1-21-2711/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2711 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Viru Vangla kolmanda üksuse erakorraline ettekanne Erich Koivale täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu kriminaalhooldusametnik Marika Lass Süüdimõistetu Erich Koiva isikukood: 50101296810; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx piirkonna elukoht: RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Erich Koivale täiendava kohustuse määramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 27.04.
3. a otsusega tunnistati Erich Koiva süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega. E. Koiva pidi kohe ära kandma 2 kuud vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1-3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui E. Koiva ei pane 2 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Samuti juhul, kui E. Koiva registreerib end 1 kuu jooksul pärast kohe kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemist riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Ning juhul, kui E. Koiva teeb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Kohtuotsus jõustus 18.05.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.04.2021 ja lõpeb 27.07.
5. 1
6. Viru Vangla kolmas üksus esitas 08.07.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata KarS § 75 lg 2 p 21 alusel E. Koivale katseajaks täiendav kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, sest E. Koiva rikkus 22.06.2021 ja 28.06.2021 registreerimiskohustust. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. E. Koiva kriminaalhooldus algas 18.05.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 02.06.
8. Sel kohtumisel selgitati E. Koivale kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. E. Koiva esitas 10.06.2021 kriminaalhooldusametnikule esimese vereanalüüsi tulemused, mis olid normi piirides. Samuti läbis E. Koiva 01.07.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning ta kutsuti tagasi 27.07.
9. 2.
10. E. Koiva ei ilmunud 22.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja teatas ametnikule meilitsi, et ei saa tulla, sest ta vigastas mõlemat jalga. Kui kriminaalhooldusametnik tegi samal päeval kodukülastuse, selgus, et E. Koiva jalataldadel olid põletusvilli taolised vigastused. E. Koiva selgitas suuliselt, et jalavigastused tekkisid paljajalu kõndimisest pärast seda, kui ta oli Tartu linnas narkojoobega kainenema viidud ja lahkus sealt pärast vabanemist paljajalu. Kirjeldatud asjaolusid arvestades pole 22.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmine põhjendatud. E. Koiva ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka 28.06.2021 ja teatas ametnikule meilitsi, et magas sisse. Kirjalikes selgitustes märkis E. Koiva, et ei ilmunud 22.06 kriminaalhooldusosakonda, sest jalgadel olid suured villid, mis tekkisid mitu päeva varbavahe plätudega kõndimisest. 28.06 ei ilmunud ta sellepärast, et unustas telefoni hääletu peale ja telefon ei äratanud teda üles. E. Koiva viibis 13.
11. ja 20.06.2021 kainestusmajas, sest tarvitas Tartu linnas amfetamiini ja käitus ebaadekvaatselt, mistõttu teda viidi Tartu Vanglasse kainenema. 2.
12. Politsei- ja Piirivalveameti 30.06.
13. a vastusest nähtub, et E. Koiva on katseajal narkootikumide tarvitamise tõttu ohustanud ennast ja teisi. Nimelt tehti 25.05.2021 politseile väljakutse Tartus Soola tänaval toimunud kakluse tõttu. Kui politsei sündmuskohale jõudis, polnud kakluses osalejaid enam seal, kuid tunnistaja sõnul oli üks kakleja E. Koiva. Seejärel sai politsei 12.06.2021 teate, et joobes mees kükitab ülekäigurajal ega jaksa edasi liikuda. Sündmuskohal selgus, et tegemist oli E. Koivaga, kes oli tarvitanud amfetamiini. Selle eest koostati kiirmenetluse otsus. 13.06.2021 teatati politseile, et Tartu linnas Rebase ja Turu tänava ristmikul käib edasi-tagasi narkojoobe tunnustega noormees. Sündmuskohal selgus, et E. Koiva aja- ja kohataju oli häiritud ning ta toimetati ekspertiisi ja kainenemisele. Ning 20.06.2021 teatati politseile, et Tartu linnas Tammepärja teel käib ringi joobes isik, kes tahtis teataja aiast midagi võtta, kuid läks edasi. Isik seisis teataja naabrite auto juures, üritas sealt midagi võtta ja katsus ka teiste autode uksi. Politsei toimetas E. Koiva kainenema. E. Koiva karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda katseajal karistatud üks kord väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi. 2.
14. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb E. Koivale panna katseajaks täiendav kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. E. Koiva on kaks korda rikkunud registreerimiskohustust. Ühel korral põhjendas ta rikkumist suuliselt jalavigastustega, mis tekkisid seoses narkootikumi tarvitamisega (pidi pärast kainenemist paljajalu lahkuma), kuid loobus hiljem kirjalikus selgituses sellest väitest. Samuti on E. Koiva ohustanud kaitseajal narkootikumide tarvitamise tõttu ennast ja teisi ning teda on katseajal üks kord karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. On oht, et narkootiliste ainete tarvitamise jätkamine võib takistada käitumiskontrolli nõuete täitmist ning ohustada nii E. Koivat kui ka teisi. 2 Kohtu seisukoht
15. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. juuni
17. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu süüdimõistetule täiendava kohustuse määramist.
18. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud E. Koiva 28.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 4). Kirjalikus selgituses märkis E. Koiva, et ei ilmunud nimetatud päeval kohale, sest unustas telefoni hääletu peale ja telefon ei äratanud teda üles (tl 5). Kohtu hinnangul ei õigusta süüdimõistetu tähelepanematus ja hooletus käitumiskontrolli nõuete eiramist ega ole talle pandud kohustuse rikkumiseks mõjuv põhjus. Seega rikkus E. Koiva 28.06.2021 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. E. Koiva pani rikkumise toime ettevaatamatusest.
19. 22.06.
20. a ilmumata jätmise osas kohus aga kriminaalhooldusametnikuga ei nõustu. Kuigi registreerimislehest nähtuvalt ei ilmunud E. Koiva ka sel päeval kriminaalhooldusosakonda (tl 4), teatas ta eelnevalt kriminaalhooldusametnikule, et ei saa tulla, sest ta vigastas mõlemat jalga. Erakorralisele ettekandele lisatud 22.06.
21. a kodukülastuse lehe kohaselt olid E. Koiva mõlema talla all suured villitaolised vigastused (tl 3). Ning E. Koiva märkis ka 29.06.
22. a kirjalikus selgituses, et 22.06.2021 olid tema jalgadel suured villid (tl 5). Erakorralises ettekandes leitakse, et E. Koival polnud kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust, sest villid tekkisid seetõttu, et E. Koiva jalutas pärast narkojoobes kainenemisele toimetamist paljajalu Tartu Vanglast linna. Nagu öeldud, kohus taolise mõttekäiguga ei nõustu.
23. Kuigi E. Koiva märkis 29.06.
24. a kirjalikus selgituses, et tal tekkisid villid mitu päeva varbavahe plätudega kõndimisest (tl 5), on kohtu hinnangul usaldusväärsemad 22.06.
25. a kodukülastuse ajal kriminaalhooldusametnikule suuliselt antud selgitused. Viimastes avaldas E. Koiva, et tal tekkisid villid, sest politsei toimetas ta Tartus narkojoobe tõttu vanglasse kainenema ja ta jalutas pärast kainenemiselt vabanemist paljajalu linna (tl 3). Kuigi kodukülastuse lehe koostas kriminaalhooldusametnik ja E. Koiva põhjendas oma kirjalikus selgituses villide tekkimist teisiti, langeb kodukülastuse lehel toodud selgitus kokku Politsei- ja Piirivalveameti 30.06.
26. a vastusega ning E. Koiva teise kirjaliku selgitusega. Viimati nimetatud dokumentidest nähtub samuti, et politsei toimetas E. Koiva 20.06.2021 narkojoobe tõttu kainenema (tl 6 ja 7). Seega tuvastab kohus, et E. Koiva villid olid seotud narkootikumide tarvitamisega.
27. Ainuüksi eeltoodu ei välista aga mõjuva põhjuse olemasolu 22.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks. Juhul, kui E. Koiva jalutas paljajalu Tartu Vanglast linna, võisid tal tõepoolest tekkida taldade alla niivõrd suured villid, et käimine oli 3 oluliselt raskendatud ja tal ei pruukinud olla võimalik ka transpordivahendeid kasutades kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Asjaolu, et villid tekkisid narkootikumide tarvitamise (s.o E. Koiva õigusvastase tegevuse tagajärjel), pole seejuures oluline. Näiteks võib isik saada kehavigastusi ka enda süül põhjustatud liiklusavariis, kuid see ei kummuta tõsiasja, et tal pole objektiivselt võimalik kriminaalhooldusametniku määratud ajal kohale ilmuda. Kuna eelnevast tulenevalt oli E. Koival 22.06.2021 mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks, ei rikkunud ta sel päeval KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.
28. Analüüsides E. Koiva kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et E. Koiva viibis Tartu Maakohtu 27.04.
29. a otsuse alusel kõigepealt 2 kuud vanglas ja vabanes 24.05.2021, misjärel hakati tema suhtes teostama kriminaalhooldust. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on E. Koiva kriminaalhooldus kestnud peaaegu 3 kuud ja praeguses asjas selgus, et ta jättis 28.06.2021 (s.o veidi vähem kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Lisaks on E. Koiva puutunud Politsei- ja Piirivalveameti 30.06.
30. a vastuse kohaselt pärast vanglast vabanemist (s.o peaaegu 3 kuu jooksul) politseiga kokku 3 korda. Nimelt toimetati E. Koiva 12.06.2021 (s.o veidi vähem kui 3 nädalat pärast vanglast vabanemist) koju, sest ta kükitas narkojoobe tõttu ülekäigurajal ega jaksanud edasi liikuda. Seejärel toimetati E. Koiva 13.06.2021 (s.o järgmisel päeval) kainenema, sest tal olid narkojoobe tunnused, ta käis keset ristmikku edasi-tagasi ning tal olid aja- ja kohataju ja koordinatsioonihäired. Ning viimaks toimetati E. Koiva 20.06.2021 kell 19:45 (s.o 1 nädala pärast) taas kainenema, sest ta käis võõraste isikute aedades ja autode juures ringi ning katsus autode uksi (tl 7). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt karistati E. Koivat 12.06.
31. a teo eest väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi. Samuti on teda karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi enne kriminaalhoolduse algust 08.12.
32. a ja 10.02.
33. a tegude eest (tl 8). Kuigi Politseija Piirivalveameti 30.06.
34. a vastuse kohaselt teatati politseile ka 25.05.2021, et E. Koiva osales kakluses, ei piisa kohtu hinnangul ainuüksi sellest E. Koivale etteheidete tegemiseks. Kuna politsei saabumise ajaks olid kaklejad sündmuskohalt lahkunud, pole tuvastatud, kas tunnistaja väide vastab tõele ja kas E. Koiva osales kakluses. Samuti pole teada, kas E. Koiva oli joobeseisundis. Teisisõnu on E. Koiva puutunud pärast nn šokivangistuselt vabanemist joobes olles politseiga kokku 3 korda.
35. Arvestades eelnevat, tarvitab E. Koiva järjepidevalt narkootikume, on jätkanud sellega ka kriminaalhoolduse ajal ja politsei on pidanud korduvalt sekkuma, sest E. Koiva käitub narkojoobes olles ebaadekvaatselt. Teisalt pole E. Koiva rikkunud Tartu Maakohtu 27.04.
36. a otsusega seatud alkoholi tarvitamise keeldu, tema esimese vereanalüüsi tulemused olid normi piirides ning ta läbis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Seega on E. Koiva täitnud ülekaalukalt katseaja tingimusi, jättes vaid ühel korral, s.o 28.06.2021 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata.
37. On üldtuntud asjaolu, et narkojoobes inimese käitumine on ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Kuigi E. Koiva võib seetõttu narkootikumide edasise tarvitamise korral tõepoolest ohustada nii ennast kui teisi, ei piisa ainuüksi sellest KarS § 74 lg 4 alusel lisakohustuse panemiseks. Nimelt on kriminaalhooldus süüdimõistva kohtuotsuse järelm, mille eesmärk on tagada süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine ja hoida ära uute süütegude toimepanemine. Samas saab KarS § 74 lg 4 kohaselt lisakohustuste paneku tingida vaid kaitseaja kontrollnõuete või kohustuste rikkumine või karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadase väärteo toimepanemine. Kuigi E. Koiva ei ilmunud 28.06.2021 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, polnud see rikkumine seotud narkootikumide tarvitamisega. Järelikult ei hoiaks KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustus uusi samalaadseid rikkumisi ära. 4
38. Tõsi, E. Koival polnud 22.06.2021 võimalik ilmuda kriminaalhooldusosakonda narkootikumide tarvitamisega seoses tekkinud kehavigastuste tõttu. Kuna E. Koiva ei rikkunud narkootikumide tarvitamisega aga ühtki Tartu Maakohtu 27.04.
39. a otsusega määratud käitumiskontrolli nõuet ega tekitanud endale kehavigastusi eesmärgiga käitumiskontrolli nõuetest kõrvale hoida, ei õigusta seegi asjaolu KarS § 74 lg-le 4 tuginedes lisakohustuse panemist. E. Koiva narkootikumide tarvitamise ja süüdimõistva kohtuotsusega määratud katseaja tingimuste vahel puudub piisav seos, mis võimaldaks E. Koiva suhtes KarS § 74 lg 4 alusel negatiivseid järelmeid kohaldada ning keelata tal narkootikumide ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine.
40. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse E. Koivale KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud täiendava kohustuse määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5