Obsah (4)

§ 1018§ 1028§ 1023§ 113

2-20-140666 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-140666 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Aiandusühing KOHTLA TUULETA

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on Aiandusühing KOHTLA TUULETARE asutatud Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Valaste külas, Tuuletare maal asuvate aianduskruntide/kinnistute omanike poolt. Kostjatele kuulub kinnistu asukohaga xxx. Kostjad on aiandusühingu liikmed põhikirja p 11 ja 12 järgi ja kostjatel on tekkinud võlgnevus, mis koosneb liikmemaksust 20 eurot 2017 aasta eest ja 20 eurot 2018 aasta eest, 10 eurot valve korraldamise tasu perioodil 2017/2018 ja tasu tee ehitamise eest 100 eurot. Raha arvestamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused.
2. Hageja tugineb MTÜS §-le 12 lg 4, 18 lg 1,

§-le 76 lg 1, 100, 101, 108 ja põhikirja p. 17.1. ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 150 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjatelt võlgnevust käsundita asjaajamise (

§ 1018

) ja alusetu rikastumise sätete alusel (

§ 1028lg 1).

Kuna hageja tegevus on kostjate jaoks vajalik, siis on see soodustatu objektiivsetes huvides ja hageja saab

§ 1023alusel nõuda kulutuste hüvitamist.

Samuti on hageja seisukohal, et

§ 1028lg 1 eeldused on samuti täidetud.

II KOSTJATE VASTUS

1. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja nõuab põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevaid liikmete kohustusi, kuid kostjad ei ole hageja liikmed, mistõttu ei ole hageja nõudel selles plaanis õiguslikku perspektiivi ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt. Mittetulundusühingu põhikirjaga ei saa kohustada ühingusse mitte kuuluvaid isikuid ühingusse astuma või neid nende tahtest sõltumata ühingusse arvata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tema liige ning väidetavatest üldkoosoleku otsustest on tekkinud kostjale kohustused ja need on muutunud sisse nõutavaks. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Arvestades hagi hinda 150 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja, so. Aiandusühing KOHTLA TUULETARE on asutatud ja kostjatele kuulub kinnistu asukohaga xxx. Kostjate esmaseks vastuväiteks on see, et kostjad ei ole hageja liikmeteks. 2 2-20-140666
3. Kohus nõustub kostjate seisukohaga. MTÜS § 7 lg 1 p 4 kohaselt tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord. MTÜS § 13 lg 1 kohaselt otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Hageja põhikiri, sh. põhikirja p-d 11 ja 12 eeltoodud nõuetele ei vasta ning esitatud pole juhatuse või muu pädeva organi otsust kostjate liikmeteks vastuvõtmise kohta. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et kostjad on hageja liikmed ja neil on kohustus tasuda liikmemaksu. Hageja ei saa liikmemaksu nõuda ka käsundita asjaajamise (

§ 1018

) ja alusetu rikastumise (

§ 1028

lg 1) sätete alusel, kuna liikmemaksu maksmise kohustus laieneb ainult liikmetele. Asjaolu, et kostjad on osalenud üldkoosolekul eeltoodut ei muuda. Kui liikmeks vastuvõtmine peab toimuma teatud korda järgides, ei teki liikmesus automaatselt kinnistu omandamisega, sh. ei ole ole liikmesus võõrandatav ega pärandatav (MTÜS § 14 lg 1). Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. 7. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjatel on kohustus tasuda aiandusühistu territooriumil korraldatud valve ja tee ehitamise eest

§ 1018alusel.

Hageja ei olnud seadusest või lepingust tulenevat kohustust korraldada kostjate kinnistu valvet ja ehitada teed, mida kostjad kasutavad. Aiandusühistu territooriumil valve korraldamine ja teekatte parendamine, on eeldatavasti kooskõlas kinnistute omanike huvidega (

§ 1018lg 1 p 2).

Kostjad ei ole vastupidist väitnud, nagu ka seda, et nad ei teadnud valve korraldamisest ja teetöödest. Selliste kulutuste tegemisele ei ole kostjad ka vastu vaielnud. Seega tuleb kostjatelt

§ 1023

lg 1 alusel hageja kasuks solidaarselt välja mõista kostjate osa hageja tehtud kulutustest, so. 110 eurot.

§ 1028

lg 1 antud juhul ei kohaldu, kuna hageja ei ole väitnud, et ta tahtis kostjate rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjatelt 150 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 73,33% ulatuses (110 /150), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 73,33% solidaarselt kostjate kanda ja 26,67% hageja enda kanda. Hageja palub välja mõista kostjatelt menetluskulud 258 eurot, sh. tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 180 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3 2-20-140666 Riigikohus on leidnud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14). Käesoleva tsiviilasja hagihinnaks on 150 eurot, seega leiab kohus, et mõistlikud menetluskulud, mis kostjatelt hageja kasuks välja mõista, ei tohiks olla suuremad kui 150 eurot, so hagihind. Hageja taotlusel tuleb kostjatel välja mõista lisaks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (150 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4