Obsah (8)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 175§ 105§ 245§ 313

1-21-4971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. augustil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-4971 (21230100305) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 351 eurot riigituludesse.

Kohustada Erki Toomlat tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 150,91 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1811 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700032057. Selgitusse võib märkida: „Erki Toomla, kriminaalasi 1-214971, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - süstal ja plastikpudel (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Erki Toomlalt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Erki Toomla kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Erki Toomlat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 09.10.2014.a süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas käitles ebaseaduslikult suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilist ainet GBL-i omades teadmist, et GBL-st saab valmistada narkootilist ainet GHB-d. Nimelt omandas tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet GBL-i, millist hoidis enda juures kuni 13.12.2020.a kellani 16:40-ni, mil talle teostati Rohuneeme tee 1 Haabneeme külas Viimsi vallas turvakontroll, mille käigus leiti ja võeti tema seljas oleva jope vasakpoolsest taskust ära plastpudel, milles olev vedelik kogumassiga 19,77 grammi sisaldab 92%-list gammabutürolaktooni (GBL-i), seega sisaldub vedelikus 18,2 grammi gammabutürolaktooni (GBL-i). 2 Vastavalt Ravimiseaduse § 25 lg 2 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete saatmine keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. NPALS § 3 lõige 1¹ sätestab, et NPALS § 3¹ lõike 1 alusel kehtestatud 4 määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. GBL-i puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 8-st grammist, tugeva sõltuvuse puhul 16-st grammist. Seega on Erki Toomla, isikuna kes on karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises uuesti ebaseaduslikult käidelnud, s.o omandanud ja hoidnud suures koguses narkootilist- ja psühhotroopset ainet, mis on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Erki Toomlat süüdistatakse ka selles, et tema olles karistatud 19.12.2013a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti st. korduvalt ja tahtlikult 13.12.2020a. kella 16:32 paiku Harju maakonnas, Viimsi vallas, Muuli tee 1 juures mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, olles narkootilise joobe seisundis (EKEI uuringuakti nr 1947T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiin, amfetamiin). Selliselt rikkus Erki Toomla korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega on Erki Toomla korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused 3 Süüdistatava Erki Toomla, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.08.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Erki Toomla süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat ning KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused selliselt, et kergem karistus oleks kaetud raskemaga mõistes liitkaristusena 3 aastat vangistust. Erki Toomla on karistatud Harju Maakohtu 09.10.2014 otsusega 1-14-7144 KarS § 184 lg 2 p 2 kirjeldatud kuriteo eest 8 aasta 7 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega. Ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 14.01.2020 määruse alusel ärakandmata karistusega 2 aastat 9 kuud 3 päeva katseajaga kuni 02.11.
3. Käesoleva kokkuleppe alusel arutatavad kuriteod on toime pandud nimetatud katseaja jooksul, mistõttu vastavalt KarS § 65 lg 2 tuleb moodustada liitkaristus käesoleva kokkuleppe alusel mõistetava karistuse ja ärakandmata karistusosa summeerimise teel ning määrata, et liitkaristusena on käesoleva kokkuleppe alusel mõistetav karistus 5 aastat 9 kuud ja 3 päeva. Lisakaristusena määrata vastavalt KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS 191 ja

§ 126

lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - DVD- plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - süstal ja plastikpudel – hävitada. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot,

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 351 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab 4 tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt määratud osas väljamõistmisele. Ka joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud on otseselt kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad joobe tuvastamisega seotud kulud samuti isikult väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5