Obsah (8)

§ 113§ 121§ 65§ 68§ 274§ 76§ 424§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1457 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm. Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidl

§ 113lg 1 järgi 8 aasta vangistusega.

Süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi episoodides 09.09.2015 ja 25.09.2015 mõisteti V.

Sikk õigeks.

§ 65lg 2 alusel suurendati V.

Sikkale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.08.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 6 kuu võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti V. Sikkale 8 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 02.10.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 02.04.
3. Tartu Maakohtu 22.06.2021 määrusega jäeti V. Sikk ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. V. Sikk on mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 5 aasta 8 kuu, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Süüdimõistetule on garanteeritud elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjon Haapsalu turvakodult, aadressile X. 2.

1. Kinnipeetav on oma 46 eluaasta kohta olnud erakordse kuritegeliku aktiivsusega – isikut on kriminaalkorras karistatud 18 korda, kehtivaid karistusi on 2, s.o. joobes juhtimine ja tapmine. Kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Kuritegude dünaamika ning raskusaste on muutunud raskemaks. Vanglas viibib järjekorras juba seitsmendat korda, seega varasematest karistustest ei ole järeldusi teinud ega oma mõtteviisi ja elukorraldust muutnud. On väga väike tõenäosus, et käesolev vangistus on muudatused selles osas kaasa toonud. 2.
2. Maakohtu hinnangul on V. Sikkast lähtuv uute kuritegude risk liiga kõrge, lähtudes tema eelnevast elukäigust ja käitumisest karistust kandes. Maakohtu hinnangul vangistatu õiguspärane käitumine võrreldes varasema ennetähtaegse vabastamise läbivaatamisega aprillis 2020 ei ole oluliselt muutunud. Positiivsena saab välja tuua, et V. Sikk on osalenud majandusabitöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samas ei nähtu isiku kohtuistungil avaldatust ja vangistusasutuse materjalidest, et isikus oleks toimunud piisavad muutused seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on valdavalt määratud allumatuse eest. Rikkumiste kohta märkis kinnipeetav, et ta ei olnud nõus pärast rohu võtmist suud avama, sest see korraldus oli käskivalt alavääristav. Üks rikkumine on ka vales voodis magamise eest, kuid selle põhjuseks oli terviseprobleem. Süüdlase suhtes on alustatud ka uus kriminaalmenetlus ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja 20922900044, kus V. Sikkale on esitatud kahtlustus

§ 274lg 1 alusel, s.o vanglaametniku ähvardamises.

Kuigi V. Sikk peab esitatud süüdistust alusetuks analoogselt eelmise ja õigeksmõistmisega päädinud kriminaalasjaga, siis prokuratuuri seisukohast ilmneb, et prokuratuur kavatseb nimetatud kriminaalasjaga kohtusse minna – eeluurimine on lõppenud ning toimik on esitatud tutvumiseks kaitsjale. 2.

1. Süüdlase käitumine annab märku sellest, et risk valikuliseks reeglite täitmiseks eksisteerib endiselt ja see risk pole mitte minimaalne, vaid üle keskmise kõrge. Süüdlase käitumisest ning tema poolt avaldatust saab järeldada vähest empaatiavõimet. Teiste inimeste tunnetest, mõtetest ja motiividest on tal pealiskaudne arusaam. V. Sikk on suuteline hindama vaid enese heaolu, mistõttu enesekriitika on puudulik. Rehabiliteerivad tegevused, sh vestlused psühholoogiga, ei ole V. Sikka käitumisele tegelikult mõju avaldanud. 2.
2. Ka kinnipeetava varasem käitumine on näidanud ilmekalt, et ta on osav kohustustest kõrvale hiilima. Kohtute infosüsteemi andmetel on ta korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid need ei ole probleemideta sujunud. Hetkel puudub alus arvata, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse võiks olla muutunud. Kuna isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning välja on kujunenud kriminaalne eluviis, siis puudub alus eeldada, et V. Sikk on muutusteks valmis. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei saa järeldada. 2.
3. Vabanemisel puudub V. Sikkal garanteeritud töökoht. Enne vangistust ei ole isik materjalidest nähtuvalt ametlikult töötanud. Kohtuistungil kinnipeetav küll märkis, et leiab kiiresti töö, tööoskused on olemas ja nõudeid on jäänud vähe tasuda. Nõuetest on vabanenud aegumise ja pankrotimenetluse abil. Ka on määratud talle osaline töövõimetus, mistõttu päris sissetulekuta ei jää. Süüdimõistetul puuduvad toetavad lähedased, kes võiksid aidata toime tulla ning olla toeks õiguspärase eluviisi korraldamisel. 2.
4. Suurimaks probleemiks pidas maakohus V. Sikka alkoholilembust. V. Sikk küll tunnistab, et on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, kuid ei pea vajalikuks alkoholiravi. Ütlustest 2 nähtuvalt suhtub isik antud ohutegurisse pealiskaudselt, märkides vaid, et alkoholi vabaduses ei puutu, sellega on null. Arvestades V. Sikka kriminaalset minevikku ning alkoholi rolli kuritegude toimepanemisel, nähtub, et isiku enesekontroll ei ole varasemalt olnud piisav. Alkoholi tarvitanuna ilmnevad kinnipeetaval ka vägivaldsuse tunnused – süüks arvatud tapmine on toime pandud ühise alkoholi tarvitamise käigus. Eelnevaks kuriteoks aga mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. V. Sikk on isik, kes vajab süsteemset abi alkoholisõltuvuse kontrolli alla saamiseks, kuid esmalt on vaja kinnipeetaval tunnistada selle olemasolu. 2.
5. Maakohtul puudus kindlus, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
6. Tartu Maakohtu 22.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Sikk, kes leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud, mittevabastamine tugineb oletustele ning ei ole küllaldaselt kaalutud. Süüdimõistetu palub anda endale võimalus ja vabastada V. Sikk tingimisi ennetähtaegselt kohtu äranägemisel täiendavate tingimustega. Süüdimõistetu toob välja, et vangistus on olnud pikk ja süüdimõistetu jaoks ainukordne. V. Sikk on isikuks, kes ei ela kriminaalset elu, kuid tegi elus vale valiku, mis muutus saatuslikuks. Individuaalne täitmiskava on läbitud, seega ei täida vangistus edasiselt oma eesmärki. V. Sikk kahetseb tehtut. V. Sikk toob välja sotsiaalprogrammide ja psühholoogi mõju tema edasiseks eluks. Samuti on tal elukoht uues keskkonnas. Tegemist on sisuliselt tema viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda, sest järgmine aasta on tal puusaliigese proteesimine. Vabaduses saab ta invaliidsuspensionit koos puudeastmest saadava lisatoetusega ning vajadusel ka vanemate abi. Samuti plaanib V. Sikk tööle asuda ja tasuda võlad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, küll on ebaõige maakohtu viide arhiveeritud süütegudele, nende eest mõistetud karistustele ning pooleliolevale kriminaalmenetlusele. Sellega seotud põhistused tuleb maakohtu määrusest välja jätta, kuid määruskaebus jääb siiski edutuks.
8. Taaskord peab ringkonnakohus juhtima maakohtu tähelepanu sellele, et arhiveeritud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on oma määruses märkinud, et isikut on kriminaalkorras karistatud 18 korda, kehtivaid karistusi on
9. Maakohus on küll välja toonud kehtivad karistused, kuid on põhjendamatult arvestanud kõiki V. Sikkale mõistetud karistusi ja nende karistuse täitmist puudutavad infot. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele ja karistuse täitmise infole tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Süüdimõistetul on karistusregistri kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. 3 Maakohus toob välja, et süüdimõistetu kriminaalhooldused on korduvalt ebaõnnestunud. Lähtuvalt juba eelnevast märgitust, siis kehtivate karistuste osas on süüdimõistetule mõistetud kriminaalasjas 1-15-6898

§ 424

järgi karistuseks

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi vangistus 6 kuud.

See karistus on tõesti ebaõnnestunud, kuna V. Sikk pani toime uue kuriteo, kuid muud maakohtu järeldused käivad kustunud karistuste osas. Ka tuleb juhtida maakohtu tähelepanu KrMS § 7 lg-1 ehk süütuse presumptsioonile, mille kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega ei ole poolelioleval kriminaalmenetlusel käesoleval ajal mõju süüdimõistetu ennetähtaegsele vabastamisele. 6. Vaatamata sellele, et eelnevad maakohtu argumendid tuleb osaliselt jätta maakohtu määruse põhistusest välja, on maakohus siiski teiste asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et V. Sikka ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et V. Sikka puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini ning seda asjaolu näitab üheselt juba süüdimõistetu käitumine vangistuses. Maakohus on välja toonud V. Sikka läbitud sotsiaalprogramme, mille mõju süüdimõistetule on kaheldav. Määruskaebuses rõhutab süüdimõistetu veelkord üle, et ta on individuaalses täitmiskavas ettenähtu läbinud. Ringkonnakohus nõustunud maakohtuga, et kuigi süüdimõistetu sotsiaalprogrammide läbimise tagasiside on positiivne ning võiks eeldada, et need on avaldanud mõju tema käitumisele, ei nähtu see süüdimõistetu tegelikust käitumisest vangistuses. Arvestades, et süüdimõistetu rõhutab ka ise, et ta on läbinud pikaaegse vangistuse, siis see ei ole muutnud teda järgima kehtivat korda. Nii on V. Sikkal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lähtuvalt sellest puudub kohtul veendumus süüdimõistetu sõnas väljendatu osas, et ta on muutunud ning soovib alustada sisuliselt uut elu. On oluline, et isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Seega on puudulik juba süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal ning on kahtlus individuaalse täitmiskava läbimise mõjus süüdimõistetu edasisele käitumisele. Nagu märkis ka maakohus, siis on alarmeeriv süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse, sest kuigi süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, leiab ta siiski, et lahja alkoholi tarvitamist võiks ta jätkata. Ka ei saa asuda seisukohale, et tema vabanemistingimused oleksid oluliselt erinevad vangistuseelse ajaga, mis süüdimõistetu käitumisele mõju ei ole avaldanud. Määruskaebuses puuduvad argumendid, mis annaksid alust järelduseks, et süüdimõistetu puhul on uute kuritegude risk viidud miinimumini. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid välja tuleb jätta sellest põhistused seoses kustunud karistustega ning poolelioleva kriminaalmenetlusega. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 4 /allkiri/ Maarika Kuusk