) § 187 lg 3 p 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebajal arvelduskontol piisavalt raha, et tasuda riigilõiv 15 eurot. Krediidiasutuste väljavõtetest nähtub, et kaebaja sissetulek menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuu jooksul oli 1200 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga oli kaebaja rahaliste vahendite jääk 585,44 eurot. Kaebaja ei ole esitanud ja ka taotlusest ei nähtu kaebaja igakuiseid kulutusi, mille mahaarvamine kaebaja sissetulekutest oleks
Menetluses kogutud tõendeid hinnates ei ole riigilõivust vabastamise majanduslikud eeldused täidetud ning kaebaja riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märkis, et kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu tasunud, ei saa kaebaja apellatsioonkaebust menetlusse võtta ja see tuleb tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 1 ja § 234) ning asi tuleb saata apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi ringkonnakohtule (
Ringkonnakohus on jätnud viidatud normid tähelepanuta. Ringkonnakohus ei või
lg 3 p 3 alusel tagastada apellatsioonkaebust selle määrusega, millega ta jätab rahuldamata menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Pärast nimetatud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist peab ringkonnakohus jätma apellatsioonkaebuse käiguta ja andma apellandile mõistliku tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kui apellant jätab riigilõivu tähtpäevaks tasumata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile (vt
12. Kolleegium asendab avaldatavas määruses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.