lg 1 ja lg 2 alustel lõpetada täies ulatuses kriminaalasja nr 21274000023 (kohtuasja nr 1-21-5687) menetlus X Xi suhtes. 2. Kohustada X Xit kriminaalasja menetluse lõpetamisel: 2.1.
lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot; 2.2.
lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot; 2.3.Punktides 2.
lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab 1 1-21-5687 prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
lg 3 p 2 alusel tagastada X Xile: Kuressaare politseijaoskonnas asuvad kamoflaaž värvi relvakott ja tühi padrunisalv (pakend 3) ja pruuni värvi kunstnahast relvakott, milles tühi padrunisalv ja otsakork (pakend 4) ning Põhja prefektuuri asitõendite laos asuvad püss Blaser R8 numbriga R/014989 koos optilise sihiku ja helisummutiga (pakend 1) ja püss Blaser R8 numbriga R/013702 koos optilise sihiku ja helisummutiga (pakend 2). 3.3.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaadile talletatud andmed, mis asuvad kriminaaltoimikus ümbrikus. 4. Määruse ärakiri saata kahtlustatavale, Lääne Ringkonnaprokuratuurile, Rahandusministeeriumile ja Kuressaare politseijaoskonnale ning Põhja prefektuurile asitõendite osas. Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur
5.
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis ringkonnaprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav X X on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et jahirelvade optiliste sihikute komplektid on tellitud Hollandist 2000 aastate alguses, mil relvaseaduse kohaselt sellised öösihikud keelatud ei olnud. Juba aastast 2011 ei ole ta öövaatlussihikuid kasutanud jahipidamiseks vaid ainult õhtupimeduses loomade vaatlemiseks ja asukoha kindlaks tegemisel s.t kasutanud öövaatlusseadmetega optilist sihikut öövaatlusseadmena. Kahtlustatava ütlused viitavad sellele, ta on kirglik jahimees olnud juba 48 aastat. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta tunneb relvaseadust ning seega pidi teadma ka relvaseaduses sätestatud käitlemise ning öösihiku kohta käivaid mõisteid, mille järgi on juba sellise öösihiku omamine tsiviilkäibes keelatud, olenemata sellest, et ta ei kasutanud seda jahipidamisel. Kahtlustatav pani kuriteo seega toime minimaalselt kaudse tahtlusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole kannatanuid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistame ning puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. X Xit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ja tal ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust. X X ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Seega on kahtlustatav näidanud, et suudab 3 1-21-5687 õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud ka kriminaalmenetluse lõpetamist
Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole X Xi karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X Xile on selgitatud, et
lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Asitõendite konfiskeerimine: KarS § 421 kohaselt kohus võib kohaldada KarS § 420 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd öösihik on tsiviilkäibes keelatud, siis X Xil selleks luba ei ole, mistõttu tuleb keelatud esemed konfiskeerida. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine kohtu poolt juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse
oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-87-12, p 14). Prokurör on seisukohal, et KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel kuuluvad käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteo vahetud objektid – kaks vahetatavat okulaari ja kaks infrapuna illuminaatorit konfiskeerimisele ja hävitamisele relvaseaduses sätestatud korras. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X Xi suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel s.o
Juhindudes
Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 21274000023 menetlus.
lg 3 p 2 alusel tagastada X Xile: • Kuressaare politseijaoskonnas asuvad kamoflaaž värvi relvakott ja tühi padrunisalv (pakend 3) ja pruuni värvi kunstnahast relvakott, milles tühi padrunisalv ja otsakork (pakend 4); 4 1-21-5687 • Põhja prefektuuri asitõendite laos asuvad püss Blaser R8 numbriga R/014989 koos optilise sihiku ja helisummutiga (pakend 1) ja püss Blaser R8 numbriga R/013702 koos optilise sihiku ja helisummutiga (pakend 2). 6.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD plaadile talletatud andmed, mis asuvad kriminaaltoimikus ümbrikus. KOHTU SEISUKOHT 2. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. X.Xile on esitatud kahtlustus KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o X X rikkudes RelvS § 1¹ lg 2 ja § 201 lg 5 sätteid, käitles ta (omas, valdas, hoidis, kandis) ebaseaduslikult (ilma loata) tsiviilkäibes keelatud öösihikut. Tegemist on II astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on täidetud esimene eeldus
Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtub, et kahtlustatav X.X on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et jahirelvade optiliste sihikute komplektid on tellitud Hollandist 2000 aastate alguses, mil relvaseaduse kohaselt sellised öösihikud keelatud ei olnud. Juba aastast 2011 ei ole ta öövaatlussihikuid kasutanud jahipidamiseks vaid ainult õhtupimeduses loomade vaatlemiseks ja asukoha kindlaks tegemisel s.t kasutanud öövaatlusseadmetega optilist sihikut öövaatlusseadmena. Kahtlustatava ütlused viitavad sellele, ta on kirglik jahimees olnud juba 48 aastat. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta tunneb relvaseadust ning seega pidi teadma ka relvaseaduses sätestatud käitlemise ning öösihiku kohta käivaid mõisteid, mille järgi on juba sellise öösihiku omamine tsiviilkäibes keelatud, olenemata sellest, et ta ei kasutanud seda jahipidamisel. Kahtlustatav pani kuriteo seega toime minimaalselt kaudse tahtlusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole kannatanuid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistame ning puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kohus nõustub prokuratuuriga, et eelnevaid asjaolusid arvesse võttes võib hinnata X.Xi süü väikeseks. Seega on täidetud ka teine eeldus
Kahtlustatav on nõustunud hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on tulirelva ekspertiisi maksumus summas 420 eurot, samuti on ta nõus talle rahalise kohustuse määramisega, milleks on 1000 euro tasumine riigituludesse. Kohus peab X.Xile määratud kohustuse suurust ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustust tema sissetulekuid ning kohustuse täitmise tähtaega arvestades igati mõistlikuks. X Xit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ja tal ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust. X X ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Seega on kahtlustatav näidanud, et suudab 5 1-21-5687 õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud ka kriminaalmenetluse lõpetamist
Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole X Xi karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Eelneva tõttu rahuldab kohus prokuröri taotluse X.Xi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga
Kriminaalmenetluse lõpetamisest alates kolme kuu jooksul tuleb X.Xil tasuda riigituludesse kindla summana 1000 eurot ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 420, s.o kokku 1420 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks on seega 30.11.2021 ning kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kohustuse täitmist jälgib prokuratuur. Asitõendite ja kriminaalmenetluse käigus äravõetud esemete osas rakendatavad meetmed on nimetatud käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.