1-21-3967/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3967 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Kirill Sidjakin süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2021 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Kirill Sidjakin (isikukood 39301083757), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 14.06.2021 kohtuotsusega karistati Kirill Sidjakinit KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Sidjakinile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 06.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis käesoleva kohtuotsuse tegemise aja, s.o seisuga 14.06.2021 oli 1 aasta 8 kuud 8 päeva vangistust, ja käesoleva otsusega mõistetud karistusega mõisteti K. Sidjakinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 14.06.
5. Viru Maakohtu 14.06.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Sidjakin, kes leiab, et vahest on võimalik tema riigist välja saatmine, vältides vangistust, mis asendatakse deporteerimisega migratsioonikeskusesse. Süüdistatav selgitab, et on nõus kohtu määratud karistusega pärast kokkuleppemenetlust. Sellise otsuseni jõudsid mõlemad protsessi osapooled ja sellist karistust peeti vastuvõetavaks ning mõistlikuks. Läbirääkimiste käigus ja ka kohtus selgitati, et süüdistatav, kui Eestis elav kodakondust mitteomav isik, kuulub paragrahvi alla, mis võimaldab vältida vangistust deporteerimise teel teise riiki koos Eesti elamisloast keeldumisega, kus vangla asendatakse deporteerimis-migratsioonikeskusega sellele järgneva deporteerimisega. Süüdistatav soovib sellist võimalust kasutada. K. Sidjakin saaks asemele vabaduse ja võimaluse alustada uut elu teises riigis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
7. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
10. Viru Maakohtu 14.06.2021 otsuses sisalduv karistuse mõistmise otsustus vastab 01.06.2021 kokkuleppele, mille K. Sidjakin koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu on temale arusaadav, et ta toetab sõlmitud kokkulepet ja et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus oleks mõistnud karistuse, mida seadus ette ei näe ega muud rikkumist karistuse mõistmisel. Sama väidab sisuliselt ka süüdistatav ise apellatsioonis, tuues välja, et on nõus mõistetud karistusega. Väited riigist väljasaamise soovi osas ei ole asjakohased. Lisaks on KarS § 54 lisakaristus ega asenda põhikaristust. Seega ei ole K. Sidjakinil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud karistust vaidlustada.
11. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2