sissetulekuta V. Tenjugini ütlused laenude andmise kohta V: Hile. Raha saamist Xxxx OÜ-lt, V. Tenjuginilt või L. Slt ei kajasta ka V H arvelduskonto väljavõte. Ajavahemikul 01.06.2015-16.11.2016 ei ole Xxxx OÜ teinud V H kontole ülekandeid (2 kd, tlk 59-67). Ka Xxxx OÜ konto väljavõttelt ei nähtu, et äriühing oleks kannatanutele ülekandeid teinud (5 kd, tlk 138-168). 2.7.
  49. Hinnates kannatanu ütlusi ja eelnevalt uuritud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on usutavad selle kohta, et ta allkirjastas V. Tenjugini käsul erinevaid dokumente, mis ei vastanud tegelikkusele. Sh nähtub tema ütlustest, et ta allkirjastas dokumente ka siis, kui korter oli juba enampakkumisel. Kannatanu ütluste kohaselt ta usaldas Vladimirit ja tegi seda, mida talle öeldi. Tema sai aru, et see oli V. Tenjugini skeemi osa, kuna ta arvas, et V. Tenjugin aitab teda korteri müümisel, mille tõttu käidi ka notaris, et volitada V. Tenjuginit tegelema korteri ostu-müügiga. Vladimir pani tema korteri müüki, kuid kokkuvõttes tegeles selle müügiga kohtutäitur. Korter oli enampakkumisel, kus osales mh ka L S. Korteri ostis kinnisvara esindaja 16 500 euroga. Kannatanu sai müügitehingust 900 eurot, ülejäänud raha läks selleks, et maksta kohtutäiturile ja firmale Enditum 11 tuhat millegagi. Antud summa läks kannatanu ütluste kohaselt selle skeemi tulemusena, millest Vladimir talle rääkis, et kannatanu saab selle raha tagasi. Skeemi kohaselt oli ka kokkulepe, et V. Tenjugin aitab kannatanut finantsiliselt, andes erinevaid summasid 10-st kuni 500 euroni, mida süüdistatav tegi. Selline V. Tenjugini käitumine viitab kohtu hinnangul sellele, et raha andmine kannatanule pidi süvendama kannatanus veelgi rohkem usaldust V. Tenjugini vastu, et oma eesmärke ellu viia. Seega kinnitavad eelnevad tõendid, et 28 kannatanu oli eksimuses ning seetõttu allkirjastas fiktiivseid ja talle kahjulikke dokumente V. Tenjugini mahitusel, kuna ta uskus, et V. Tenjugin müüb tema korteri ja kannatanu saab selle eest raha. 2.7.
  50. Kuna eelnevalt on leidnud kinnitust, et kannatanu ja Xxxx OÜ, V. Tenjugini ja ka L. S vahel puudus võlaõiguslik suhe - kannatanule laenu ei väljastatud, siis oli selliste dokumentide allkirjastada laskmine ja nende fiktiivsete dokumentide alusel kohtutäiturile avalduste esitamine täitemenetluse algatamiseks, V. Tenjugini eesmärgistatud tegevus, et kannatanu arvelt saada varalist kasu. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kooskõlas osas, et kannatanule kuulunud korter, aadressil Xxxx, müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel ning selles osas puudub vaidlus. Pärnu Maakohtu maksekäsu kohtumäärus nr 2-15-115955 tõendab, et OÜ xxxx seaduslik esindaja L S on pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 6400 euro nõudes. Avalduse esitamise tulemusena on kohus kohustanud võlgnikku V: Hit tasuma Xxxx OÜ-le põhinõue summas 6 400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot (2 kd, tlk 37-38). Samuti tõendab Pärnu Maakohtu maksekäsu kohtumäärus nr 2-15-124654, et OÜ xxxx seaduslik esindaja L S on pöördunud kohtusse teisegi maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu summas 5000 eurot ning selle tulemusena on kohus kohustanud võlgnikku V: Hit tasuma Xxxx OÜ-le põhinõue summas 5 000 eurot ning hüvitama riigilõivu 150 eurot ja menetluskulu 20 eurot (2 kd, tlk 58). OÜ xxxx OÜ 27.08.2015 täitmisavaldus tõendab, et OÜ xxxx juhatuse liige L S pöördus kohtutäituri poole V H, kui võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Nõude suurus on kokku 6612 eurot (2 kd, tlk 50). 27.08.2015 kinnistamisavalduse järgi palub kohtutäitur kanda kinnistusregistriosa nr 17136001 kolmandasse jakku keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K. Põlts kasuks, keelumärge kanda Xxxx OÜ ja kohtutäituri kasuks ühiselt V H omandile. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Xxxx OÜ ja Pärnu Maakohtu 26.08.2015 lahend nr 2-15-115955 (2 kd, tlk 36). 14.10.2015 kinnisasja arestimise akt täiteasjas nr 025/2015/2630 tõendab, et sissenõudja Xxxx OÜ avalduse alusel on algatatud täitemenetlus nõude summas 6 612 eurot (lisanduvad täitekulud) osas ning et kohtutäitur arestis 14.10.2015 võlgnik V Hle kuuluva kinnisasja aadressil Xxxx. Kinnisasja hinnaks on märgitud 12 000 eurot (2 kd, tlk 51-54). Xxxx OÜ 26.01.2016 täitmisavaldus tõendab, et Xxxx OÜ juhatuse liige L S palub algatada täitemenetluse V H suhtes. Nõude suurus 5000 eurot, riigilõiv 150 eurot ja menetluskulu 20 eurot (2 kd, tlk 56-57). 04.03.2016 tegi kohtutäitur K. Põlts otsuse sundtäitmisega ühinemise kohta. Otsuse kohaselt on kohtutäituri menetluses kaks täiteasja V H suhtes Xxxx OÜ avalduse alusel ning kohtutäitur ühendas need, s.o lubas Tallinna kohtutäituril K. Põlts ja Xxxx OÜ-l (täiteasi nr 025/2016/370) osaleda

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.