Obsah (7)

§ 424§ 74§ 75§ 76§ 199§ 121§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4559 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 424lg 2 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

T. Teder pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui T. Teder ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui T. Teder registreerib end pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Ning juhul, kui T. Teder teeb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Kohtuotsus jõustus 10.08.

1. 1
2. Tartu Maakohtu 22.09.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel T. Tedrele mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele, sest T. Teder ei teinud ettenähtud ajal vereanalüüse, ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile ja rikkus lisakohustusena pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 05.12.2020 ja T. Teder asus karistust kandma 13.01.
4. Karistuse tähtaeg saabub 13.12.
6. Tartu Vangla esitas 08.06.2021 Tartu Maakohtule T. Tedre vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta T. Tedre tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
7. T. Tetre on kriminaalkorras karistatud 12 korda (kehtivaid karistusi on 4) ja ta kannab vangistust
8. korda. T. Tetre on varem karistatud kolm korda mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, samuti korduvalt varavastaste kuritegude eest, vägivalla kasutamise eest isiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust, võimuesindaja solvamise eest ning kehalise väärkohtlemise eest lähi- või sõltuvussuhtes. Praegu kannab T. Teder karistust mootorsõiduki alkoholijoobes korduva juhtimise eest. Kuriteod on toime pandud impulsiivsuse, tagajärgedele mittemõtlemise ja puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu. Varavastaste kuritegude puhul lisandub varalise kasu saamise eesmärk. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 3.
9. T. Teder viibib vanglas alates 13.01.2021, teda pole praeguse vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ja ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. T. Teder töötab alates 18.05.2021 eluosakonna koristajana ning 12.-19.05.2021 toimus temaga kaks kohtumist, mille raames tutvustati ja käsitleti põhjalikult „Alkoholi“ töövihikut ja selles kajastatud vastuseid. 3.
10. T. Teder on ohtlik täiskasvanutele ja avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises, millega T. Teder ohustab kaasliiklejaid, ja füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Vägivallakuritegude puhul on ohustatud nii T. Tedre pereliikmed kui ka võõrad inimesed. Oht on kõige tõenäolisem, kui T. Teder jätkab alkoholi kuritarvitamist, ei mõtle tegude tagajärgedele, ei lahenda probleeme sihipäraselt ja käitub impulsiivselt. 3.
11. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Teder elas enne praegust vangistust koos ema ja kasuisaga ning pani
12. aastal nende vastu toime kehalise väärkohtlemise. T. Teder saab pärast vanglast vabanemist asuda elama elukaaslase juurde Võru linnas Tartu 30-10 asuvas korteris. 3.
13. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Tetre on karistatud ema ja kasuisa vastu toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks kuulus kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt T. Tedre suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid ja alkoholi liigtarvitajaid. T. Teder pani varasemad kuriteod toime grupis, mis viitab tema mõjutatavusele. Samas tunneb T. Teder praegu, et ta pole enam nii kergesti mõjutatav. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad pikaajaline alkoholi kuritarvitamine ning korduvad karistused kriminaal- ja väärteokorras. T. Tedre lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, ema, kolm õde ja kolm venda. Ema sõnul pole T. Teder enam olnud vägivaldne tema ja kasuisa suhtes. 2 3.
14. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Tetre on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning ta pani alkoholijoobes olles ema ja kasuisa vastu toime vägivallakuriteo. T. Tedre väitel alustas ta alkoholi tarvitamist 11-aastaselt ning tal on elu jooksul korduvalt esinenud perioode, mil ta on olnud tsüklis ja joonud igapäevaselt. Viimati oli T. Teder tsüklis
15. aastal, mil jõi järjest pea 3 nädalat. Praegusele vangistusele eelnenud katseajal ületas T. Tedre vereanalüüside näit korduvalt lubatud normi piiri, ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ega allunud kriminaalhooldaja kontrollile, mistõttu pöörati mõistetud vangistus täitmisele. T. Teder on pöördunud korduvalt ravile programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning on enda sõnul hakanud tänu programmile vähem alkoholi tarvitama ja loobunud sõpradest, kes võivad teda kallutada alkoholi tarvitama. T. Teder läbis ajavahemikul 08.11.2016-02.01.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning praeguse vangistuse ajal täitis ja analüüsis alkoholiteemalist töövihikut. T. Tedre varasem käitumine näitab, et ta pole leidnud piisavalt motivatsiooni oma tarbimisharjumusi muuta ning ega ole võimeline järgima talle kehtestatud nõudeid. 3.
16. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Tetre on kaks korda karistatud vägivaldse käitumise eest, viimati
17. aastal. Toime pandud kuriteod viitavad impulsiivsele käitumisele, puudulikule probleemilahendusoskusele ning asjaolule, et T. Teder ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. T. Teder ei mõtle tegutsedes oma tegude tagajärgedele ja tegutseb enda vajadustest lähtuvalt. Varasem elukäik näitab, et ta ei suuda seada enda jaoks eesmärke ja neid järgida, et hoiduda edaspidi kriminaalsest käitumisest. 3.
18. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Tetre on karistatud kriminaalkorras 12 korda ja ta on viibinud kriminaalhoolduse all 8 korda. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine ning kontrollnõuete ja -kohustuste rikkumine viitavad, et T. Tedrel on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid norme ja reegleid. Korduvad mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis näitavad, et T. Teder suhtub ükskõikselt liiklusturvalisusesse. T. Tedrega on vesteldud liiklusturvalisusest ja liiklusnõuete rikkumise võimalikest tagajärgedest, kuid T. Teder pole oma käitumist muutnud ning on otsustanud taas alkoholijoobes või juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtida. Seega pole T. Tedrel reaalset motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda. 3.
19. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. T. Tetre on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude (varguse, omavolilise sissetungi ja varguse katse) eest. Tal puudub vabanemisel kindel töökoht ja ta soovib pärast vabanemist võtta end uuesti Töötukassas arvele, et saada abiraha ja taotleda töövõimetuspensioni. T. Tedre elukaaslasel puudub samuti töökoht ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Täitemenetlusregistri andmeil on T. Tedrel 14.05.
20. a seisuga tasumata nõudeid 8740,46 eurot. Ta soovib suuremas osas vanad võlgnevused ära kustutada. 3.
21. Seoses T. Tedre hariduse ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ega ohtlikkust pole. T. Teder ei tarvita narkootikume. 3.
22. Juhul, kui kohus otsustab T. Tedre vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T. Tedrele katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile vähemalt 6 kuuks. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel T.

Tedrele katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ning otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist. 3

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ingmar Laas teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi T. Tedre tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ning edastas kirjaliku seisukoha, milles ta ei toeta T. Tedre ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga.
2. Kohtuistungil ütles T. Teder, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Ei ole ohtu, et T. Teder läheb uuesti emale ja kasuisale kallale. Tookord tuli oht sellest, et kasuisa oli purjus, T. Teder oli samuti alkoholi tarvitanud ja konflikt läks suureks. See oli kasuisa viga ja T. Teder kaitses ennast. Vabaduses pole T. Tedre suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Ta tarvitab alkoholi koos elukaaslase ja vanematega ega käi läbi kriminaalkorras karistatud isikutega, kui ta alkoholi tarvitab. Samuti pole T. Tedre suhtlusringkonnas enam alkoholi liigtarvitajaid. Kunagi oli, aga T. Teder koliski sellepärast Võrru, et mitte vanade tuttavatega kokku saada. T. Tedrel pole alkoholi tarvitamisega probleeme ja ta lasi kriminaalhoolduse ajal ise kohtul alkoholi tarvitamise keelu seada. Lisaks ei ületanud T. Tedre vereanalüüside vastused vabaduses tegelikult lubatud määra. T. Teder juhtis viimasel korral mootorsõidukit alkoholijoobes, sest ta remontis autot ja korraks oli vaja autot liigutada. Sellele eelnenud joobes juhtimise põhjust ta ei mäleta. Selleks, et edaspidi vangistust vältida, peaks T. Teder alkoholist eemale hoidma ja valima inimesi, kellega suhelda. T. Teder käitus ka varem nii, aga kriminaalhooldaja pani juurde, et teha nii, et T. Teder oleks vangis. T. Teder plaanib vanglast vabanemisel alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja nõustus täitma katseajal kriminaalhooldaja ettepanekus nimetatud tingimusi. T. Teder ei käi Võrus läbi alkoholi tarvitavate isikutega ja võib ka töökoha saada. Kohtu seisukoht
3. T. Teder kannab alates 13.01.2021 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. T. Teder on talle Tartu Maakohtu 25.07.

1. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 22.09.
2. a määrusega täitmisele pööratud 11-kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 7 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus T.

Tedre vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab T. Teder vabanemisel asuda elama Võru linnas Tartu 30-10 korteris. Seega on võimalik T. Teder allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse 4 vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on T. Teder viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks vanglas peaaegu 7 kuud ja tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti töötab T. Teder alates 18.05.2021 eluosakonna koristajana ja ta osales 12.-19.05.2021 „Alkoholi“ töövihiku teemalistel vestlustel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt vastas T. Teder asjalikult ja eesmärgipäraselt kõikidele küsimustele ning puudujääkide korral lisas omapoolse kommentaari. T. Teder mõistab, et tema alkoholi tarvitamine on olnud problemaatiline ja kaasa toonud mitmeid negatiivseid tagajärgi. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on T. Teder end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud ning tegelenud alkoholijoobes kuritegude toimepanemise põhjustega.
3. Samuti tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, et T. Tedre lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, ema, kolm õde ja kolm venda ning T. Tedrel on võimalik pärast vanglast vabanemist asuda elama elukaaslase juurde Võru linna Tartu 30-10 korterisse. Kohtuistungil selgitas T. Teder, et ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud ega alkoholi liigtarvitavate isikutega. Kohus märgib, et järelikult on T. Tedrel vabaduses kindel elukoht, toetavad lähedased ja ta ei suhtle enam isikutega, kes võivad kallutada teda kuritegude toimepanemisele. Ainuüksi ülal toodud positiivsetest asjaoludest ei piisa aga T. Tedre ennetähtaegseks vabastamiseks.
4. Nimelt on T. Tedrel
5. kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib viimase 5 aasta jooksul
6. korda vanglas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt tunnistati T. Teder kõigepealt süüdi Tartu Maakohtu 20.06.
7. a otsusega ja teda karistati

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p 1 järgi 7-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Seejärel tunnistati T. Teder Tartu Maakohtu 01.10.2015. a otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi 03.07.2015 (s.o esimese kohtuotsusega määratud katseajal) toimepandud kuriteos ja liitkaristuseks mõisteti vangistus, mis asendati

§ 69alusel 300 tunni üldkasuliku tööga.

Vaatamata eelnevale, tunnistati T. Teder Tartu Maakohtu 11.05.2016. a otsusega süüdi

§ 424

järgi 09.05.2016 (s.o üldkasuliku töö tegemise ajal) toimepandud kuriteos ning liitkaristuseks mõisteti 1 aastat ja 13 päeva vangistust, mille T. Teder kandis ära 16.06.2016-29.06.2017 (s.o ca 4-5 aastat tagasi). Viimase, s.o Tartu Maakohtu 25.07.2019. a otsusega tunnistati T. Teder süüdi ja teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 19.04.2019 (s.o veidi vähem kui 1 aasta ja 10 kuud pärast vanglast vabanemist) 5 toimepandud kuriteos 1-aastase vangistusega. T. Teder pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus 11 kuud jäeti

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

T. Teder rikkus aga korduvalt katseaja tingimusi (s.o ei teinud ettenähtud ajal vereanalüüse, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile ja tarvitas alkoholi) kuni mõistetud vangistus pöörati täitmisele. 12. Kohtuistungil tunnistas T. Teder, et oli ka

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes.

Kohus märgib, et seega on T. Teder pannud alates 03.07.2015 (s.o veidi enam kui 6 aasta ja 1 kuu jooksul) erinevaid rikkumisi toime eeskätt alkoholi tarvitamise tõttu. Arvestades viimati märgitut, nõustub kohus erakorralises ettekandes välja tooduga, et T. Tederi kuritegude toimepanemise põhjus oli alkoholi kuritarvitamine. Ning juhul, kui T. Teder jätkab endisi alkoholi tarvitamise harjumusi, paneb ta tõenäoliselt toime uue kuriteo.

1. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust ei pea kohus uue vägivallakuriteo ohtu kuigi suureks. T. Teder kasutas vägivalda
2. aastal (s.o enam kui 6 aastat tagasi) ühel korral ema ja alkoholijoobes kasuisa vastu. Pidades silmas nimetatut, pole T. Tedrel üldist kalduvust alkoholijoobes vägivaldseks muutuda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kinnitab ka T. Tedre ema, et T. Teder pole rohkem vägivaldselt käitunud.
3. Seevastu uue liikluskuriteo toimepanemise oht on kohtu hinnangul oluliselt suurem. Esiteks pani T. Teder viimase mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime vaatamata enam kui 1-aastase vangistuse ära kandmisele. Kohtuistungil selgitas T. Teder, et ta juhtis tookord mootorsõidukit alkoholijoobes, sest ta remontis autot ja korraks oli vaja autot liigutada. Kohus märgib, et järelikult asus T. Teder pärast üsna pikka vangistust taas teadlikult alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima ega teinud järelikult sellest karistusest vajalikke järeldusi. Teiseks pidi T. Teder Tartu Maakohtu 25.07.
4. a otsusega mõistetud vangistusest esialgu kohe ära kandma 1 kuu ja ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti tingimisi täimisele pööramata. Vaatamata nn šokivangistusele, ei loobunud T. Teder aga endiselt alkoholi tarvitamisest ja rikkus korduvalt katseaja nõudeid kuni ka ülejäänud vangistus pöörati täitmisele. Kohtuistungil leidis T. Teder, et tal pole alkoholi tarvitamisega probleeme ja ta käitus katseajal korrektselt, aga kriminaalhooldaja pani juurde, et teha nii, et T. Teder oleks vangis. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt õigustab T. Teder oma käitumist ega ole endiselt mõistnud vajadust muuta alkoholi tarvitamise harjumusi. Kokkuvõtlikult pole ka praegune peaaegu 7-kuuline vangistus T. Tedre suhtumist piisavalt muutnud. Arvestades ülal toodut, pole T. Tedre puhul vangistuse eesmärgid veel täidetud.
5. Pidades silmas, et alkoholi liigtarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, tuleb T. Teder jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6