Obsah (5)

§ 121§ 65§ 274§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-19-3807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3807 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.02.2019.

a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ja kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel mõisteti T. Aidnikule liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. T. Aidnik tunnistati Viru Maakohtu 15.05.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3807 süüdi ka

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 10 kuud ning

§ 274

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja T.

Aidnikule mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud liitkaristusele

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ning T.

Aidnikule mõisteti lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. T. Aidniku karistuse kandmise algust loetakse alates 07.04.

1. a. Kohtuotsus jõustus 31.05.
2. a.
3. Tartu Maakohtu 29.12.
4. a määrusega jäeti T. Aidnik Viru Maakohtu 15.05.
5. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 19.01.
6. a.
7. Käesoleval ajal kannab T. Aidnik karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 07.04.
8. a ja lõpp 03.04.
9. a.
10. 01.07.
11. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule T. Aidniku isikliku toimiku, otsustamaks T. Aidniku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
12. Prokurör esitas seisukoha T. Aidniku ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna esineb uute kuritegude toimepanemise oht.
13. Süüdimõistetu T. Aidnik selgitas kohtuistungil, et ta soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
14. T. Aidnik on toime pannud teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesolevaks ajaks on T. Aidnik teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Tartu Maakohtu 29.12.
2. a määruse jõustumisest, millega T. Aidnik jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, on möödunud vähemalt 6 kuud, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused T. Aidniku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, 2 milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T. Aidnik tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab T.

Aidniku ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

1. T. Aidnik kannab karistust lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest ja relvana kasutatava esemega ähvardades vägivalla toimepanemise eest võimuesindaja vastu seoses viimase ametikohustuste täitmisega. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et T. Aidnik tunnistab toimepandud kuritegusid ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu osaleb vangla tööhõives, on täitnud alkoholi ja amfetamiini töövihikuid, osalenud motiveeritult sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Süüdimõistetu on tunnistanud sõltuvust narkootilistest ainetest ning mõistab seoseid alkoholi tarvitamise ja enda vägivaldse käitumise vahel. T. Aidnikul on vabanedes võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt pakutavale elamispinnale aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx. 25.05.
2. a vestles kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn tegevjuhiga, kelle sõnul on nad igati valmis T. Aidniku enda juurde elama võtma. 17.05.
3. a on keskuse tegevjuht edastanud ka vanglale kinnituskirja, millega ollakse nõus kinnipeetavat vastu võtma. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, kuid olemas on tugiisik. T. Aidnikul on omandatud põhiharidus ning ta on osalenud ka keevitaja kursustel. Alates 01.09.
4. a alustas kinnipeetav vanglas kutsehariduse omandamist keevitaja erialal, kuid arvati õpilaste nimistust enda sooviavalduse alusel välja. T. Aidnik on olnud enda sõnul tööga hõivatud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vangistuses on süüdimõistetu motiveeritud töötama, kuid on ühel korral ka keeldunud tööle asumast. Vabanemisel süüdimõistetul garanteeritud töökohta ei ole, kuid ta soovib leida endale kindla töökoha.
5. Vangla iseloomustusest nähtuvalt iseloomustab T. Aidnikku positiivselt tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemine, töövihikute täitmine ja elukoha olemasolu. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles T. Aidnikku positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
6. Karistusregistri 02.07.
7. a teatise kohaselt on T. Aidnikul 2 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude, s.o lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise, võimuesindaja suhtes vägivalla tarvitamise ja röövimise eest. Nende kuritegude eest kannab T. Aidnik käesoleval ajal ka Tartu Vanglas liitkaristust. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. T. Aidnikku on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on varasemalt neljal korral vanglas viibinud. Süüdimõistetul on võimaldatud vangistust kanda ka tingimisi vabaduses. T. Aidnik pani pärast kohtuotsuse kuulutamist aga vähem kui kaks kuud hiljem, s.o katseajal toime uued kuriteod. See näitab, et varasemad vangistused kui ka kriminaalhooldus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna T. Aidnik on vabaduses jätkanud kuritegude (peamiselt vägivallakuritegude) toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud varasem vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (peaaegu 2 aastat ja 4 kuud) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. T. Aidnikul on aastate jooksul välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning tema tuttavate hulka kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kolimine teise 3 Eesti piirkonda mitte kuidagi ei välista suhtluse jätkumist endiste tuttavatega. Samuti on süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise (viimase varavastase süüteo pani isik toime 01.06.
8. a, mille eest teda on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.12.
9. a otsusega, mis jõustus 21.12.
10. a). Oma varasema käitumisega on T. Aidnik selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Kuritegude toimepanemisest ei ole süüdimõistetut eemale hoidnud ka lapse olemasolu. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab T. Aidniku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
11. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on T. Aidniku käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Sõltuvus narkootikumidest on leidnud ka diagnoosimist. Kinnipeetav on enda sõnul peamiselt tarvitanud amfetamiini. Kuriteod on süüdimõistetu toime pannud eelkõige alkoholijoobes. T. Aidnik tunnistab, et muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks ja impulsiivseks ning on joomise tõttu kaotanud ka töökoha. Samuti kulus tal palju raha nii alkoholile kui narkootikumidele. Kinnipeetava sõnul ta aga mõistab alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärgi ning püüab edaspidi hoiduda ainete tarvitamisest. Samuti soovib T. Aidnik minna Haapsallu rehabilitatsioonikeskusesse. Kohus siinkohal märgib, et vangistuses ei ole kinnipeetavatele alkohol ja narkootilised ained tarvitamiseks kättesaadavad. Seetõttu kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et sõltuvusainete tarvitamise piiramise või tarvitamisest loobumise ja ka sõltuvuskäitumise kontrolli all hoidmise võimalik edukus selgub alles isiku vabanemisel. Kuigi T. Aidnikku iseloomustab positiivselt, et ta on avaldanud soovi vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning läbida rehabilitatsioon, siis tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta asjaolu, et süüdimõistetu on juba pikki aastaid olnud sõltuvusainete tarvitaja. Viimati on teda narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 22.01.
12. a otsusega (otsus jõustus 07.02.
13. a). Samuti pani T. Aidnik viimased kuriteod toime alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikule on kinnipeetav selgitanud, et ta pole narkootikume ise otsinud, vaid saanud neid alati kellegi teise vahendusel. Narkootilisi aineid aga reeglina saadaksegi kellegi vahendusel, mitte ei valmistata, leita ise vms. T. Aidnik on vangla iseloomustuse kohaselt ka varasemalt olnud metadooniravil, kuid see ei ole teda narkootiliste ainete tarvitamisest eemale hoidnud. Samuti ei ole ta vabaduses otsinud lisavõimalusi narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks. Tarvitamisest ei ole aidanud loobuda ka lapse olemasolu. Kriminaalhooldusega aga kaasevad paratamatult alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keeld. Kohtu arvates ei ole nii senistel sekkumistel vabaduses kui ka käesoleva vangistuse jooksul olnud suure tõenäosusega T. Aidnikule veel sellist mõju, et olla veendunud süüdimõistetu motivatsioonis hoiduda edaspidiselt alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest. Seega on kohtu hinnangul väga tõenäoline, et T. Aidnik jätkab vabaduses nii alkoholi liigtarvitamist kui ka narkootikumide tarvitamist. Kolimine teise Eesti piirkonda ei ole selline abinõu, mis kindlasti garanteeriks isiku hoidumise ainete tarvitamisest. Alkoholi kuritarvitamine ja narkootiliste ainete tarvitamine aga suurendab uute süütegude toimepanemise riski märkimisväärselt.
14. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et T. Aidnikku on vangistuse jooksul 04.02.
15. a karistatud distsiplinaarkorras noomitusega töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust T. 4 Aidnik täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. See tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. 17. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Toomas Aidniku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. T. Aidniku puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid T. Aidniku isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. T. Aidniku ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5