Obsah (7)

§ 110§ 116§ 111§ 249§ 251§ 108§ 118

3-21-1799 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1799 Määruse kuupäev 11. august 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Van

) § 104 lg 1 sätestab riigilõivu tasumise kohustuse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi on selle riigilõivu suuruseks 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 116

lg 1 kolmas lause sätestab, kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus tuvastas, et arvestataval perioodil (31.03.2021-30.07.2021) ei saanud taotleja sellist sissetulekut, mis peale kohustuslikke mahaarvamisi võimaldaks tal tasuda riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Sellest tulenevalt rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta

§ 111

lg 1 alusel 15-eurose riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II 6.

§ 249

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 2.08.2021 vaide koos nõudega tunnistada kehtetuks Viru Vangla 30.07.2021 käskkiri nr 6-3/621. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud. Vaide ja taotluse esemed ning eesmärgid on sarnased. Taotluses esitatud nõue on asjakohane ja lubatav (

§ 251lg-s 1).

Kohus vabastas taotlejat riigilõivu tasumise kohustusest. Seega leiab kohus lõppkokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. III 7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 7.

1. Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud. Üksnes subjektiivsete õiguste riive ja liikumisvabaduse piiramisega seotud ebamugavused ei anna kohtu hinnangul alust esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamisel. 2 3-21-1799 7.
2. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Taotleja viitab üksikvangistuse lubamatusele ja soovib sellel alusel esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kohus selgitab, et vastavalt siseriiklikule kohtupraktikale kinnipeetava hoidmine vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 punkti 4 alusel üksinda kartseris 45 päeva järjest ei ole üldjuhul õigusvastane ja kinnipeetava vaimset tervist kahjustatav toiming. Õigusvastaseks (sh tervist kahjustatavaks) saab see aga muutuda juhul, kui üksikvangistus on kinnipeetavale vastunäidustatud tervislikel põhjustel, kas üldse või peale konkreetset perioodi. Samas võib õigusvastaseks osutuda mitme korraga või väikese ajalise vahega määratud kartserikaristuse järjestikune täitmisele pööramine. 1 7.
3. Viru Vangla poolt kohtule edastatud andmetel puuduvad taotlejal vastunäidustused üksikvangistuses viibimise osas. Need vangla väited on kohtu hinnangul tõendatud väljavõttega taotleja tervisekaardist, kust ei nähtu, et taotlejal oleksid diagnoositud vaimse tervisega seotud haigused. Samas pöörati vangla kinnitusel taotlejale 30.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/62 määratud 11 päevane karistus täitmisele 06.08.2021 ning see peaks lõppema 17.08.
4. Lisaks teatas vangla, et alates 27.07.2021 kohaldatakse taotleja suhtes ühe täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Viimati viibis taotleja kartseris ajavahemikul 09.07.2021-20.07.
5. Sellest nähtub, et 30.07.2021 käskkirjaga nr 6-3/62 määratud kartserikaristuse lõppkuupäevaks on taotleja üksikvangistuses järjest 22 päeva, mis kokkuvõttes ei ületa VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Alates 20.07.20221 kuni 27.07.2021 viibis taotleja tavarežiimis, mis on kohtu arvates piisavalt pikk ajavahemik, et leevendada taotlejale üksikvangistusest tulenevat negatiivset mõju. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 30.07.2021 käskkirjaga nr 63/621 taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine vaidemenetluse ajal ei too endaga kaasa taotlejale tervisekahju ja muid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse vaideotsuse korral oleks võimatu või raskendatud. Kartserisse paigutamisel riivatakse küll intensiivselt taotleja õigusi, kuid nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise korral on liikumisvabaduse piiranguga kaasnenud negatiivne mõju hõlpsasti korvatav mittevaralise kahju hüvitise määramisega.2 Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ja taotlus jääb rahuldamata. IV
6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg-st 3 tulenevalt, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotluse rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot (vt määruse punkti 9). Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 2 RKHKo 3-15-2943, p 19; RKHKm 3-19-1837, p 13. RKHKm 3-3-1-67-01; 3-3-1-10-06. 3