lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1; § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning Gert Kustassoo süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 334 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Hanna Varik Kaitsjad Advokaadid Meelis Masso ja Vahur Krinal Süüdistatavad JOHN-RICHARD KIUDORV,. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega
Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 22.02.2021.a. GERT KUSTASSOO; Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 21.09.2020.a otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 kuud, mis
Tõkend vahistamine ja viibis eelvangistuses 23.03 kuni 23.07.2018.a ning 25.05 kuni 25.09.2020.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust 2. Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust 1 1-21-2478 3. Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv
Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust 5.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat. 7.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 22.02.2021.a ja seeläbi arvata karistuse kandmise algust alates 22.02.2021.a.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. 10. Süüdi tunnistada Gert Kustassoo
11.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 12. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 13.
lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 21.09.2020.a otsusega ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 14.
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.11 kuni 16.11.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva. 23.03 kuni 23.07.2018.a, s.o 4 (neli) kuud ning 25.05 kuni 25.09.2020.a, s.o 4 (neli) kuud, kokku 8 (kaheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 15.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Gert Kustassoo ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 16.
lg 2 p 8 alusel kohustada Gert Kustasood osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 2 1-21-2478 17.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.05.2021.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osa, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 18. Asitõendid 1) CD- ja DVD-plaadid (kokku 15tk) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 2) Sõiduautost X reg. märgiga xxx võetud DNA-proov, mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) AS G4S poolt üle antud 20-eurone suveniirraha –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
lg 2 p 7, 8, 9 alusel; Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega 1-16-4155
lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja
lg 2 p 1, 2 alusel; Pärnu Maakohtu 28.10.2015 otsusega nr 1-15-7418
lg 2 p 4, 7 alusel; Pärnu Maakohtu 26.11.2014 otsusega nr 1-14-8371
lg 2 p 1 alusel, 19.01.2020 kella 02.00 paiku võttis omavoliliselt, s.o ilma omaniku loata, ning ajutise kasutamise eesmärgil X juures asuvalt busside ümberkeeramise platsilt sinna pargitud X kuuluva sõiduauto X registreerimisnumbriga xxx, väärtusega 800 eurot, mis oli sõiduauto omaniku poolt X kasutada antud. John-Richard Kiudorv avas sõiduki uksed eelnevalt X jopetaskust võetud sõidukivõtmega. Nimetatud sõidukit juhtis ja kasutas John-Richard Kiudorv X ringi sõites. Sõiduauto X registreerimisnumbriga xxx leiti avariilisena 23.01.2020 kell 14.44 X külast X järve ääres asuvast avalikust. Sõiduki kasutamisel on tekitatud sellele vigastused – tagumine parempoolne rehv lõhutud, esisild kahjustatud, parempoolsed esistange ja tagastange nurgad kahjustatud, mille tõttu läks sõiduk maha kandmisele ning kannatanule põhjustatud kahjus summas 892 eurot. Seega John-Richard Kiudorv isikuna, kes on varem toime pannud vargus ja asja omavolilise kasutamise, pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o
Samuti tema isikuna, keda on korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 10.07.2018 otsusega nr 1-18-5616
lg 2 p 7, 8, 9 alusel, võttis Tartu maakonnas kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kohas ja ajavahemikul 19.01.2020 kella 02.00 kuni 23.01.2020 kella 14:44n ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule X kuulvast sõidukist X reg.nr-ga xxx, mida ta oli omavoliliselt ajutiselt kasutanud, kannatanule X kuulunud esemed: 4 1-21-2478 - X nimele väljastatud juhiluba väärtusega 6 eurot; - raadio võimendi Doping väärtusega 80 eurot; - sõiduauto eesmised ja tagumised JBL kõlarid väärtusega 100 eurot; - Huawei kahepesaline mobiiltelefoni autolaadija väärtusega 10 eurot; - Mannesmann padrunivõtmete 215-osaline komplekt karbis väärtusega 120 eurot. Vargusega tekitati kannatanule X varalist kahju kokku summas 316 eurot. Samuti tema 25.05.2020 kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal isikute grupis koos X ja X ühiselt ja kooskõlastatult tungisid telgi ja telgi kinnituste lõhkumise teel sisse X kõrval asuvasse X kuuluvasse laenutustelki ning lukustustrossi lõhkumise teel võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kolm X kuuluvat velokarti numbritega X maksumusega 700 eurot tükk. Hiljem saadi isikute kinnipidamisel X maja juures kätte ning tagastati kannatanule. Kolmas velokart on juuni alguses kannatanule tagastatud. X on tekitatud materiaalne kahju kokku summas 305 eurot. Samuti tema, viibides 01.08.2020 kella 17.00 ajal X tänav x kaubanduskeskuses X asuvas kaupluses X iseteeninduskassade juures, võttis võõra vallasasja ebaseaduslik omastamise eesmärgil ostukorvist ära X kasutuses oleva ja X kuuluva mobiiltelefoni X IMEI-koodiga xxx väärtusega 595,42 eurot koos telefoni ümbrisega väärtusega 3 eurot ja telefoni hoidmise popic-uga väärtusega 6 eurot. Kannatanule X tekitatud kahju kokku summas 604,42 eurot. Ülalkirjeldatuga pani John-Richard Kiudorv oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
Samuti tema, olles 02.06.2016 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-16-4155 karistatud
alusel, juhtis uuesti 31.10.2019 kella 20:27 ajal X juures mootorsõidukit X reg.nr-ga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema, juhtis uuesti 18.01.2020 ajavahemikul 20:00 kuni 22:00 mootorsõidukit X reg.nr-ga xxx X kaupluse juurde ning sealt tagasi X juurde platsile, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema, juhtis uuesti ajavahemikul 19.01.2020 kella 02:00 kuni 23.01.2020 kella 14:44, eelpool nimetatud mootorsõidukit X reg.nr-ga xxx mille juhtimist alustas John-Richard Kiudorv X juurest platsilt, läbides X küla jõudes viimaks X järve äärde avalikku parklasse omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. John-Richard Kiudorv rikkus oma tegevusega liiklusseaduse § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani John-Richard Kiudorv oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Samuti tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega nr 1-16-4155 karistatud mh ka
lg 2 p 3 alusel, uuesti 05.10.2020 kella 17.00 kuni 17.12 X asuva parkla kõrval, X ja X raja vahelisel alal lõi ühe korra rusikas käega X vastu näo vasakut piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maa peale maha. Eelnimetatud tegevusega tekitas süüdistatav X tervisekahjustused – vasaku silmaaluse hematoomi ja naha kriimustuse ning vasaku oimukoha marrastuse. 5 1-21-2478 Samuti tema, uuesti 16.12.2020 ajavahemikul kell 17.00 kuni kella 17.18 X asuvate garaažibokside X poolses otsas X raja vahetus läheduses lõi X ühe korra peaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule X füüsilist valu ja tervisekahjustused – nina piirkonna lahtise haava (ca 1 – 1,5 cm) ja nina pindmise vigastuse ning ninast verejooksu. Seega pani John-Richard Kiudorv oma tahtliku tegevusega toime kehalise väärkohtlemise ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Gert Kustassoo´d süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, keda on väärteokorras
alusel 19.12.2017 ja 11.01.2018 karistatud (süüteo toimepanemise aeg 11.11.2017 ja 02.12.2017), ajavahemikul 02.11.2017 kell 14:00 kuni 04.11.2017 kell 16:00 isikute grupis koos John-Richard Kiudorviga tungis ukse avamise teel sisse X alevikus X asuvasse X kõrvalhoonesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ühiselt ja kooskõlastatult: - lihvimismasina EX-125 väärtusega 30,36 eurot; - elektritrelli SBM-500 VS BMC väärtusega 30,61 eurot; - ketassae KS-66 väärtusega 235,83 eurot; - elektrifreesi POF800 ACE väärtusega 104,05 eurot; - elektritrelli väärtusega 30 eurot; - nihiku väärtusega 12,78 eurot; - nurklihvimismasina PWS 10-125CE väärtusega 40,68 eurot; - näpitsad 2 tk väärtusega kokku 16 eurot; - tikksae ST50 Pendix väärtusega 108,01 eurot; - freeside komplekti väärtusega 31,96 eurot; - põletusaparaadi väärtusega 12 eurot; - kruvikeeraja otsikute komplekti väärtusega 35 eurot; - 2 tk tulekustutit väärtusega kokku 120 eurot; - esmaabikomplekti väärtusega 30 eurot; - 2 tk rauasaage väärtusega kokku 12 eurot, s.o on asju koguväärtusega 849,28 eurot. Koolile on osad varastatud asjad tagastatud – tekitatud kahju suuruseks 792,28 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, lahkudes 14.11.2017 ajavahemikul kell 07:15 kuni kell 20:05 oma kodust aadressilt X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto varuvõtmed ning X kuuluva tahvelarvuti X väärtusega 162 eurot ning läks X asuvasse X parklasse, kus varuvõtmeid kasutades, kuid selleks luba omamata, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära X kasutuses olnud ning oma X kuuluva sõiduauto X registreerimismärgiga xxx väärtusega 4100 eurot. Samuti tema, uuesti 28.12.2017 kell 00:46 ajal, viibides X asuvas X kuuluvas X tanklas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: - 5 tk Kinder šokolaadi väärtusega 0,90 eurot tükk, kokku väärtusega 4,50 eurot; Pringels kartulikrõpsud väärtusega 2,40 eurot; Teeline baguette väärtusega 2,50 eurot; Teeline tume baguette väärtusega 3 eurot; Mamma singijuustubatoon 6 tk väärtusega 2,20 eurot tükk, kokku väärtusega 13,20 eurot; Mamma hamburger 2 tk väärtusega 2,20 eurot tükk, kokku väärtusega 4,40 eurot; Mamma hot dog lihapallidega 3 tk väärtusega 1,80 eurot tükk, kokku väärtusega 5,40 eurot; Parmesani snack 5 tk väärtusega 1,40 eurot tükk, kokku väärtusega 7 eurot; 6 1-21-2478 - vanilje kohukese väärtusega 0,30 eurot; - jõhvika kohukesed 3 tk väärtusega 0,50 eurot tükk, kokku väärtusega 1,50 eurot; - Kinder Maxi King väärtusega 0,85 eurot. Nimetatud kauba asetas süüdistatav kauplusele kuuluvasse ostukorvi väärtusega 35 eurot ning möödus kassast kauba eest tasumata, tekitades X varalist kahju kokku 80,05 eurot. Samuti tema, viibides 28.12.2017 kell 20:21 Pärnu linnas aadressil X asuvas X kuuluvas X, isikute grupis koos X võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult X kuuluva järgneva kauba: - tulemasina väärtusega 0,99 eurot; - 0,7-liitrise pudeli viina Russian Standard Vodka väärtusega 22,90 eurot; - 0,5-liitrise pudeli viina Mernaya Na Moloke väärtusega 11,99 eurot; - 0,7-liitrise pudeli Napoleon VSOP väärtusega 19,99 eurot; - juustusnäkk õrnsuitsuvürtsidega väärtusega 1,79 eurot; - pudeli viina Moe Mahe Viin väärtusega 14,89 eurot; - 1-liitrise pudeli rummi Captain Morgan Spiced väärtusega 19,89 eurot; - 0,5-liitrise pudeli likööri Vana Tallinn väärtusega 9,59 eurot; - juustuampsud väärtusega 1,99 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades X kahju kokku summas 104,02 eurot. Samuti tema, viibides 28.12.2017 umbes kella 21.05 paiku X kuuluvas kaupluses X, mis asub X, isikute grupis koos X võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult X kuuluva järgneva kauba: neli 1-liitrilist pudelit viina Mernaja väärtusega 16,99 eurot tükk, kokku väärtusega 67,96 eurot; - 1,5-liitrilise pudeli rummi Captain Morgan Spice väärtusega 32,99 eurot; - 1-liitrilise pudeli viina Absolut väärtusega 20,40 eurot; - 0,7-liitrilise pudeli viina Absolut Kurrant väärtusega 17,99 eurot; - 1-liitrilise pudeli viina Viru Valge väärtusega 20,10 eurot; - 2-liitrilise paki mahla Aura Fresh Multifruit väärtusega 1,19 eurot; - 0,75-liitrilise pudeli vahuveini Martini Asti väärtusega 6,99 eurot. Nimetatud kauba asetas süüdistatav koos X kauplusele kuuluvasse kahte ostukorvi väärtusega 7,12 eurot tükk, kokku väärtusega 14,24 eurot, ning möödus kassast kauba eest tasumata, tekitades X varalist kahju kokku summas 181,86 eurot. - Samuti tema, viibides 12.01.2018 kella 19.44 paiku X asuvas X kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: kaks 1-liitrist pudelit viina Russki Standart väärtusega 20 eurot pudel, kokku väärtusega 40 eurot. Nimetatu kaubaga möödus süüdistatav kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades X varalist kahju kokku summas 40 eurot. - Samuti tema, viibides 17.02.2018 kella 19.09 paiku X asuvas X kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: - 1-liitrise pudeli viina Russki Standart Platinum väärtusega 41,90 eurot. Nimetatud kaubaga möödus süüdistatav kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades Selver AS-ile varalist kahju kokku summas 41,90 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 22.03.2018 kell 22.30 kuni 23.03.2018 kell 07.00 isikute grupis koos John-Richard Kiudorvi ja X X maja ees olevalt parkimiskohalt võtsid ühiselt ja kooskõlastatult 7 1-21-2478 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära X kuuluva sõiduauto X registreerimismärgiga xxx väärtusega 550 eurot, millega sõitsid X kilomeetril teelt välja kraavi, põhjustades X varalist kahju summas 1083,64 eurot. Sõiduautole oli tekitatud järgnevad kahjustused – juhipoolne ukselukk lõhutud; roolisamba plastikkate on lõhutud ja süüteluku juhtmed puruks rebitud; esistange ja tagastange lõhutud; kaassõitjapoolne esivelg on kõver; avarii tagajärjel vajavad vahetust parem ja vasak õõtshoob stabilisaator varras ja puksid. Samuti tema, viibides 01.09.2018 kella 20.56 paiku X asuvas X kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: - 1,5-liitrise pudeli rummi Captain Morgan Spiced väärtusega 34,99 eurot. Nimetatud kaubaga möödus süüdistatav kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata ning tekitades X varalist kahju kokku summas 34,99 eurot. Samuti tema, viibides 01.11.2018 kella 18.50 paiku X asuvas X kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: - 1-liitrise pudeli viina Mernaja väärtusega 17,99 eurot; - 0,7-liitrise pudeli viina Mernaja väärtusega 12,99 eurot. Süüdistatav möödus nimetatud kaubaga kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning tekitades X kahju kokku 30,98 eurot. Samuti tema, viibides 19.12.2018 kella 03.01 paiku X asuvas X kuuluvas X tanklas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X kuuluva järgneva kauba: - päikeseprillid IOS väärtusega 24,90 eurot; - päikeseprillid IRABU väärtusega 29,90 eurot; - päikeseprillid relax väärtusega 17,90 eurot; - päikeseprillid väärtusega 17,90; - Lion šokolaadi väärtusega 0,60 eurot; - kaks Kinder surprise üllatusmuna väärtusega 1,35 eurot tükk, kokku väärtusega 2,70 eurot; - Kinder šokolaadi väärtusega 1,05 eurot. Nimetatud kaubaga möödus süüdistatav kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning tekitades X kahju kokku summas 94,95 eurot. Samuti tema 25.05.2020 kella 20.00 ja 21.00 vahelisel ajal isikute grupis koos X ja John-Richard Kiudorviga ühiselt ja kooskõlastatult tungisid telgi ja telgi kinnituste lõhkumise teel sisse X kõrval asuvasse X kuuluvasse laenutustelki ning lukustustrossi lõhkumise teel võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kolm X kuuluvat velokarti numbritega X maksumusega 700 eurot tükk. Hiljem saadi isikute kinnipidamisel velokardid X X maja juures kätte ning tagastati kannatanule. Kolmas velokart on juuni alguses kannatanule tagastatud. X on tekitatud materiaalne kahju kokku summas 305 eurot. Ülalkirjeldatuga pani Gert Kustasoo oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
Samuti tema 24.11.2017 kella 01.38 ajal X asuvas X sularahaautomaadis X sisestas käibele laskmise eesmärgil X suveniirraha pangatähe, olles teadlik, et tegemist on võltsitud rahaga. Seega Gert Kustassoo pani oma tahtliku tegevusega toime võltsitud maksevahendi kasutamise selle käibele laskmise eesmärgil, s.o
Menetlusosaliste seisukohad 8 1-21-2478 1.1 Prokurör leidis, et Gert Kustassoo süü
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles G. Kustassoo karistamist
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 10 kuu vangistusega.
lg 1 järgi taotles prokurör karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks taotles prokurör 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karitust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista üks aasta kaks kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 21.09.2020.a otsusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning liitkaristuseks mõista üks aasta kaks kuud ja 20 päeva vangistust, millest
Kandmata karistus jätta
Kustassood katseajal alluma
Samuti leidis prokurör, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud ning rahuldada esitatud tsiviilhagid. 1.2 Prokurör leidis, et John-Richard Kiudorvi süü
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles J.-R. Kiudorvi karistamist
lg 2 p 1 järgi ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 10 kuu vangistusega, § 4231 järgi ühe aasta vangistusega ning § 121 lg 2 p 3 järgi kahe aasta vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karitust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista kaks aastat ja neli kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seeläbi arvata karistuse kandmist alates 22.02.2021.a. Samuti leidis prokurör, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud ning rahuldada esitatud tsiviilhagid. 1.3 Kolmas isik X ja kannatanu X nõustusid prokuröriga ning taotlesid tsiviilhagide rahuldamist. 1.4 Süüdistatav Gert Kustassoo tunnistas ennast täielikult süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes. 1.5 Süüdistatav Gert Kustassoo kaitsja leidis samuti, et süüdistus on täielikult põhjendatud. Kaitsja leidis, et hagid tuleks samuti täielikult rahuldada ning võttis kohtuistungil esitatud hagid õigeks. 1.6 Süüdistatav John-Richard Kiudorv tunnistas ennast täielikult süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes. 1.7 Süüdistatav John-Richard Kiudorvi kaitsja leidis, et süüdistus on täielikult põhjendatud. Kaitsja leidis, et hagid tuleks samuti täielikult rahuldada ning võttis kohtuistungil esitatud hagid õigeks. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2. Kohus leiab, et nii John-Richard Kiudorvile süüks arvatud karistusseadustiku (
) § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1; § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod kui ka Gert Kustassoole süüks arvatud
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3. John-Richard Kiudorvi süüdistatakse 31.10.2019 juhtimisõiguseta juhtimises. Samuti süüdistatakse J.-R. Kiudorvi kahel korral, s.o 18.01.2020 ning 19.01.2020, X kuuluva mootorsõiduki reg. märgiga xxx juhtimisõiguseta juhtimises. Seega on J.-R. Kiudorvile esitatud süüdistus
John-Richard Kiudorv on ennast viidatud süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud.
näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt.
koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks paragrahvis kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda ning nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama süsteemi (RKKKo 1-20-3067 p 9). 9 1-21-2478 3.
Samuti on J.-R. Kiudorvi karistatud Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega muuhulgas
Võttes arvesse isiku kehtivat karistust ning käesolevas asjas lühikese aja jooksul toime pandud kolme juhtimisõiguseta juhtimist, on kohus seisukohal, et antud juhul esineb
Kohtu hinnangul käitub J.-R. Kiudorv võimalusel süsteemselt liiklusnõudeid eiravalt ehk juhtimisõiguseta juhtimine on J.-R. Kiudorvile elustiiliks. 10 1-21-2478 Tuginedes eelpooltoodule, on käesoleval juhul tuvastamist leidnud, et J.-R. Kiudorv juhtis 31.10.2019.a, 18.01.2020.a ja 19.01.2020.a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, samuti on kinnitust leidnud, et tegemist oli süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega
Kirjeldatuga on antud juhul J.-R. Kiudorv käitumises leidnud tuvastamist
4. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt. Kohus leiab, et süüdistatav John-Richard Kiudorvi on kuriteo pannud toime kavatsetusetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tunnistajate X, X ja X ütluste kohaselt on süüdistatav J.-R. Kiudorvi sõitnud autoga vastavalt vajadusele. Kohtu hinnangul on süüdistataval välja kujunenud hoiak juhtida sõidukit, kui selleks on soovi, mis osutab selgelt tema eesmärgipärasele käitumisele juhtida sõidukit juhiloa puudumisele vaatamata. Seejuures on süüdistatav teadlik oma rikkumise õigusvastasusest, sest tal puudus juhiluba ja teda on ka varem karistatud süstemaatiline sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. 5. John-Richard Kiudorvi süüdistatakse X kuuluva mootorsõiduki omavolilises kasutamises 19.01.2020.a ehk
Süüdistatav on end antud kuriteo toimepanemis kohtus süüdi tunnistanud.
lg 2 p 1 näeb kuriteo koosseisu objektiivsete tunnustena ette võõra vallasasja omavolilise ajutist kasutamist isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Seega objektiivse koosseisu tuvastamiseks on vajalik tuvastada, kas J.-R. Kiudorv on kasutanud X sõidukit loata ning kas tal esineb
5.
Seoses juhtimisõiguseta juhtimise tuvastamisega on leidnud ka vastuvaidlematut tuvastamist J.-R. Kiudorvi poolt 19.01.2020.a mootorsõiduki kasutamine. Seoses asja omavolilise kasutamise süüdistusega on vajalik tuvastada, kas nimetatud sõiduki kasutamiseks oli süüdistataval luba või mitte. Kannatanu X (V kd tl 4-9; 14-16; 19-20) on kirjeldanud, kuidas ta andis oma auto reg. märgiga xxx kasutamiseks 18.01.2020 X, kes talle 19.01.2020 helistas ning teatas auto kadumisest. X on kinnitanud, et andis loa auto kasutamiseks vaid X ning kellelgi teisel auto kasutamise õigust ei olnud. Ka on viidatud auto kuulumine X kriminaalmenetluses kindlaks tehtud sõiduki detailandmete väljatrüki ja politseiametniku õiendiga (V kd tl 25-27). Samuti haakuvad kannatanu ütlustega X (V kd tl 45-47) ütlused, kes on kinnitanud X auto kasutamist viimase nõusolekul. Samas hommikul ärgates avastas tunnistaja, et X auto on kadunud. Tunnistaja on kinnitanud, et tema autot kellelgi võtta ei lubanud. X (V kd tl 48-53), X (V kd tl 66-72), X (V kd tl 54-58) ja X (V kd tl 73-76) on kirjeldanud, et said järgmisel hommikul teada, et X autot on loata kasutatud, kui neilt küsiti auto asukoha kohta. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (V kd tl 97-103) paigutab süüdistatava 19.01.2020.a esimestel tundidel, s.o kella nelja paiku hommikul, Tartumaale ning vahetult enne seda Jõgevamaale. Märgitu tähendab, et öisel ajal pidi J.-R. Kiudorv lahkuma Jõgevamaal asuvalt Kääpalt, haakudes seega tunnistajate ütlustega, et Kääpalt lahkuti autoga, mida juhis J.-R. Kiudorv. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18.06.2021 otsuse kohaselt asjas nr 1-16-6179, p 62 on normid, mis reguleerivad sideandmete säilitamist ja prokuratuuri 11 1-21-2478 pädevust anda nende andmete kasutamiseks lube, on EL-i õigusega vastuolus ning et seetõttu ei saa nendele tugineda. Kuid enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu, kuid ka teise astme kuritegude korral, mida iseloomustab mh süstemaatilisus, toimepanijate paljusus, kahjustatud õigushüve olulisus, kuriteoga tekitatud kahju ulatuslikkus, kannatanute suur hulk, toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus. Kohus leiab, et 15.09.2020 prokuratuuri luba sideettevõtjalt andmete nõudmiseks oli põhjendatud, sest teiste tõenditega ei olnud võimalik tuvastada süüdistatava asukoht kuriteo toimepanemise ajal, kui ta omavoliliselt sõidukit kasutas. Tegemist on teise astme kuriteoga, kuid kohtu hinnangul oli kahjustatud olulisi kannatanu kaitstavaid õigushüvesid, seega tuleb süüdistatava õiguste rikkumisel võtta arvesse kannatanute põhjendatud huvi menetluse tulemuse vastu. Kohus leiab, et KrMS § 901 lg 2 alusel kogutud elektroonilise side andmed on tõendina kasutatavad, sest tõendite kogumine sideandmete päringuga on kriminaalmenetluse huve arvestades proportsionaalne. 5.2. Kohtu hinnangul järeldub kannatanu ja tunnistajate ütlustest üheselt ja kahtlusteta, et J.-R. Kiudorvil puudus 19.01.2020 luba mootorsõiduki kasutamiseks ehk tegemist oli
Ka on J.-R. Kiudorv ennast kohtus antud süüdistuses süüdi tunnistanud. Samuti on J.-R. Kiudorvi puhul tegemist
Nimelt on J.-R. Kiudorv Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega karistatud
Seega sõiduki omavolilise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, on antud juhul J.-R. Kiudorv käitumises leidnud tuvastamist
lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
lg 2 p 7, 8, 9 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt ja grupis. 7.1 J-R. Kiudorvi süüdistatakse X kuuluvast sõidukist viimasele kuuluvate erinevate esemete äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu X (V kd tl 4-9; 14-16; 19-20) on kirjeldanud, et auto tagasisaamisel olid autost ära võetud juhiload, raadiovõimendi, kõlarid, mobiiltelefonilaadija ning 215-osaline padrunvõtmete komplekt. Kannatanu ütlustega haakub ka näiteks 29.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd tl 29-44), millega on fikseeritud sõiduki reg. 12 1-21-2478 märgiga xxx seisukord pärast selle leidmist 23.01.2020. Vaatlusega on näiteks kindlaks tehtud, et sõidukis puuduvad kõlarid. Tunnistaja X (V kd tl 54-58) on kirjeldanud, kuidas ta nägi süüdistatavat hiljem kaasaskantava kõlariga, mis oli olnud autos, millega J.-R. Kiudorv nad koju oli viinud. Viidatud kõlari autos nägemist on kinnitanud ka tunnistaja X (V kd tl 66-72). Samuti on X kirjeldanud, et kui tema lahkus X kuuluva sõiduki juurest, hakkas John-Richard pagasiruumi kallal askeldama ning pagasiruumis olevad asjad, tööriistakohvrid ja tööriided, oli John jõudnud välja tõsta. Tunnistaja X (V kd tl 84-86) on kirjeldanud X juhilubade tema kätte sattumise asjaolusid. Seega, hinnates tunnistajate ütluseid kogumis, riimuvad need kannatanu ütlustega, kinnitades, et autos olid esemed, mida 23.03.3020 kui auto leiti, enam autos ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et antud kriminaalasjas on leidnud tuvastamist X kuuluvast autost erinevate esemete kadumine. Kohtu hinnangul järeldub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et üksnes J.-R. Kiudorv sai olla isikuks, kes võttis X sõidukist viimasele kuuluvad esemed. Esiteks on käesolevas kriminaalasjas leidnud tuvastamist J.-R. Kiudorvi poolt antud sõiduki omavoliline kasutamine. Samuti annab selliseks seisukohaks alust ka sõiduki vaatlusega tuvastatu. Nimelt olid sõiduki uksed lukustatud. Samas on käesolevas kriminaalasjas tunnistajad kinnitanud sõiduki juhtimist J.-R. Kiudorvi poolt, sh tunnistajad on kinnitanud sõiduki võtmete nägemist J.-R. Kiudorvi käes. Kuna sõiduki võtmed olid J.-R. Kiudorvi valduses ning sõiduki uksed olid selle leides lukustatud, ei olnud mitte kellelgi teisel peale süüdistatava ajal, mil autoga Kääpalt lahkuti ja see 23.03.2020 leiti, võimalust autos olnud esemeid ära võtta. Eelnevast järeldub, et süüdistatav võttis X autost ära viimasele kuuluvad süüdistusaktis märgitud esemed. Viidatud esemed olid süüdistatava jaoks kahtlemata
Selliseks seisukohaks annab alust kasvõi asjaolu, et ka sõiduki kasutamiseks puudus süüdistataval nõusolek, mistõttu on ainuvõimalik järeldada, et ka sõidukis olevate esemete äravõtmiseks puudus süüdistataval igasugune õigus. Seega X kuuluvast sõidukist viimasele kuuluvate esemete ära võtmisega on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 7.2 J.-R. Kiudorvile heidetakse ette 01.08.2020 X kasutuses oleva X kuuluva mobiiltelefoni X koos telefoniümbrise ja telefoni hoidjaga äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tunnistaja X (IV kd tl 38-41) on kirjeldanud, kuidas süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas läks tal kaduma süüdistusaktis kirjeldatud mobiiltelefon koos ümbrise ja hoidjaga. Kannatanu ütlustega haakub ka 25.08.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega (IV kd tl 51-54), millelt nähtub, kuidas 01.08.2020 kell 17.01.26 kummardab seljakoti ja tumeda jopega meesterahvas kõrval oleva iseteeninduskassa juures ning tõustes on isikul käes must ese, mis kohtu hinnangul meenutab välimuselt mobiiltelefoni. Kirjeldatud eseme paneb meesterahvas omale taskusse. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et videosalvestiselt nähtava meesterahva puhul on tegemist J.-R. Kiudorviga, mh viidatud on ka J.-R. Kiudorv (IV kd tl 86-87) ise tunnistanud. Viidatust tõenditest järeldub seega, et süüdistatav võttis ära X valduses olnud telefoni. Telefon oli kahtlemata süüdistatava jaoks
Seega X valduses olnud telefoni ära võtmisega on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 7.3 J.-R. Kiudorv süüdistatakse 25.05.2020.a koos X ja X sissetungimisega kolme X kuuluva velokardi ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii J.-R. Kiudorv kui ka G. Kustassoo on end neile esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud. Lisaks süüdistatavate süüdi tunnistamisele on kannatanu X (IV kd tl 3-5) kirjeldanud, kuidas 25.05.2020.a trossluku lõhkumise teel tungiti neile kuuluvasse velokartide laenutustelki ning sealt varastati kolm velokarti. Kaks karti tagastati sama õhtul, kui peeti kinni vargusega 13 1-21-2478 seotud isikud ning kolmanda kardi sai kannatanu tagasi juuni alguses. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja X (IV kd tl 14-17) ütlused, kes on kirjeldanud laenutustelgi lõhutud trossi ning seda, et nägi Pärnus isikuid X kuuluvate velokartidega, samuti kirjeldanud kahe velokartidega sõitnud isiku kinnipidamist. 26.05.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 18-25) on kinnitust leidnud kannatanu ja tunnistaja X ütlused, et velokartide laenutustelgi kinnitustross oli lõhutud. Samuti on 25.05.2020.a sündmuskoha vaatluse (IV kd tl 26-32) käigus tuvastatud, et kaks X kuuluvat velokarti asusid X, asuva kortermaja juures. Tunnistaja X (IV kd tl 33-35) on samuti kirjeldanud, et nägi 3 noormeest Pärnus X kuuluvate velokartidega sõitmas ning X peeti neist kaks kinni. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et tööle minnes nägi ta lõhutud trossi. Lisaks on ka Gert Kustassoo (IV kd tl 144-150; 156-159) kohtueelses menetluses detailselt kirjeldanud, kuidas koos J.-R. Kiudorvi ja X võeti süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas kolm velokarti ning nendega sõideti Pärnus. Samuti on G. Kustassoo kirjeldanud tema ja X kinnipidamist ja politseisse toimetamist. Ka on X (IV kd tl 70-76) kirjeldanud koos J.-R. Kiudorvi ja G. Kustassooga velokartide varastamist, nendega Pärnus sõitmist ning tema ja G. Kustassoo kinnipidamist. Seega tunnistajate ja kannatanu ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollidest ning süüdistatavate ütlustest järeldub, et süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas sisenesid süüdistatavad X velokartide laenutustelki ning võtsid sealt ära kolm velokarti, millega sõideti Pärnus. Telki sisenemiseks lõhuti telgi kinnitus. X ja G. Kustassoo ütlustest järeldub kohtu hinnangul üheselt ja kahtlusteta, et J.-R. Kiudorv, G. Kustassoo ja X tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Näiteks on X kirjeldanud, et tema ülesandeks oli valvamine ning J.-R. Kiudorv ja G. Kustassoo sisenesid telki ja tõid sealt velokardid. Samuti on G. Kustasoo kirjeldanud, et telki sisenes tema koos J.-R. Kiudorviga ning X jäi välja. Samuti nii enne velokartide ära võtmist kui ka pärast velokartide ära võtmist veedeti koos aega, sh velokartidega sõideti koos Pärnus. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et ka velokartide äravõtmise puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk
Samuti on 25.05.2020 vargus toime pandud sissetungimisega. Laenutustelk oli telgikinnitustega kinnitatud. Telki sissesaamiseks lõhuti kinnitused. Seega tegemist oli piirdega alaga ehk territooriumiga, kuhu oli võimalik siseneda, kuid mis oli varustatud inimese loodud takistusega, mille eesmärgiks oli ära hoida mitteõigustatud isikute sisenemine antud territooriumile ehk käesoleval juhul telki. Viidatud telgi puhul on kahtlemata tegemist alaga, mis ajal, kui velokartide laenustus oli suletud, ei olnud mõeldud igaühele vabaks ja takistamatuks sisenemiseks. Ajal, mil laenutus oli suletud, puudus kõrvalistel isikutel luba viidatud telki sisenemiseks. Kuivõrd velokartide laenutus oli suletud ning telk kinnituste abil suletud, oli valdaja sellega väljendanud selget tahet, et võõrad isikud antud telki ei siseneks. Süüdistatavatel kirjeldatud luba sisenemiseks ei olnud ning nende puhul oli tegemist võõraste isikutega. Märgitut kinnitab ka telgi kinnituste lõhkumine. Seega telgi kinnituste lõhkumise abil telki sisenemise näol on tegemist
Viidatust järeldub, et J.-R. Kiudorv koos G. Kustassoo ja X ehk grupis võtsid ära sissetungimisega X kuuluvad kolm velokarti. Viidatud velokartide puhul oli kahtlemata süüdistatavate jaoks tegemist
Seega grupis ja sissetungimisega velokartide ära võtmisega on J.-R. Kiudorvi käitumises leidnud tuvastamist
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 7.4 Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et J.-R. Kiudorvi käitumine vastab kolme episoodi osas varguse objektiivsele koosseisule, sh 25.05.2020 episood on toime pandud sissetungimisega 14 1-21-2478 ja grupis. J.-R. Kiudorv on Pärnu Maakohtu 10.07.2018 otsusega nr 1-18-5616 süüdi tunnistatud
Samuti ka Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega nr 1-16-4155 on J.-R. Kiudorv muuhulgas süüdi tunnistatud
Lisaks on J.-R. Kiudorv
lg 2 p 4, 7 järgi süüdi tunnistatud ka Pärnu Maakohtu 28.10.2015.a otsusega nr 1-15-7418. Rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava tegude süstemaatilisusele. Arvestades kehtivaid karistusi ning käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud järjekordseid vargusi, tuleb märkida, et varastamisest on kujunenud J.-R. Kiudorvile elustiil. Märgitu tõttu on käesoleval juhul kahtlemata tegemist süstemaatiliste vargustega
Eelpooltoodust järeldub, et J.-R. Kiudorvile etteheidetavate varguste objektiivne koosseis vastab
J.-R. Kiudorvile heidetakse ette 05.10.2020 X kehalist väärkohtlemist, millega tekitati tervisekahjustus, ning 16.12.2020 X kehalist väärkohtlemist, millega tekitati valu ja tervisekahjustused. Süüdistatav J.-R. Kiudorv on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu. Tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogilise funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, psüühilise või muu teguri toimel (RKKK 1-18-7833 p 22). Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine jne (RKKK 3-1-1-48-04). 9.1 05.10.2020 episoodiga seoses on kannatanu X (I kd tl 27-31) avaldanud, et ühel hetkel lõi teda keegi rusikaga näkku, kuid kannatanu ei tea, kes teda lõi. Samas löögi tõttu kukkus ta asfaldile ja kaotas teadvuse. Kannatanu ütlustega haakub ka fototabel, millest on näha, et 07.10.2020 on kannatanul tuvastatud näopiirkonna vigastus. Kirjeldatud fototabeliga haakub ka patsiendikaart nr 20-113470 (I kd tl 32-33), millest nähtuvalt on kannatanul 06.10.2020 tuvastatud otsmikul 15 1-21-2478 marrastused, muhk ning diagnoositi lahtine peahaav, pealae lahtine haav ning peavalu. Tunnistajad X (I kd tl 44-46) ja X (I kd tl 47-49) on kirjeldanud, kuidas süüdistatav lõi kannatanut peapiirkonda. Löögi tõttu kukkus kannatanu maha ning tal jooksis suust ja otsmiku piirkonnast verd. Viidatud tunnistajate ütlustega riimuvad, kinnitades nende usaldusväärsust, ka politseiametnik X (I kd tl 42-43) ütlused, kes on avaldanud, et vahetult pärast juhtunut avaldas talle üks tunnistaja, et nägi, kuidas süüdistatav lõi kannatanut ning kannatanu kukkuks löögi tõttu maha. Lisaks haakuvad ka tunnistajate ütlustega, kinnitades nende usaldusväärsust, väljakutse kokkuvõte (I kd tl 34), mille kohaselt on 05.10.2020 tehtud väljakutse, sest süüdistatav oli löönud kannatanut. Nimetatud väljavõttega haakub lisaks ka 20.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 35-39), millelt nähtub politsei ja kiirabi sündmuskohale saabumine, ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 40-41), millelt nähtub X Häirekeskusesse tehtud telefonikõne põhjusel, et toimus kaklus ning üks isik kukkus peaga vastu kõnniteed. Samuti on süüdistatav ise kohtueelses menetluses tunnistanud kannatanu löömist (I kd tl 53-54). Seega leiab kohus, et viidatud tõenditega on leidnud ühest ja kahtlusteta tuvastamist, et J.-R. Kiudorv lõi kannatanut 05.10.2020 näopiirkonda. Märgitut on kinnitanud mitmed tunnistajad. Samuti on fototabeli ja patsiendikaardiga kinnitust leidnud, et kannatanule põhjustas löömine tervisekahjustused, s.o vasaku silma hematoom ja nahakriimustus ning vasaku oimukoha marrastus. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõsikindlat tuvastamist, et J.-R. Kiudorv on X kehaliselt väärkohelnud, s.o löönud peapiirkonda, põhjustades sellega X tervisekahjustused. 9.2 X (I kd tl 2-3) on kirjeldanud, kuidas 16.12.2020 J.-R. Kiudorv lõi teda peaga näkku. Löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning ta hakkas nutma ehk kannatanu tundis valu. Samuti oli kannatanul löögist ninal haav, mida õmmeldi. Kannatanu ütlustega riimuvad ka kiirabikaart ning patsiendikaart (I kd tl 7-11), milledest nähtuvalt on kannatanul tuvastatud ninapiirkonnas turse ja veritsevad haavad ning kannatanu on avaldanud, et teda löödi peaga näkku. Samuti haakuvad kannatanu ütlustega tunnistajate X (I kd tl 16-17), X (I kd tl 18-19) ja X (I kd tl 22-23) ütlused, kes kõik on kirjeldanud, et nägid, kuidas süüdistatav lõi X peaga näkku, mistõttu hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Samuti on süüdistatav (I kd tl 52-62) ise kohtueelses menetluses tunnistanud kannatanu löömist. Lisaks on ka X (I kd tl 20-21) kinnitanud füüsilise konflikti toimumist, kuid tunnistaja ei näinud, kelle vahel täpselt konflikt toimus. Samuti on ka X (I kd tl 12-15) kinnitanud, et nägi, kuidas kannatanul ninast verd jooksis ning kannatanu lähedal seisis ärritunud meesterahvas. Seega leiab kohus, et isikute ütlustega on leidnud ühest ja kahtlusteta tuvastamist, et J.-R. Kiudorv lõi kannatanut 16.12.2020.a peaga näopiirkonda. Samuti on kinnitust leidnud, et kannatanu tundis valu, s.o kannatanu on avaldanud, et hakkas nutma. Ka on kannatanul tuvastatud tervisekahjustused, s.o nina piirkonna haav, mis vajas õmblemist, ja nina pindmine vigastus ning ninaverejooks. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõsikindlat tuvastamist, et J.-R. Kiudorv on X kehaliselt väärkohelnud, s.o löönud peapiirkonda, põhjustades sellega X valju ja tervisekahjustused. 9.3. Korduvus
lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega
Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist kehalise väärkohtlemise toime panemine kahel korral, s.o 05.10.2020.a ja 16.12.2020.a. Samuti on süüdistatavat Pärnu Maakohtu 02.06.2016.a otsusega muuhulgas karistatud
lg 2 p 3 järgi, seega on tegemist korduva teoga
Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav on kannatanuid löönud 05.10.2020.a ning 16.12.2020.a. Samuti põhjustati mõlemal korral kannatanutele tervisekahjustused ning X tundis ka löömise tõttu valu. Lisaks on kinnitust leidnud, et tegemist on 16 1-21-2478 korduvusega
Seega teiste isikute löömise ja neile tervisekahjustuste ja X ka valu tekitamisega on J.-R. Kiudorvi käitumises leidnud tuvastamist
10. Subjektiivsest küljest eeldab
Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav on pannud kuriteo toime kavatsetult. Tunnistajate X ja X ütluste kohaselt on 05.10.2020 süüdistatav löönud kannatanut X omavahelise sõneluse käigus, ka süüdistatav on ülekuulamisel tunnistanud, et ta reageeris kannatanu jutule vägivallaga. Teise episoodi puhul on süüdistatav 16.12.2020 löönud kannatanut X konflikti tulemusena, mis nähtub tunnistajate X, X ja X ütlustest. Nende episoodide puhul leiab kinnitust asjaolu, et süüdistatav on kasutanud vägivalda eesmärgiga lahendada vägivalda kasutades tekkinud konfliktid, millega tekitas kannatanutele valu ja põhjustas tervisekahjustuse. Süüdistatav möönis kuriteo toimepanemisel, et rusikaga ja peaga näkku lüües võib ta põhjustada kannatanutele arvestatavat valu ja kahjustada arvestataval määral teiste inimeste tervist. 11. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et J.-R. Kiudorvile etteheidetavad vargused, juhtimisõiguseta juhtimised, kehalised väärkohtlemised ning asja omavoliline kasutamine on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. J.-R. Kiudorv on süüvõimeline ning
Seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. 12. Gert Kustassoole heidetakse ette 24.11.2017.a võltsitud maksevahendi kasutamist selle käibele laskmise eesmärgil ehk
Gert Kustassoo on end viidatud süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse koosseisu kuulub kaks tegu: 1) võltsitud raha käitlemine; 2) võltsitud pangakaardi, muu maksevahendi või väärtpaberi kasutamine. Raha võltsimine tähendab eseme järele- või ümbertegemist. Järeletegemine on eseme selline töötlemine, mille tulemusena muutub see ese sarnaseks teise esemega, mida ta ei ole. 1 Käesoleval juhul heidetakse G. Kustassoole ette võltsitud raha kasutamist selle käibele laskmise eesmärgil. G. Kustassoo on kohtus kui ka kohtueelses menetluses tunnistanud antud kuriteo toimepanemist (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159). Lisaks süüdistatava ütlustele on RATM saatelehega (II kd tl 108) käesolevas kriminaalasjas kinnitust leidnud, et 24.11.2017 tuvastati üks valerahakahtlusega 20-eurone. Märgituga haakub ka 05.03.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 109-110), millega on tuvastatud, et G4S poolt üle antud valerahakahtlusega rahatähe puhul oli tegemist 20-eurose suveniirraha pangatähega. Samuti on tunnistaja X (II kd tl 112-114) selgitanud, et G4S sularahadivisjonis tuvastati 25.11.2017.a valerahatunnustega 20-eurone, mis osutus suveniirrahaks. Ka on tunnistaja X (II kd tl 115-116) kirjeldanud valeraha leidmise asjaolusid. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud kupüür sisestati Gert Kustassoo poolt 24.11.2017 kell 1:38 X automaati (II kd tl 117-123). Hinnates viidatud tõendeid kogumis järeldub, et 24.11.2017.a kell 1:38 sisestas G. Kustassoo X sularaha automaati 20-eurose suveniirraha. Suveniirraha puhul on tegemist järeletehtud ning visuaalselt sarnase kupüüriga. Seega viidatud suveniirraha puhul on kohtu hinnangul
Sularaha pangaautomaati sisestamise näol on tegemist rahatähe kasutamisega eesmärgil see käibele lasta. Märgitust järeldub seega, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud kinnitust võltsitud maksevahendi kasutamine selle käibele laskmise eesmärgil. Eeltooduga on G. Kustassoo käitumises leidnud tuvastamist
1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2021.a, lk 985,
Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav G. Kustassoo on pannud kuriteo toime kavatsetult, sest ta on järeletehtud raha kasutanud selleks, et pärast selle sularahaautomaati sisestamist oleks võimalik kasutada pangakontole samas vääringus panga poolt arvestatud rahasummat. Seega oli süüdistava eesmärgiks võltsitud raha käibele laskmine, seejuures teades, et sularahaautomaati sisestatud raha on järgi tehtud. 14. Gert Kustassoole heidetakse käesolevas kriminaalasjas ette kokku 12 varguse toimepanemist perioodil 02.11.2017 kuni 25.05.2020. G. Kustassoole on esitatud süüdistus
lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
lg 2 p 7, 8, 9 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt ja grupis. 14.1 Gert Kustassood süüdistatakse varguse toimepanemises sissetungimisega, s.o ukse avamise teel, koos J.-R. Kiudorviga ajavahemikul 02.11.2017.a kell 14 kuni 04.11.2017.a kell 16 X põhikooli kõrvalhoonesse, kust nad võtsid ära ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevad koolile kuuluvad esemed koguväärtuses 792,28 eurot. Nimetatud varguses on ennast süüdi tunnistanud J.-R. Kiudorv (III kd tl 69-74), kes on antud kuriteo toimepanemises ka süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega nr 1-18-5616. Samuti on Gert Kustassoo ennast antud kuriteos süüdi tunnistanud, kirjeldades kohtueelses menetluses X koolist esemete varastamist (II kd tl 230-232; 236-238; IV kd tl 156-159). Lisaks süüdistatavate ütlustele nähtub süüteoteatest (II kd tl 188-190), et X põhikool on teatanud varguse avastamisest 04.11.2017 kell 16:00 ning sellest, et varguse käigus on ära viidud koolile kuuluvad erinevad esemed. 04.11.2017 sündmuskoha vaatlusega (II kd tl 197-217) on fikseeritud sündmuskoht, sh see et ukse kohal olevad traadid olid läbilõigatud, tuvastatud tühi esmaabi vahendite kapp ning tööriistade hoiustamise tühjad kohad. Nimetatud süüteoteate ja sündmuskoha vaatlusega haakuvad ka kooli esindaja ütlused (II kd tl 191-195), kes on kirjeldanud varguse avastamist ning koolile kuuluvaid ära viidud erinevaid esemeid. Kannatanu esindaja on kirjeldanud esemeid, mis on kajastatud ka süüdistusaktis. Seega on kannatanu kirjeldanud süüdistusaktis märgitud esemete varastamist. Samuti haakuvad kannatanu ütlustega X (III kd tl 220-222) ütlused, kes on kirjeldanud süüdistusaktis märgitud esemete varguse avastamist. Samuti on tunnistaja kirjeldanud maskeerimisvõrguga kaetud sõiduauto leidmist ning selle lähedusest leitud esemetes tundis tunnistaja ära X koolile kuuluvad esemed. Tunnistaja kirjeldatud sõidukiga seoses on teostatud ka sündmuskoha vaatlus 06.11.2017 (III kd tl 32-44). Muuhulgas tuvastati sõiduki läheduses roheline kohver ning tulekustutid. Samuti on tunnistaja X (III kd tl 30-31) kirjeldanud, et tunnistaja X tundis sõiduki läheduses olevates esemetes ära koolile kuuluvad esemed. Viidatud tõenditest kogumis järeldub üheselt, et süüdistatav võttis koos J.-R. Kiudorviga ära erinevad süüdistusaktis märgitud Roosna-Alliku koolile kuuluvad esemed. Viidatud esemed oli kahtlemata süüdistatava jaoks
J.-R. Kiudorvi ja G. Kustassoo ütlustest järeldub üheselt mõistetavalt, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult. Nii G. Kustassoo kui ka J.-R. Kiudorv on kirjeldanud varguse ühist toimepanemist. Samuti nii enne kui ka pärast vargust veedeti koos aega. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et varguse puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk
Samuti kinnitab kohtu sellist veendumust ka asjaolu, et J.-R. Kiudorv on Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega nr 1-18-5616 ka antud varguse toimepanemises süüdi mõistetud. 18 1-21-2478 Samuti on antud vargus toime pandud sissetungimisega. Nii G. Kustassoo kui ka J.-R. Kiudorv on kirjeldanud J.-R. Kiudorv poolt X kooli tööõpetuse klassi võtmete leidmist. X kooli tööõpetuse klass oli lukustatud, kuid sisenemiseks kasutasid süüdistatavad leitud võtmeid. Varguse toime panemise ajal puudus süüdistatavatel igasugune õigus kooli hoonesse sisenemiseks. Kuivõrd hoone uks oli lukustatud, siis oli valdaja sellega väljendanud tahet, et võõrad isikud antud hoonesse ei siseneks. Süüdistatavate puhul oli tegemist võõraste isikutega. Seega süüdistatavate hoonesse sisenemine oli ebaseaduslik ehk vargus pandi toime sissetungimisega
Viidatust järeldub, et G. Kustasoo koos J.-R. Kiudorviga ehk grupis võtsid ära sissetungimisega X koolile kuuluvad erinevad esemed koguväärtuses 792,28 eurot. Viidatud esemete puhul oli kahtlemata süüdistatavate jaoks tegemist
Seega grupis ja sissetungimisega esemete ära võtmisega on G. Kustassoo käitumises leidnud tuvastamist
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.2 Gert Kustassood süüdistatakse 14.11.2017.a X kuuluva tahvelarvuti ja X kuuluva mootorsõiduki reg. märgiga xxx ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kahtlustatava Gert Kustassoo on kinnitanud auto ja tahvelarvuti äravõtmist (II kd tl 225-228; 236238; IV kd tl 156-159). Lisaks süüdistatavate ütlustele on ka kannatanu X (II kd tl 55-57) kirjeldanud, kuidas ta avastas 14.11.2017.a pärast seda, kui oli G. Kustassoole andnud korterivõtmed, et kodust olid kadunud X kuuluv tahvelarvuti ja X kuuluva mootorsõiduki varuvõtmed ning X töö juurest X kuuluv mootorsõiduk reg märgiga xxx. Viidatud sõiduki kuulumine kannatanule on kinnitust leidnud ka sõidki registriandmete väljatrükiga (II kd tl 65). X kirjeldatud esemete kadumist on kinnitanud ka X (II kd tl 60). 29.11.2017.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestiselt (II kd tl 62-63) nähtub, kuidas 14.11.2017.a kell 14:51 X parklas istub üks tumedates rõivastes isik musta värvi autosse ja lahkub sellega. Parklast väljudes istub autosse ka veel teine isik. Samas sõiduki võtnud isik puhul ei olnud tegemist X, kuivõrd X on selgitanud, et tema tööpäev lõppes alles 20:05 paiku, mil avastas parklast auto kadumise. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et videosalvestiselt nähtava tumedates riietes isiku puhul on tegemist G. Kustasooga, mh on G. Kustasoo ise kinnitanud auto äravõtmist. Samuti on kriminaalmenetluses kinnitust leidnud, et eelkirjeldatud sõiduk peeti kinni Läti Vabariigis ning sõidukis olid Gert Kustassoo ning X (II kd tl 64; 66-70). X viibimist nimetatud autos kinnitab ka 29.11.2017.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 74-91), millega tuvastati, et sõidukis olid erinevad X kuuluvad esemed. Samuti 20.11.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 98-100) kohaselt andis G. Kustassoo 16.11.2017.a politseile üle süüdistusaktis nimetatud tahvelarvuti. X (III kd tl 82-84) on tunnistanud viibimist X kuuluvas sõidukis, samuti kirjeldanud sõiduki juhtimist G. Kustassoo poolt ning sellega Lätti sõitmist. Viidatust tõenditest kogumis järeldub seega üheselt, et süüdistatav võttis ära X kuuluva tahvelarvuti ning kasutades sõiduki varuvõtmeid, võttis ära X kuuluva mootorsõiduki. Viidatud esemed oli kahtlemata süüdistatava jaoks
Nii X kui ka X ütlustest järeldub, et esemete äravõtmiseks puudus G. Kustassool omanike luba. Seega tahvelarvuti ja sõiduki äravõtmisega on tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. Võttes arvesse asjaolu, et G. Kustassoo on sõitnud X kuuluva sõidukiga Lätti ja süüdistatav G. Kustassoo on tunnistanud, et ta ei plaaninud sõidukit tagastada, siis on leidnud tõendamist, et ta tegutses võõra vallasja äravõtmisel selle omastamise eesmärgiga. 14.3 Gert Kustassood süüdistatakse 28.12.2017.a kella 00:46 ajal X tanklast erinevate esemete koguväärtuses 80,05 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 28.12.2017.a kell 00:46 X tanklas tunnistanud. Lisaks 19 1-21-2478 süüdistatava ütlustele nähtub 29.12.2017.a kannatanu X süüteoteatest (II kd tl 124-127), et uurimisasutusele on teatatud X tanklast 28.12.2017.a kell 00:46 erinevate esemete koguväärtuses 80,05 eurot vargusest. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 22.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 128-129) selgub, et 28.12.2017.a kell 00:46 paiku paneb tumedates riietes meesterahvas ostukorvi erinevaid süüdistusaktis nimetatud esemed ning lahkub tanklast nende eest maksmata, joostes ostukorvi ja selles olevate esemetega tanklast välja ja sellest eemale. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvas oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo seda ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et 28.12.2017.a võttis G. Kustassoo X tanklast süüdistusaktis märgitud esemed, mille asetas ostukorvi ning lahkus tanklast nende eest maksmata. Tanklas müügil olevad esemed on kahtlemata
Kustassoo 28.12.2017.a kell 00:46 teos tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.4 Gert Kustassood süüdistatakse 28.12.2017.a kella 20:21 ajal X kauplusest erinevate esemete koguväärtuses 104,02 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos X. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 28.12.2017.a kell 20:21 X kaupluses tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 28.12 kannatanu X avaldusest (II kd tl 166-167), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 28.12.2017.a kell 20:21 erinevate esemete koguväärtuses 104,02 eurot vargusest. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 22.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 168-169) selgub, et 28.12.2017.a veidi enne kella 20:30 panevad tumedates riietes kaks meesterahvas ostukorvidesse erinevaid esemed, sh alkohol, juustutooted, ning lahkuvad kauplusest ostukorvide ja nendes olevate esemete eest maksmata. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvad olid G. Kustassoo ja X, mh on nii X (III kd tl 2-4) kui ka G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 28.12.2017.a võtsid G. Kustassoo ja X X kauplusest süüdistusaktis märgitud esemed, mille nad asetasid ostukorvi ning lahkusid kauplusest nende eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
X ja G. Kustassoo ütlustest järeldub üheselt mõistetavalt, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult. Samuti nähtub videosalvestuselt isikute koos liikumine ja esemete võtmine. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et varguse puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk
Seega X ja G. Kustassoo poolt kaupluses olevate esemete võtmise ning nendega maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas grupis toime pandud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.5 Gert Kustassood süüdistatakse 28.12.2017.a kella 21:05 ajal X kauplusest erinevate esemete koguväärtuses 181,86 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos X. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 28.12.2017.a kell 21.05 X kaupluses tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 29.12.2017.a kannatanu avaldusest (II kd tl 142-143), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 28.12.2017.a kell 21:00 paiku erinevate esemete koguväärtuses 181,86 eurot vargusest. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 22.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 144-145) selgub, et 28.12.2017.a kell 21.00 sisenevad kaks tumedates riietes meesterahvast kauplusesse, võtavad ostukorvid ning panevad ostukorvidesse erinevaid süüdistusaktis märgitud esemed, sh alkoholitooted, mahl, ning lahkuvad kauplusest ostukorvide ja nendes olevate esemete eest maksmata, joostes kell 21:05 koos ostukorvide ja nendes oleva kaubaga kauplusest välja. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvad olid G. Kustassoo ja X, mh on nii X (III kd tl 2-4) kui ka G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 28.12.2017.a 20 1-21-2478 võtsid G. Kustassoo ja X X kauplusest süüdistusaktis märgitud esemed, mille nad asetasid ostukorvi ning lahkusid kauplusest nende eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
X ja G. Kustassoo ütlustest järeldub üheselt mõistetavalt, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult. Samuti nähtub videosalvestuselt isikute kaupluses koos liikumine ja esemete võtmine. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et varguse puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk
Seega X ja G. Kustassoo poolt kaupluses olevate esemete võtmise ning nendega maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas grupis toime pandud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.6 Gert Kustassood süüdistatakse 12.01.2018.a kella 19:44 ajal X kauplusest kahe viinapudeli koguväärtuses 40 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 12.01.2018.a kell 19:44 X kaupluses tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 12.01.2018.a kannatanu avaldusest (II kd tl 176), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 12.01.2018.a kell 19:44 kahe viinapudeli koguväärtuses 40 eurot vargusest. Kirjeldatuga haakub ka tunnistaja X (II kd tl 177) ütlused, milles ta on kirjeldanud, kuidas kaupluse klient teavitas kauplust noormehest, kellel oli käes kaks pudelit viina ning ta jooksis nende eest maksmata kauplusest välja. Kirjeldatu tuvastas tunnistaja ka turvakaamera salvestiselt. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 20.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 180-181) selgub, et 12.01.2018.a 19:42 siseneb kauplusesse tumedas jopes ja teksapükstes meesterahvas, võtab kaks alkoholipudelit ning kell 19:44 väljub meesterahvas kauplusest alkoholi eest tasumata. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvas oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 12.01.2018.a võttis G. Kustassoo X kauplusest kaks pudelit alkoholi ning lahkus kauplusest nende eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
Seega G. Kustassoo poolt kaupluses olevate esemete võtmise ning nendega maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.7 Gert Kustassood süüdistatakse 17.02.2018.a kella 19.09 ajal X kauplusest viinapudeli väärtuses 41,90 eurot ära võtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 17.02.2018.a kell 19:09 X kauplusest tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 17.02.2018.a kannatanu avaldusest (II kd tl 170-171), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 17.02.2018.a kell 19:09 viinapudeli maksumuses 41,90 eurot vargusest. Kirjeldatuga haakub ka tunnistaja X (II kd tl 172-173) ütlused, milles ta on kirjeldanud, kuidas kaupluse klient teavitas kauplust vargusest. Samuti on tunnistaja kirjeldanud, et tuvastas varguse ka videosalvestuselt. 23.02.2018.a tuli sama noormees uuesti kauplusesse ning tunnistaja tuvastas 17.02.2018.a varguse toime pannud isikuna Gert Kustassoo. Samuti nähtub tunnistaja viidatud G. Kustassoo isiku tuvastamine patrullpolitseiniku teenistuslehelt (II kd tl 174175). Seega on kriminaalmenetluses kindlaks tehtud, et isik, kes 17.02.2018.a kell 19:09 lahkus kauplusest alkoholi eest tasumata, oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 17.02.2018.a võttis G. Kustassoo X kauplusest alkoholipudeli ning lahkus kauplusest selle eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
Seega G. Kustassoo poolt kaupluses oleva eseme võtmise ning sellega maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 21 1-21-2478 14.8 Gert Kustassood süüdistatakse ajavahemikul 22.03.2018.a kell 22:30 kuni 23.03.2018.a kell 07:00 X kuuluva mootorsõiduki reg. märgiga xxx ära võtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos J.-R. Kiudorvi ja X. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 233-239; IV kd tl 156-159) oma süüd mootorsõiduki reg. märgiga xxx varguse toimepanemisel tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele on süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki vargust kinnitanud ka X (II kd tl 2-3). Sõiduki kuulumist kannatanule kinnitab ka Maateeameti andmete väljatrükk (II kd tl 9), millelt nähtub, et mootorsõiduki reg. märgiga xxx omanikuks on X. Samuti on kannatanu ütlustega haakuvaid ütlusi andnud X (II kd tl 10-11), kes on kinnitanud süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki reg. märgiga xxx vargust. 23.03.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl 15-27) on tuvastatud, et eelkirjeldatud sõiduk asus pärast vargust X. Samuti on tuvastatud sõiduki vigastused selle leidmise järgselt. Viidatud isikute ütluste ja vaatlusprotokolliga riimuvad ka sideettevõtja andmed (II kd tl 28-52), millede kohaselt on nii J.-R. Kiudorv kui ka G. Kustassoo 22.03.2018.a kella 23.00 kuni 2.30 paiku viibinud X, kus asus varastatud mootorsõiduk, vahetus läheduses, s.o X, Pärnu asuva masti levialas. Kohus leiab, et prokuratuuri 24.03.2018 luba sideettevõtjalt andmete nõudmiseks on seaduslik. Antud juhul on tegemist teise astme kuritegudega, mis seisneb selles, et kuriteos kahtlustati isikuid, kes on süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud varguseid ja teod olid suunatud paljude kannatanute suhtes. Seega tuleb süüdistatava õiguste rikkumisel võtta arvesse kannatanute põhjendatud huvi menetluse tulemuse vastu. Kohus leiab, et KrMS § 901 lg 2 alusel kogutud elektroonilise side andmed on tõendina kasutatavad, sest tõendite kogumine sideandmete päringuga on kriminaalmenetluse huve arvestades proportsionaalne. Samuti on J.-R. Kiudorv 23.03.2018.a kella 3 vahel 3:30 viibinud Paikusel. Seega on süüdistatavad viibinud nii mootorsõiduki algse parkimiskoha kui ka koha, kust sõiduk 23.03.2018.a leiti, läheduses. Viidatuga haakuvad ka G. Kustassoo ütlused (II kd tl 234), kelle sõnul varastasid nad sõiduki ajavahemikul 22.03.2018.a kell 23.00 kuni 23.03.2018.a kell 3.00. Samuti on sõiduki varguse toimepanemist X, G. Kustassoo ja J.-R. Kiudorvi poolt kinnitanud ning kirjeldanud sõiduki varastamist oma ütlustes nii X (III kd tl 91-93) kui ka G. Kustassoo (II kd tl 233-239). Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et G. Kustassoo, J.-R. Kiudorv ja X võtsid süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas ära X kuulunud mootorsõiduki reg. märgiga xxx. Nimetatud sõiduk oli kahtlemata
X ja G. Kustassoo ütlustest järeldub, et isikud tegutsesid kooskõlastatult. J.-R. Kiudorv ja G. Kustassoo tegelesid autosse sisenemise ja selle käivitamisega ning X valvamisega. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et varguse puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk
Samuti kinnitab kohtu sellist veendumust ka asjaolu, et J.-R. Kiudorv on Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega nr 1-18-5616 ka antud varguse toimepanemises süüdi mõistetud. Seega X, G. Kustassoo ja J.-R. Kiudorvi poolt X kuuluva sõiduki ära võtmise ja sellega minema sõitmisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas grupis toime pandud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.9 Gert Kustassood süüdistatakse 01.09.2018.a kella 20.56 paiku X kauplusest alkoholi väärtuses 34,99 eurot ära võtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 01.09.2018.a kell 20:56 X kaupluses tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 03.09.2018.a kannatanu avaldusest (II kd tl 160-162), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 01.09.2018.a kell 20:56 alkoholi maksumuses 34,99 eurot vargusest. Kirjeldatuga haakub ka tunnistaja X (IV kd tl 193-194) ütlused, milles ta on kirjeldanud varguse pealt nägemist. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 20.11.2019 22 1-21-2478 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 164-165) selgub, et 01.09.2018.a 20.56 siseneb kauplusesse tumedates riietes meesterahvas, võtab kaupluse müügisaalist pudeli, liigub sellega mõnda aega kaupluses ringi, sh seisab veidi aega kassade juures, ning kell 21:02 väljub kauplusest pudeliga joostes toote eest maksmata. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvas oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 01.09.2018.a võttis G. Kustassoo X kauplusest pudeli alkoholi ning lahkus kauplusest selle eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
Seega G. Kustassoo poolt kaupluses oleva eseme võtmise ning maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.10 Gert Kustassood süüdistatakse 01.11.2018.a kella 18:50 paiku X kauplusest kahe pudeli alkoholi väärtuses 30,98 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 01.11.2018.a 18:50 X kaupluses tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 05.11.2018.a kannatanu avaldusest (IV kd tl 146-147), et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 01.11.2018.a kell 18:45 ajal kahe pudeli alkoholi maksumuses 30,98 eurot vargusest. Kirjeldatuga haakuvad ka X ütlused (IV kd tl 148-150), kes on kirjeldanud, et tuvastas videosalvestuselt alkoholipudelite varguse. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 20.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd tl 151) selgub, et 01.11.2018.a 18:45 siseneb kauplusesse prillidega meesterahvas, võtab kaupluse müügisaalist riiulilt kaks pudelit, liigub mõnda aega veel kaupluses ringi ning kell 18:47 väljub joostes pudelitega kauplusest toodete eest maksmata. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvas oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo teo toime panemist ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et 01.11.2018.a võttis G. Kustassoo X kauplusest kaks pudelit alkoholi ning lahkus kauplusest nende eest maksmata. Kaupluses müügil olevad esemed on kahtlemata
Seega G. Kustassoo poolt kaupluses olevate esemete võtmise ning maksmata lahkumisega on tuvastatud G. Kustassoo teos antud episoodi osas varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.11 Gert Kustassood süüdistatakse 19.12.2018.a kella 3.01 paiku X tanklast erinevate esemete koguväärtuses 94,94 eurot ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Gert Kustassoo on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (II kd tl 236-238; IV kd tl 156-159) oma süüd varguse toimepanemisel 19.12.2018.a kell 3.01 X tanklas tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 02.12.2019.a kannatanu X süüteoteatest (II kd tl 130), et uurimisasutusele on teatatud X tanklast 19.12.2019.a kell 3.01 erinevate esemete koguväärtuses 94,95 eurot vargusest. Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 20.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 131-132) selgub, et 19.12.2018.a kell 2:47 siseneb tanklasse prillide ja heleda jopega meesterahvas ning võtab müügisaalist erinevad süüdistusaktis nimetatud esemed, nt kell 2:47 ja 2:53 võtab päikeseprillid, 2:57 võtab kollast värvi pakendis eseme, kella 3:00 paiku üllatusmunad ja šokolaadi. Kell 3.01 lahkub isik esemetega tanklast nende eest tasumata. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud meesterahvas oli G. Kustassoo, mh on G. Kustassoo seda ise tunnistanud. Seega on kohtule esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et 19.12.2018.a võttis G. Kustassoo X tanklast süüdistusaktis märgitud esemed ning lahkus tanklast nende eest maksmata. Tanklas müügil olevad esemed on kahtlemata
Kustassoo 19.12.2018.a teos tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 14.12 Gert Kustassood süüdistatakse 25.05.2020.a koos X ja J.-R. Kiudorviga sissetungimisega kolme X kuuluva velokardi ära võtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii J.-R. Kiudorv kui ka G. Kustassoo on end neile esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud. 23 1-21-2478 Antud episoodi osas seoses J.-R. Kiudorvile esitatud süüdistustega leidis eelpool tuvastamist, et J.R. Kiudorv koos G. Kustassoo ja X ehk grupis võtsid ära sissetungimisega X kuuluvad kolm velokarti. Viidatud velokartide puhul oli kahtlemata süüdistatavate jaoks tegemist
Seega grupis ja sissetungimisega velokartide ära võtmisega on ka G. Kustassoo käitumises leidnud tuvastamist
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse objektiivsed ja subjektiivsed kuriteokoosseisu tunnused. 14.13 Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et G. Kustassoo käitumine vastab 12 episoodi osas varguse objektiivsele koosseisule. Arvestades käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud varguste episoodide arvu, samuti isiku sellist järjepidevat käitumist, nt G. Kustassoo on muuhulgas 28.12.2017.a ühe päeva jooksul toime pannud kolm vargust, tuleb märkida, et varastamisest on kujunenud G. Kustassoole elustiil. Märgitu tõttu on käesoleval juhul kahtlemata tegemist süstemaatiliste vargustega
Eelpooltoodust järeldub, et G. Kustassoole etteheidetavate 12 varguse objektiivne koosseis vastab
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. G. Kustassoo on süüvõimeline ning
Seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Karistus 16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuleb võtta arvesse, et J.-R. Kiudorovile ja G. Kustassoole heidetakse ette arvukaid kuritegusid, mistõttu vajab süüdistatavate käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. 17.1.
lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. John-Richard Kiudorov süü 24 1-21-2478 suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on pannud toime mitmeid varguseid, kahjustades kokku 3 kannatanu õigustatud huve ja tekitades kahju kokku summas 3020,42 eurot. Kolmest varastatud velokardist õnnestus kannatanul kohe tagasi saada kaks velokarti, mistõttu on kahju väiksem, seejuures tuleb võtta arvesse, et süüdistatavad ei ole ise velokarte soovinud tagastanud, sest kannatanute aktiivse tegevuse tulemusena on õnnestunud suuremat kahju vältida. Kolmas velokart on tagastatud 2020. aasta juuniks. J.-R. Kiudorvi vastutust mõjutab veel asjaolu, et süüdistatav on varguste toimepanemisel tegutsenud kindla teoplaani järgi, millega on soovinud kahjustada kannatanu õigustatud huve omandi säilimise vastu, ja on seadnud eesmärgiks kasutada kannatanutele kuuluvaid asju sarnaselt enda asjadega. Kannatanutele X ja X on süüdistatava poolt seniajani kahju hüvitamata. Tuleb võtta arvesse, et Pärnu Maakohtu 10.07.2018 otsusega on JohnRichard Kiudorov karistatud samuti
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, kuid sellele vaatamata on ta pannud toime uue kuriteo katseajal, mis näitab, et ta ei ole teinud vajalikke järeldusi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kergendava asjaoluna tuleb võtta arvesse puhtsüdamlikku kahetsust, sest süüdistatav on oma süüd tunnistanud. Kohus leiab, et J.-R. Kiudorvi süüd
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi tuleb hinnata kuriteoga tekitatud kahju suurust ja episoodide arvu arvestades karistusraamide keskmise lähedal, s.o 2 aastat vangistust. 17.2.
lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kolmeaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et John-Richard Kiudorov süüd mõjutab asjaolu, et ta on omavolilise sõiduki kasutamisega põhjustanud täiendavat kahju kannatanule summas 892 eurot. Sõiduk on kannatanule tagastatud oluliste vigastustega, mistõttu läks sõiduk mahakandmisele, millest nähtub süüdistatava hoolimatu suhtumine teiste isikute õigustatud huvide suhtes. Seega on süüdistatav oma teoga kahjustanud arvestavas ulatuses kaitstavat õigushüve. Kohus leiab, et John-Richard Kiudorv süüd tuleb hinnata keskmisest suuremana ning karistuseks tuleb mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 17.3.
Seega on süüdistataval J.-R. Kiudorvil välja kujunenud kuritegelik hoiak juhtida sõidukit ilma juhuloata, mida ei ole takistanud ka asjaolu, et kohus teda karistanud sama teo eest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peab süüdistatavale mõistetav karistus olema vähemalt keskmises sanktsioonimääras, s.o 6 kuud. Kohus võtab seejuures arvesse, et isik on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. 17.4.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Süüdistatav on pannud korduvalt toime korduva kehalise väärkohtlemise, s.o 05.10.2020 ja 16.12.2020, millega põhjustas kahele kannatanule valu ja kahjustas nende tervist. Kaitstavat õigushüve on kahjustatud olulisel määral, sest ühel juhul on kannatanu kaotanud löögi tulemusena teadvuse ja teisel juhul on kannatanule X põhjustatud pindmine näovigastus koos verejooksuga. Seejuures tuleb arvesse eripreventiivseid kaalutlusi, mille kohaselt on isikut varem 02.06.2016 Pärnu Maakohtu poolt samaliigilise teo eest karistatud. Kohus võtab arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, mistõttu tuleb karistus mõista alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 17.5. Arvestades süüdistatava J.-R. Kiudorovi süüd kuritegude toimepanemisel, samuti hinnates üld- ja erpreventiivseid kaalutlusi, tuleb
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et isikule saab mõista ainult reaalse vangistuse, sest varamate tegude eest mõistetud karistused ei ole mõjutanud edaspidi õiguskuulekalt käituma, mistõttu on välistatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või siis karistusest tingimisi vabastamine. Õiguskorra kaitsmise huvides peab süüdistatava korduvatele rikkumistele järgnema karistus, mis vastaks tema poolt õigushüvede kahjustamise suurusele. 25 1-21-2478 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 22.02.2021.a ja seeläbi arvata karistuse kandmise algust alates 22.02.2021. 18.1. Gert Kustassoo süü suurust
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on pannud toime mitmeid varguseid, kahjustades kokku 12 kannatanu õigustatud huve ja tekitades kahju kokku summas 6889,67 eurot. Seega ületab kuriteo tulemusena tekitatud olulise kahju määra. Kuid karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse, et enamik kuritegusid on leidnud aset
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel ei ole kohtu hinnangul süüdistatav süü suur, sest tegemist oli ühekordse episoodiga, millel ei olnud suurt potentsiaali kaitstavat õigushüve kahjustada, sest süüdistatav kasutas 20-eurost järeletehtud rahatähte. Kuriteo toimepanemisest on tänaseks möödunud pea neli aastat, samuti ei ole süüdistatav hiljem samaliigilisi kuritegusid toime pannud, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus alla keskmise sanktsioonimäära, s.o 3 kuud vangistust. 18.3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 1 aasta ja 2 kuud.
lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 21.09.2020 otsusega ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.11.2017 kuni 16.11.2017, s.o 2 päeva. 23.03 kuni 23.07.2018, s.o 4 kuud ning 25.05 kuni 25.09.2020, s.o 4 kuud, kokku 8 kuud ja 2 päeva. Seega kuulub Gert Kustassoo mõistetud karistusest kandmisele kokku 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et G. Kustassoo süüd arvestades ja eripreventiivseid kaalutulusi hinnates ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas. Eelkõige arvestab kohus asjaoluga, et isik on oma kuritegusid puhtsüdamlikult kahetsenud, samuti on etteheidetavatest kuritegudest möödunud pikk aeg.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Gert Kustassoo ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Kohus leiab, et
lg 2 p 8 alusel tuleb Gert Kustasoo kohustada osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks tal edaspidi kuritegudest hoiduda ja oma hoiakuid muuta. Tsiviilhagid Eelpool leidis tuvastamist, et John-Richard Kiudorv ning Gert Kustassoo on toime pannud neile süüdistusaktis ette heidetud kuriteod. Käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid võeti kohtuistungil õigeks. Kaitsjad leidsid, et esitatud tsiviilhagid tuleb täies ulatuses rahuldada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb esitatud tsiviilhagid rahuldada ja need süüdistatavatelt välja mõista. Lähtudes eeltoodust: 1) rahuldada X (ik: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista John-Richard Kiudorvilt X kasuks 1208 eurot, mis kanda X arveldusarvele X 2) rahuldada X (ik: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista John-Richard Kiudorvilt X kasuks 604,42 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 26 1-21-2478 3) rahuldada X (ik: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista John-Richard Kiudorvilt X kasuks 5 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 4) rahuldada X Põhikooli kaudu tsiviilhagi ning välja mõista Gert Kustassoolt solidaarselt JohnRichard Kiudorviga (hagi rahuldatud Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a otsusega nr 1-18-5616) 792,28 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 5) rahuldada X (registrikood: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista Gert Kustassoolt X kasuks 175 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 6) rahuldada X (registrikood: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista Gert Kustassoolt X kasuks 185,90 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 7) rahuldada X (registrikood: xxx) tsiviilhagid ning välja mõista Gert Kustassoolt X kasuks kokku 247,83 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 8) rahuldada X (kolmas isik X isikukood: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista Gert Kustassoolt X kasuks 1083,64 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X 9) rahuldada X (registrikood: xxx) tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Gert Kustassoolt ja John-Richard Kiudorvilt X kasuks 305 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr X Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD- ja DVD-plaadid (kokku 15tk) .CD- ja DVD-plaadid on menetlustoimingute protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.2 Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna menetlustoimingute protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka CD- ja DVD-plaadid. Sõiduautost X reg. märgiga xxx võetud DNA-proov, mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu ese, mistõttu tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. AS G4S poolt üle antud 20-eurone suveniirraha näol on tegemist
MS § 126 lg 3 p 4 mõttes tegemist väärtusetu esemega. Seega leiab kohus, et suveniirraha tuleb konfiskeerida ning hävitada. Tõkend Gert Kustassoo suhtes kehtivat tõkendit ei ole. John-Richard Kiudorvi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Gert Kustassoo määratud kaitsja esitatud tasutaotlused on kohus rahuldanud kogusummas 822 €. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Tegemist on mõistliku ja vajalik kuluga. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub seega Gert Kustassoolt väljamõistmisele 822 €. 2 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260. 27 1-21-2478 Lisaks on menetluskuludeks sõidukite teisaldamiskulud seoses X summas 71,28 eurot ning seoses X 472,56 eurot ehk kokku 543,84 eurot. Kuna G. Kustassoo mõistetakse viidatud sõidukite vargustes süüdi, kuulub märgitud kulu KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõistmisele G. Kustassoolt. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-24-11 p 10.3 asunud seisukohale, et kui menetleja on jätnud alusetult kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada süüdistatavale kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestav liitkaristuse mõistmine ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordne väljamõistmise KrMS § 179 sätteid arvestades, siis ei ole teistkordne sundraha väljamõistmine õigustatud. Gert Kustassoo mõisteti Tartu Maakohtu 20.09.2020.a otsusega nr 1-20-4465 süüdi
Seetõttu on menetleja jätnud kasutamata võimaluse kriminaalasjade ühendamiseks. Seega ei ole sundraha väljamõistmine käesolevas kriminaalasjas õigustatud. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb G. Kustassoolt seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1365,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus G. Kustassool tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et G. Kustassoo tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 113,82 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud peaaegu summas 1400 eurot, samuti mõistetakse G. Kustassoolt välja tsiviilhagid. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava keskmine päevasissetulek 2019.a pärast kohustuslikke mahaarvamisi -3,20 eurot. Seega süüdistataval ilmselgelt puudub püsiv sissetulek, samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et hetkel on ta töötu ja tegeleb töökoha otsimisega. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et G. Kustassool tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühe aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 osas. John-Richard Kiudorvi määratud kaitsja esitatud tasutaotlused on kohus rahuldanud kogusummas 1056,49 €. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Tegemist on mõistliku ja vajalik kuluga. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub seega John-Richard Kiudorvilt väljamõistmisele 1056,49 €.
lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1; § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb J.-R. Kiudorvilt välja mõista ka sundraha 876 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb J.-R. Kiudorvilt seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1932,49 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus J.-R. Kiudorvil tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et J.-R. Kiudorv tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 161,05 € ning viimasel kuul 160,94 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud üle 1900 euro. Samuti mõistetakse J.-R. Kiudorvilt välja tsiviilhagid. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava keskmine päevasissetulek 2019.a pärast kohustuslikke mahaarvamisi 0 eurot. Seega süüdistataval ilmselgelt puudub püsiv sissetulek, samuti viibib isik käesoleval ajal vanglas. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et J.-R. Kiudorvil tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud 28 1-21-2478 menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühe aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.