lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav Maksim Šulgin – isikukood 39811040223, elukoht xxxx, emakeel vene keel, põhiharidus, Eesti Vabariigi kodanik, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Maksim Šulgin
Süüdi tunnistada Maksim Šulgin
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Maksim Šulgin ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Maksim Šulgin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12-13.07.2020 ja 21.-22.02.2021, s.o 4 päeva. Välja mõista Maksim Šulginilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 140,40 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Šulginit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 84,70 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1016,40 eurot, tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Samuti tema 21.02.2021 ähvardas, xxxx asuvas korteris kella 03.00 kuni 03.30 vahel sama kannatanut sõnadega „tapan ära". Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna Maksim Šulgin oli teda varasemalt kehaliselt väärkohelnud. Sel moel pani Maksim Šulgin oma tahtliku teoga toime teise inimese terviskahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Maksim Šulgini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.07.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Maksim Šulgini süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 2 aastat ning
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 2 aastat vangistust.
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1213.07.2020 ja 21.-22.02.2021, s.o 4 päeva, mõistes karistuseks vangistuse, millest on viidatud aeg on maha arvatud, seega taotleb prokurör kohtus lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 3 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdimõistetu on
lg 2 järgi kohustatud: mitte tarvitama alkoholi (
lg 2 p 2); osalema sotsiaalprogrammis; (
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 140,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates 4 kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.