Obsah (9)

§ 230§ 436§ 367§ 445§ 173§ 162§ 174§ 177§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4830 Tsiviilasi Nauvitsman OÜ hagi xxxxxxx

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja nõue põhineb kostja ja xxxxxxxx vahel sõlmitud töövõtulepingul, mille kohaselt osutas xxxxxxxx kostjale lägaveo- ja lägalaotusteenust. Sellise nõude alusnormiks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt on tellijal kohustus tehtud tööde eest tasuda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
2. Kostja on väitnud, et töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Kohus sellega ei nõustu ja leiab et hageja esitatud 8.-
3. mai
4. a ning 4.-
5. oktoobri
6. a lägatööde aruannete ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega (dtl 46-53), samuti arvetega ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega (dtl 5 ja 6; 54-56) on tõendatud, et pooled sõlmisid kõnealuse töövõtulepingu. Seda, et töid tehti, samuti tehtud tööde mahtusid, kinnitavad ka hageja esitatud 3 2-20-4830 väljavõtted tööde tegemiseks kasutatud masina jälgimisseadmetest (dtl 130-134). xxxxxxxx
7. märtsi
8. a e-kirjast ja sellele lisatud võlaarvestusest (dtl 63) nähtuvalt on xxxxxxxx juhtinud kostja tähelepanu võlale ja küsinud, millal kostja kavatseb võla tasuda. Kostja on xxxxxxxx ekirjale
9. aprillil 2020 vastanud (dtl 64), et [p]raegu ei julge ühtegi pikka plaani teha, elame 1 hetk, 1 tund ja päev korraga. Tõenäoliselt langeb ka piima hind, mistõttu on jooksvate rahade planeerimine võimatu. Eeltoodust järeldub kohtu arvates, et kostja on aktsepteerinud nii talle esitatud aruandeid kui ka arveid ja ei ole tehtud töödele ega võlale vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja et selle alusel osutas xxxxxxxx kostjale vaidlusalust teenust. Samuti on eelnevaga tõendatud, et kokkulepitud tööd on ka tegelikult tehtud. Kostja ei ole arvetele vastu vaielnud ega tuginenud sellele, et tehtud tööd oleksid olnud lepingutingimustele mittevastavad. Kohtu arvates ei tõenda kostja esitatud e-kirjavahetus xxxxxxxx (dtl 119-120), et kostja oleks töödele või arvetele vastu vaielnud. Kõnealusest kirjavahetusest nähtub üksnes see, et kostja on soovinud teada, kui palju läga on veetud ümarast ja kui palju kandilisest hoidlast. Tõendatud on ka see, et hageja on omandanud xxxxxxxx nõude kostja vastu (dtl 8-9).
10. Kuna hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja kostja ei ole neid oma tõenditega ümber lükanud, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 52 694 euro 72 sendi suurune põhivõlg.
11. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
12. Hageja on esmalt palunud mõista kostjalt välja 2433 euro 33 sendi suuruse viivise, mis oli muutunud sissenõutavaks hagi esitamise ajaks ehk
13. aprilliks
14. Hageja viivise arvestuse kohaselt (dtl 10) on arve nr 000901-19KON4 järgi võlasumma 35 916 eurot 32 senti, viivitatud päevade arv alates
15. juulist 2019 kuni hagi esitamiseni on 268, viivisemäär 8% aastas ja viivis 2109 eurot 71 senti. Arve nr 000982-19KON4 järgi on võlasumma 16 778 eurot 40 senti, viivitatud päevade arv alates
16. jaanuarist 2020 kuni hagi esitamiseni on 88, viivisemäär 8% aastas ja viivis 323 eurot 62 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja esitanud viivise vähendamise taotlust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2433 eurot 33 senti.
17. Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis alates
2. märtsist 2020 kuni
3. juulini 2021 4 2-20-4830 5615 eurot 88 senti ja alates
4. juulist kuni põhinõude 52 694 euro 72 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, on tal õigus nõuda ka 40 euro suurust sissenõudmiskulu ja ka see nõue tuleb rahuldada.
6. Kokku tuleb kostjalt seega hageja kasuks välja mõista 55 168 eurot 05 senti, millest 52 694 eurot 72 senti on põhivõlg, 2433 eurot 33 senti on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on sissenõudmiskulude hüvitis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5615 euro 88 sendi suurune viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk alates
7. märtsist 2020 kuni
8. juulini 2021, samuti viivis alates
9. juulist 2021 kuni põhinõude 52 694 euro 72 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10. Kohus tagas hagi
11. oktoobri
12. a kohtumäärusega ja seadis kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusregistriossa nr xxxxxxx esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 28 785 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi. Sama määrusega seadis kohus kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusregistriossa nr xxxxxx esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 28 785 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi.
13. Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus hagi tagamise abinõu

§ 445

lg 2 kohaselt jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud, et kohus tühistaks hagi rahuldamise korral hagi tagamise abinõu. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab selle, kui hageja seda taotleb. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

17.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kokku 1150 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub ka asja materjalidest ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1150 euro suurune menetluskulu. Hageja ei ole esitanud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ega väljamõistmise taotlust. 19.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 5 2-20-4830 alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 2878 eurot 50 senti.

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tagatise tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 6