1-21-4544/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4544 Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Margus Reiman süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2021 otsus süüdistatav Margus Reiman (isikukood 37504304929), apellatsioonina pealkirjastatud kaebetähtaja ennistamise taotlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Margus Reimani taotlus kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 25.06.2021 otsusega karistati Margus Reimani KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-307 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust võrra ning mõisteti M. Reimanile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 23.06.2021 ning loeti M. Reimanile mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 23.06.
4. Kohtuotsuse sai süüdistatav kätte isiklikult 25.06.
6. Viru Maakohtu 25.06.2021 otsuse peale esitas süüdistatav M. Reiman apellatsioonina pealkirjastatud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Pöördumises märgitakse, et süüdistatav soovib kirjutada apellatsiooni, kuna temale teadaolevalt on toimunud kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Apellatsiooni ei saanud tähtaegselt esitada, sest alates 25.06 kuni 06.07 viibis süüdistatav koroona karantiinis isolatsioonis, kus ei võimaldatud talle seadust ega kirjutusvahendit. 07.07 sai süüdistatav õigusaktid, paberi ja kirjutusvahendi. M. Reiman soovib, et ennistatakse tema 15-päevane kaebetähtaeg, et ta saaks esitada apellatsiooni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus jätab süüdistatav M. Reimani kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata.
8. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatav esitas küll taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks, kuid mitte apellatsiooni, mille esitamise tähtaja ennistamist ta taotles. Apellatsiooni ei ole ka käesoleva ajani esitatu. Tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p-st 1 ja § 328 lg 1 p-st 1, saab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaadata kõige varem apellatsiooni menetlusse võtmise (arutamisele määramise) otsustamise käigus, hinnates kaebuse lubatavust (sh tähtaegsust). Apellatsiooni menetlusse võtmist ei ole võimalik otsustada enne apellatsiooni esitamist. Järelikult pole ka võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist ilma apellatsiooni esitamata. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette sellist menetlust, mille raames saaks kohus teha eelotsustuse isiku poolt võib-olla kunagi tulevikus (mittetähtaegsena) esitatava apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamise kohta. Hüpoteetilise apellatsiooni esitamise tähtaega ei saa kohus ei ennistada ega ennistamata jätta. Ehkki kriminaalmenetluse seadustikus puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 68 lg-ga 2 sarnane norm, mis sätestaks otsesõnu, et üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, kehtib selline reegel üldpõhimõttena ka kriminaalkohtumenetluses. Riigikohtu praktikastki tuleneb seisukoht, et taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks on vaja esitada koos määruskaebusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.02.2017 määrus asjas nr 3-1-2-4-16, p 14 ja Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018 määrus asjas nr 1-17-1456, p 9). See olukord ei erine ka apellatsioonimenetluse puhul. Seega, kuna koos taotlusega sisulist apellatsiooni esitatud ei ole, ei ole kohus protsessuaalselt pädev kaebetähtaja ennistamise küsimust lahendama. Seega, tuleb süüdistatava taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta läbi vaatamata. Lisaks märgib kohus, et isegi kui apellatsioon oleks koos taotlusega esitatud, siis ei ole süüdistatava väidetav mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks mitte millegagi tõendatud ning on paljasõnaline. Süüdistatav sai kohtuotsuse kätte 25.06.2021 kohtuistungil, seega oli tal võimalik otsusega tutvuda ja apellatsioon koostada esimesel võimalusel väidetavast isolatsioonist väljumisel. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavale ei võimaldatud kirjutusvahendit.
9. Samuti märgib ringkonnakohus, et kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses, milliste otsuste vaidlustamine on väga piiratud KrMS § 318 lg-te 3 ja 4 kohaselt.
10. Lähtuvalt eeltoodust ja KrMS §-st 172, § 326 lg 2 p-st 1 ja § 328 lg-st 1 tuleb jätta süüdistatav M. Reimani apellatsioonina pealkirjastatud kaebetähtaja ennistamise taotlus läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2