KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 3. august 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-8816 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lah

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 74l-te 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.

Karu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati V.

Karu käitumiskontrolli ajal jätkama psühhiaatrilise raviga ettenähtud ulatuses. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.11.

1. Kohtuotsus jõustus 17.11.
3. 10.02.2020 saabus kohtule Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne seoses sellega, et V. Karu rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja 10.01.2020 registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata V. Karule täiendav lisakohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtajaga 31.03.
5. Viru Maakohtu 12.02.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne.

§ 75lg 2 p 5 alusel pandi V.

Karule uus kohustus: alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtajaga 31.03.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas kohtule 03.12.2020 erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada V. Karu katseaega 2 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise tingis V. Karu poolt korduvalt lisakohustuse ja 09.11.2020 registreerimiskohustuse rikkumine.
3. Viru Maakohtu 11.12.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja V. Karule Viru Maakohtu 01.11.2018 otsusega nr 1-18-8816 määratud 3 aasta pikkust katseaega pikendati 2 kuu võrra, s.o kuni 01.01.
5. 28.05.2021 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond taas kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata V. Karu karistus täitmisele. V. Karu ei ilmunud kokkulepitud ajal 29.04.
6. a registreerima ega teavitanud ametnikku takistavatest asjaoludest.
7. Viru Maakohtu
8. juuni
9. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 28.05.2021 erakorraline ettekanne ja V. Karule Viru Maakohtu 01.11.2018 otsusega mõistetud karistus, 7 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
10. Otsustamaks, kas kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes tehtud ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja proportsionaalne meede, või on võimalik tuvastatud rikkumistele reageerida leebemal viisil, tuleb hinnata süüdimõistetu V. Karu käitumist katseajal tervikuna.
11. Erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Karu on taaskord rikkunud

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust, kui jättis 29.04.2021 kell 09.45 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata ega teavitanud ametnikku takistanud asjaoludest. 03.05.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendas V. Karu rikkumist sellega, et jäi bussist maha, kuna ei teadnud, et 2 korda nädalas sõidab buss varem välja. Kohus märkis, et V. Karu on ka varem korduvalt registreerimiskohustust rikkunud, samal põhjusel on talle kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kaks kirjalikku hoiatust, lisaks on kriminaalhooldusametnik esitanud varasemalt V. Karu kohta kohtule kaks erakorralist ettekannet. Mõlemal juhul oli ettekande koostamise põhjuseks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja registreerimiskohustuse rikkumine. Seega, vaatamata kahele kirjalikule hoiatusele ja kahele kohtule esitatud erakorralisele ettekandele, on V. Karu endiselt jätkanud registreerimiskohustuse rikkumist. Eeltoodust võib järeldada, et kriminaalhooldusametniku kirjalikud hoiatused ning erakorralised ettekanded, mille tulemusena on isikule antud jätkuvalt võimalusi oma karistust vabaduses kanda, ei ole V. Karule piisavalt mõju avaldanud ning ta ei ole suuteline kohusetundlikult registreerimiskohustust täitma. Kui isik järjepidevalt rikub käitumiskontrolliga kaasnevat

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet ning erakorraliste ettekannete alusel süüdimõistetule pandud lisakohustust alluda alkoholivastasele ravile ning katseaja pikendamine ei ole tulemusi andnud, siis on kriminaalhooldusaluse võimalused ammendunud. Isik ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma. MÄÄRUSKAEBUS

1. V. Karu palub asja uut läbivaatamist ja uut istungit ning kaitsjat.
2. V. Karu on täies mahus läbinud „Eluviisitreeningu“ (26.03-23.07.2019). Ta käis ka Paides psühhiaatri juures, kus kirjutati välja alkoholivastane ravim. Uus vastuvõtt toimub 08.09.2021.V. Karu võtab 3 liiki ravimeid ega tarvita juba pikemat aega alkoholi. Kohus ei -2- arvestanud, et V. Karu jäi tõepoolest bussist maha, kuna ta ei suuda eriti käia. Lisaks vajab abi 83-aastane ema, keda V. Karu kogu aeg abistab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
4. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 vaadatakse määruskaebus ringkonnakohtus läbi kirjalikus menetluses, mistõttu jääb V. Karu taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. Teiseks on V. Karu taotlenud kaitsjat. Ka see taotlus jääb rahuldamata. Kaebusest ei nähtu, et V. Karu taotleks kaitsjat määruskaebuse esitamiseks. Määruskaebuse sisust nähtuvalt soovib ta kaitsjat kohtuistungiks, millises osas aga selgitas ringkonnakohus, et määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
5. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Riigikohus on märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamine tähendab isikule soodustusena tingimusliku vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine (KrHS § 1 lõige 1). Tingimisi vangistusest vabastamise korraldus eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga. (RKPJKm asjas nr 5-20-11).
8. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et V. Karu registreerimiskohustuse rikkumisel puuduvad mõjuvad põhjused. V. Karu on esitanud rikkumise põhjendusena erinevad põhjused – nii põhjendas ta maakohtule rikkumise toimepanemist sellega, et jäi bussist maha, kuna ei teadnud, et 2 korda nädalas sõidab buss varem välja. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses aga väidab, et jäi bussist maha, kuna ei suuda eriti käia. Eeltoodud põhjused ei ole kohtupraktika mõttes mõjuvad, et mitte täita kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusega seotud kohustuste täitmine oli V. Karul problemaatiline juba kriminaalhoolduse algusest peale. Vaatamata korduvatele kirjalikele hoiatustele ning kahele erakorralisele ettekandele rikkumised jätkusid.
9. V. Karu rikkumine ei olnud vältimatu ega vabandatav, vaid kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes ja istungil avaldatu näitavad V. Karu tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. V. Karu poolt täies mahus „Eluviisitreeningu“ (26.03-23.07.2019) läbimine ja psühhiaatri vastuvõtul käimine, väidetavalt ka alkoholi mittetarvitamine ning oma ema abistamine on küll positiivne, ent ei vabasta isikut kohtulahendiga pandud kohustuse täitmisest. Kui isikul on tahe täita kohtulahendiga määratud kohustusi, siis teeb ta kõik selleks, et jõuda õigeaegselt registreerimiskohustust täitma ning teavitab kriminaalhooldajat õigeaegselt seda takistava asjaolu ilmnemisel. Praegusel juhul on V. Karu ka varem korduvalt registreerimiskohustust rikkunud. Sellele vaatamata on talle korduvalt antud võimalust oma käitumist selles osas parandada. V. Karule oli teada, et järjekordne registreerimiskohustuse rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega. -3-
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Karu määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -4-