← Eesti

1-20-4987/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-4987 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. juuli
  4. a määrus X Xle tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu X X (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  8. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt X Xle määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 44,40 eurot (sh käibemaks 7,40 eurot).
  9. Jätta eelmise punktis märgitud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Maakohtu
  11. septembri
  12. a otsusega tunnistati X X süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 - § 25 lg 2 järgi, mille eest karistati teda 2 aasta 11 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui X X ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid.
  13. Kriminaalhooldusametnik esitas
  14. novembril
  15. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles pikendada X Xile määratud katseaega ühe kuu võrra. Ettekande kohaselt rikkus X X keeldu mitte tarvitada alkoholi.
  16. Viru Maakohtu
  17. novembri
  18. a määrusega taotlus rahuldati ja X Xi katseaega pikendati ühe kuu võrra.
  19. Kriminaalhooldusametnik esitas
  20. veebruaril
  21. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles määrata X Xile lisakohustusena osalemise sotsiaalprogrammis. Ettekande kohaselt rikkus X X keeldu mitte tarvitada alkoholi.
  22. Viru Maakohtu
  23. veebruar
  24. a määrusega taotlus rahuldati ja X Xit kohustati osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
  25. Kriminaalhooldusametnik esitas
  26. aprillil
  27. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles kohustada X Xit pöörduma sõltuvusprobleemide lahendamiseks psühhiaatri vastuvõtule, läbida psühhiaatri poolt määratud ravi ja pikendada katseaega ühe kuu võrra. Ettekande kohaselt rikkus X X keeldu mitte tarvitada alkoholi.
  28. Viru Maakohtu
  29. aprilli
  30. a määrusega taotlus rahuldati ja X Xit kohustati pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja läbima vajadusel viimase poolt määratud ravi. Lisaks pikendas maakohus X Xi katseaega ühe kuu võrra.
  31. Kriminaalhooldusametnik esitas
  32. juunil
  33. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pöörata X Xile tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus X X keeldu mitte tarvitada alkoholi.
  34. Viru Maakohtu
  35. juuli
  36. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja X Xile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
  37. X X on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tal tuvastati
  38. mail
  39. a joove. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kuigi kontrollile allutatud isiku õigused on kirjas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis, ei pruukinud X X neist aru saada. Maakohus sellega ei nõustu. X X on protokollile omakäeliselt alla kirjutanud. Lisaks on ta andnud omapoolsed kirjalikud selgitused. Kui ta ei oleks menetlustoimingust aru saanud või kui talle oleks selle sisu jäänud arusaamatuks, oli tal võimalik seda protokollis kajastada või omapoolsete selgituste juures avaldada. Sellest tulenevalt pidi ta toimunust aru saama.
  40. Samuti rikkus X X registreerimiskohustust. Kaitsja leidis, et tegemist on hooletusega. Maakohus sellega ei nõustu. Vastupidiselt, X X on läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi suhtunud registreerimiskohustuse täitmisesse ükskõikselt ja tegutsenud vastavalt enda soovidele.
  41. Tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega. Ükski seni X Xi suhtes kohaldatud meetmetest ei ole talle mõju avaldanud. Seetõttu tuleb tema karistus pöörata täitmisele. X X õigustab toime pandud rikkumisi kõikvõimalike mitteoluliste põhjendustega. X X ei ole temale mõistetud tingimisi karistusse ja sellega kaasnevasse kriminaalhooldusesse tõsiselt suhtunud. Ta ei ole võimeline läbi kriminaalhooldusalase järelevalve enda käitumist muutma. Kaitsja taotles anda X Xile võimalus psühhiaatri poole pöördumiseks. Talle on juba psühhiaatri poole 2 pöördumise kohustus määratud, kuid X X ei ole seda senini teinud, s.o esitanud selle kinnituseks tõendit. Ka ei ole võimalik pikendada X Xi katseaga, kuna senine kriminaalhoolduse kulg on näidanud, et see ei ole tema puhul piisav.
  42. Maakohus peab põhjendatuks kohaldada X Xi suhtes KrMS § 429 lg 1 p 1 ja § 130 lg 5 alusel tõkendina vahistamist. Maakohus ei ole veendunud, et X X läheb vabatahtlikult ettenähtud ajal vangistust kandma. Seda kinnitab nii korduv registreerimiskohustuse rikkumine kui ka tema apaatne hoiak maakohtu istungil. X Xi käitumine katseajal näitab, et vaatamata nii tema ema kui ka kriminaalhooldusametniku suunamisele, X X käitumiskontrolli nõudeid- ja kohustusi ei täida, tegutseb vastavalt enda soovidele, jätab registreerimisele ilmumata või ilmub sinna alkoholijoobes. MÄÄRUSKAEBUS
  43. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse X Xi kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
  44. Kontrollnõuete- ja kohustuste täitmata jätmise korral tuleb hinnata konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. Kaitsja hinnangul ei ole rikkumised niivõrd suured, et peaksid kaasa tooma karistuse täitmisele pööramise. Registreerimisnõuet ei rikkunud X X tahtlikult, vaid tegemist oli hooletusega. Alkoholikeelu rikkumist hinnates ei ole arvesse võetud, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli minimaalne. X Xile ei selgitatud õigust taotleda alkoholisisalduse määra hindamist veres või väljahingatavas õhus. Eesti keelt ta ei valda ja ta ei pruukinud vastavast võimalusest aru saada. Protokollist ei ole arusaadav, kas talle selle sisu emakeelde tõlgiti. Tegemist on alaealisega, kelle arusaamisvõime on tulenevalt psüühilisest ja sotsiaalsest ebaküpsusest piiratud. Varasematest ettekannetest nähtub, et tema probleemid on suuresti seotud alkoholiga. X X registreeris ennast
  45. juulil
  46. a telefoni teel psühhiaatri vastuvõtule. Ainetu on talle ette heita antud kohustuse täitmata jätmist, sest telefoni teel vastuvõtule registreerimist ei ole võimalik kirjalikult tõendada.
  47. KrMS § 34 lg 11 p 4 kohaselt on alaealisel kahtlustataval õigus sellele, et talle tehakse vabaduse võtmisel seaduses ettenähtud juhul või vajaduse korral, samuti tema enda, tema kaitsja või käesoleva seadustiku § 352 lõikes 1 või 2 nimetatud isiku taotlusel või menetleja algatusel põhjendamatu viivituseta tervisekontroll, mille järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste tegemisel. Pöörates karistuse täitmisele ja vahistades süüdimõistetu kohtuistungil, ei ole maakohus seda nõuet arvesse võtnud. Katseaeg ja sellega seotud kontrollnõuded on suunatud isiku edasise seaduskuuleka käitumise tagamiseks, mis on saavutatav läbi vastava ravi, võtmata isikult vabadust.
  48. Maakohus võttis X Xi vahi alla KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel, leides, et ta võib kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Tegemist on oletusliku seiskohaga. Kuigi X X on rikkunud registreerimiskohustus, on rikkumised järgmisel päeval kõrvaldatud. See ei anna piisavat alust arvata, et ta ei ilmu karistuse kandmisele. Vastavalt KrMS § 429 lg-le 3, järgitakse süüdimõistetu vahistamisel KrMS § 131-136 sätteid. KrMS § 131 lg 3 kohaselt tutvub eeluurimiskohtunik vahistamismääruse tegemiseks kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Alaealise vahistatava puhul hindab eeluurimiskohtunik erilise põhjalikkusega vahistamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vahistatule. X Xi vahi alla võtmine
  49. juulil
  50. a oli menetlusosalistele üllatuslik. Olukorras, kus X X ilmus vabatahtlikult kohtuistungile ja teda ega kaitsjat ei 3 küsitletud seoses võimaliku vahistamise kohaldamisega, on maakohus rikkunud KrMS § 131 lg 3 nõudeid.
  51. Võimalused katseaja nõuetekohaseks läbimiseks ei ole ammendatud. Kui pikendada arsti poole pöördumiseks ette nähtud tähtaega, jääb katseaja lõpuni piisavalt aega, et X X saaks tõestada, et ta on võimeline temale määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi täitma.
  52. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 võib alaealise puhul menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kuna X Xil puudub iseseisev sissetulek, ei ole menetluskulude hüvitamine talle jõukohane. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  53. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on õigustatult pööranud X Xi tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
  54. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
  55. Vastupidiselt määruskaebuses märgitule on kriminaalkolleegiumi hinnangul X Xi kriminaalhooldustingimuste rikkumised tõendatud. Ta on taaskord tarvitanud alkoholi ja rikkunud registreerimiskohustust. Ainetu on väita, et X Xi joove oli minimaalne (0,118 mg/l kohta), mis justkui peaks vähendama tema teo ebaõigsust. Tegemist on alaealisega, keda on kriminaalkorras karistatud, ühes allutamisega kriminaalhooldusele. Talle on kohtuotsusega määratud absoluutne alkoholi tarvitamise keeld, mis tähendab, et tal ei tohi olla isegi minimaalses suurusjärgus joovet. Ühtlasi on ainetu väita, et X X ei saanud aru oma õigusest nõuda joobe suuruse tuvastamist verest või väljahingatavast õhust. Tema suhtes on seoses alkoholikeelu rikkumisega esitatud tervelt neli erakorralist ettekannet, mistõttu on ta teadlik, kuidas joovet kontrollitakse ja missugused õigused tal on. Seda enam, et karistusregistri andmetel on tal kaks kehtivat väärteokaristust ka alkoholiseaduse rikkumise eest, s.o ka nende menetluste raames on talle selgitatud, missugused õigused tal joobe suuruse tuvastamisel on.
  56. Tõendatud on ka X Xi poolt registreerimiskohustuse rikkumine, mida ei ole võimalik õigustada hooletusega. X X on teadlik, et tema kriminaalhooldus on kulgenud n-ö konarlikult, s.o tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega. Seda enam peaks viimane nägema vaeva, et edasiselt registreerimiskohustust veatult täita. Pigem saab nentida, et X X ei olegi huvitatud kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest täitmisest ja ettenähtud aegadel registreerimisele ilmumisest. See aga takistab tema suhtes kriminaalhooldusalase järelevalve teostamist ja ei võimalda X Xi probleemkäitumisega vajalikul määral tegeleda, s.o kriminaalhoolduse peamine eesmärk jääb seeläbi saavutamatuks.
  57. X Xi kriminaalhooldusalane järelevalve algas
  58. septembri
  59. a. Esimene erakorraline ettekanne esitati tema suhtes juba
  60. novembril
  61. a, sest X X ei suutnud kinni pidada kohustusest mitte tarvitada alkoholi. Seejärel esitati tema suhtes veel kolm erakorralist ettekannet, millised kõik olid seotud alkoholikeelu rikkumisega. Viimane neist pöörati ka maakohtu poolt täitmisele. Seega on X Xil võimaldatud erinevatel, karistuse täitmisele pööramisest leebematel, viisidel enda käitumist parandada, kuid tulutult. Kriminaalhooldus on tervikuna X Xi suhtes ebaõnnestunud, sest ta ei ole isegi üritanud enda probleemkohtadega, mis on teda suure tõenäosusega ka kuritegude toime panemiseni viinud, tegeleda. X Xil puudub suure tõenäosusega sisemine tahe esiteks pidada kinni alkoholikeelust ja teiseks täita 4 nõuetekohaselt temale määratud kohustusi. X X on justkui seisukohal, et tal on õigus kohtuotsusega määratud kohustusi valikuliselt täita, mis ei ole aga kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärgiga, milleks on isiku hoiakute muutmine õiguskuulekuse suunas. X Xi karistamine tingimisi vangistusega ei ole seega ennast õigustanud. Ja nagu öeldud, ei ole soovitud tulemust saavutanud ka tema suhtes karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamine. Vastasel korral oleks ta igakordselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat abi. Seda näiteks enda alkoholi probleemi kontrolli alla saamiseks. Ka ei ole X Xi vaba aeg sisustatud aktsepteeritavate tegevustega nagu õppimine või töötamine. Selle asemel tarvitab ta suure tõenäosusega tihti alkoholi ja tegelikkuses ei pruugi isegi kriminaalhooldusametnik olla teadlik, millega X X tegeleb, kuna ka registreerimiskohustuse täitmine on tema puhul problemaatiline.
  62. Sellest tulenevalt ei ole võimalik enam anda talle võimalust psühhiaatri poole pöördumiseks või pikendada tema katseaega, kuna kriminaalkolleegiumil puudub igasugune veendumus, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel ta enda käitumist parandaks. X Xi tingimisi karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata, kuna ta ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja eripreventiivselt ei ole tingimisi karistus tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
  63. Määruskaebuses vaidlustatakse ka X Xi suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist. Vastusena määruskaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus, et praegusel juhul tuleb eristada kahtlustatava vahi all võtmist süüdimõistetu suhtes tõkendina vahistamise kohaldamisest. Nimelt on X X süüdimõistetu, kelle vahi alla võtmise alused tulenevad KrMS § 429 lg-st 1 koosmõjus § 130 lg-ga
  64. Süüdimõistetu vahi alla võtmise kord erineb samuti kahtlustatava vahistamisest. Juhul kui kohtul on piisavalt alust eeldada, et süüdimõistetu tingimisi karistus võidakse täitmisele pöörata, on tal õigus kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetu vahi alla võtta. Käesoleval juhul nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga, et X Xi hoiakud näitavad selgelt, et tema suhtumine õiguskorda ja temale määratud kohustuste täitmisesse on negatiivne. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et X X ei ilmu märgitud ajal vanglasse karistust kandma, vaid asub hoopis sellest kõrvale hoidma, mistõttu on tema vahi alla võtmine õigustatud.
  65. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  66. juuli
  67. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  68. X Xi kaitsja vandeadvokaat A. Suuban taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 44,40 eurot (sealhulgas käibemaks 7,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna X X on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek ja kes kannab vanglas karistust, jätab kriminaalkolleegium KrMS § 180 lg 3 lause kolm alusel menetluskulu summas 44,40 eurot tervikuna Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.