1-19-1797/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1797 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2021 määrus Vilmar Valdna tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vilmar Valdna (isikukood 37808122726) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. KrMS § 4081 lg 3 kohaselt jätta käesolevast määrusest avalikustamata määruse punkt
6. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 09.05.2019 otsusega karistati Vilmar Valdnat KarS § 3312 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V. Valdnale kriminaalasjas nr 1-15-8446 Tartu Maakohtu 08.12.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 4 kuu 20 päeva vangistuse võrra ja mõisteti V. Valdnale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Valdna eelvangistuses viibitud aeg alates 05.12.2018 kuni otsuse tegemiseni karistusaja hulka ja loeti 4 aasta 4 kuu 20 päeva vangistuse kandmise alguseks 05.12.
8. Kriminaalasjas nr 1-16-6909 Tartu Maakohtu 20.02.2017 otsusega mõistetud karistus kuulus iseseisvale täitmisele. Karistuse kandmise aja lõpp 25.04.
10. Tartu Maakohtu 07.06.2021 määrusega jäeti V. Valdna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
11. V. Valdnat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistusasutuses on ta järjekorras teist korda. Varasemalt on isikut karistatud teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, eraviisilise jälitustegevuse, väljapressimise, ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemate kuritegude soodusteguriteks olid sõltuvusprobleemid, halb probleemide lahendamise oskus, negatiivsed hoiakud ja suutmatus mõista teiste inimeste seisukohti. Käesolevalt kannab karistust lähenemiskeelu rikkumise eest. Kinnipeetav on toime pannud oma lähedaste suhtes alarmeerivalt palju rikkumisi, sh vanglas olles ka lähenemiskeelu rikkumise. Ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude risk olema väga madal, mida see maakohtu hinnangul ei ole. 2.
12. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht ja töökoht ning tema käitumine kinnipidamisasutuses on olnud reeglikohane. Arvestades kinnipeetava isikut, teisi vabanemisjärgseid asjaolusid ja varasemat elukäiku ei ole tema vabastamine põhjendatud. Maakohtu hinnangul on V. Valdna puhul riskiteguriks alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul enda sõnul alkoholi kuritarvitamisega kunagi probleeme olnud. Igale kuriteole, kus on olnud alkoholijoobes, leiab õigustuse. Vestluse käigus toob välja, et tarvitas pigem veini ja õlut ning viisakamatel töökoosolemistel ka konjakit. 2016 käis isik alkoholiravil ning enda sõnul peale seda ei ole alkoholi tarvitanud, vanglal puuduvad vastupidised andmed. Enda sõnul on motivatsioon olemas, et mitte alkoholi tarvitada, samas programmi tagasisidest peegeldub vastupidine. Ajavahemikul 05.03.2020-09.06.2020 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille tagasiside põhjal pisendab enda süüd või ei näe seda üldse. Enda käitumise analüüs on madal, pigem eelistab analüüsida ühiskonnas toimuvat jms. Ka kohtuistungil märkis isik, et tal oli 2016 probleem, kuid asus koheselt seejärel sündmusi õigustama sassi läinud suhetega ning sooviga asju tagasi saada. Probleemi mittetunnistamisel on suur tõenäosus, et ta asub taas uusi kuritegusid toime panema. Et aga isik pani lähedaste suhtes toime kuriteo ka kinnipidamisasutuses viibides, näitab esmalt, et temalt võib karta kuritegude toime panemist ka kaine peaga ning samuti, et ka kinnipidamisasutuse karmides tingimustes viibimine ei pruugi olla piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 2.
13. Maakohus pidas probleemseks V. Valdna käitumise ja hoiakute kohta märgitut. Kuigi isikut on karistatud vägivaldsete kuritegude eest, ta ise eitab seda. Enda sõnul oli tema üldse rikkumiste toimepanemiste hetkel mujal ning samuti õigustab, et vägivalla kasutamise puhul peaks ka vigastusi rohkem näha olema, samuti, et tegemist on naiste kättemaksu või nii öelda valel ajal vales kohas olemisega. Oma tahtmise saamiseks võib käituda tagajärgedele mõtlemata, lisaks kasutada selleks ka ähvardamist ja vägivalda. Isikul on puudulik probleemi lahendamise oskus, probleemses olukorras ei suuda adekvaatselt tekkinud konflikte lahendada. Samuti ei suuda isik panna ennast teiste inimeste asemele ning sellest tulenevalt on suutmatus mõista enda ümber olevate inimeste seisukohti. Eesmärkide saavutamiseks seab enda vajadused esikohale. Ta on rikkunud korduvalt lähenemiskeeldu, ei väärtusta ühiskonnaelu reegleid ja norme, ei piira oma käitumist teiste heaolu nimel. V. Valdna jätkas ka vanglas lähenemiskeelu rikkumist ja leidis viise kuidas vanglast endise elukaaslase elu häirida. Ka kohtuistungil isik tegelikult kuriteost ja selle tunnistamisest rääkida ei soovinud, viies teema kiirelt mujale. Maakohtu hinnangul on isiku motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks kaheldav, 2 kuna isik ei tunnista kuritegu täielikult. Kui isik ei ole olnud valmis tunnistama toimepandut ja seda analüüsima, puudub alus arvamaks, et ta on oma varasemast väärkäitumisest õppinud. 2.
14. Maakohtul puudus kindlus selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades V. Valdna suhtumist, enesekeskseid hoiakuid, manipuleerivat suhtlusstiili ning varasemat pikaaegset kriminaalset käitumist, sh ka kinnipidamisasutuses viibides, on äärmiselt suur tõenäosus, et isik jätkab kriminaalsel teel ning käesolev karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Materjalidest ei ilmne uut motivatsiooniallikat, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse, võimaldaksid mõista sõltuvusprobleemi ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 07.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Valdna kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse V. Valdna ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja teostanud kaalutlusõigust mittetäielikult, mis on toonud kaasa määruse puuduliku põhjendatuse. Maakohus on jätnud olulised tõendid hindamata ja ennetähtaegne vabastamata jätmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Maakohtu põhistused ei ole veenvad, ammendavad ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. 3.
16. Määruskaebuse esitaja leiab, et süüdimõistetu puhul on vangistuse eesmärgid täies ulatuses täidetud ja tema edasine vangistuses hoidmine ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Läbimata on ainult vabanemiseelne nõustamine, mis olemuslikult ei saagi veel täidetud olla. Määruskaebuses korratakse üle individuaalses täitmiskavas läbitu ning et süüdimõistetul on vabanedes kindel elu- ja töökoht. Lisaks sellele on süüdimõistetu soovinud aktiivselt täiendavates programmides osaleda ja on seda ka teinud. Süüdimõistetu on osalenud kristlikus programmis Tee, mis on taastava õiguse programm ja milles käsitletakse keskendumist tekitatud kahjule ja leppimisele. Süüdimõistetu poolt nimetatud programmis osalemise soovi ja osalemist kinnitab määruskaebusele lisatud Tartu Vangla 17.03.2021 kiri süüdimõistetule ja lisatud taastava õiguse konspekt programmi Tee alusel. 3.
17. Maakohus ei ole oma otsustust piisavalt põhjendanud, sh pole esitanud neid konkreetseid asjaolusid ja andmeid, miks esitatud andmed kaaluvad üles positiivsed andmed. 3.
18. Maakohus leidis, et murekohaks on alkohol. Samas pole ühegi süüdimõistetu kehtiva kriminaalkaristuse osas tuvastatud, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oleks olnud alkohol. Alkohol on küll sõltuvusprobleem, mis väga tihti on kuritegude toime panemise (üheks) põhjuseks, kuid selle probleemi vabastamata jätmise põhjuseks toomisel tuleb määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendada, kuidas see võib mõjutada edaspidiste kuritegude toimepanemist, mida eelkõige saab teha läbi selle, kui isik on varasemalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud. Süüdimõistetu puhul ei ole alust arvata, et ta alkoholi hankimise eesmärgil hakkaks toime panema kuritegusid, kuna süüdimõistetu puhul ei ole tuvastatud majanduslikke probleeme, mis viiksid vargusteni või muu sellise tegevuseni. 3 Maakohus ei ole hinnanud ka süüdimõistetu poolt esitatud tõendeid alkoholiravi läbimise kohta ega võtnud seisukohta süüdimõistetu poolt esitatu osas, et ta on alkoholisõltuvusest ravi ja vangistuses viibimisega üle saanud. Süüdimõistetu on esitanud 12.03.2021 kohtule digiloost haigusjuhtumid, milledest nähtub, et süüdimõistetu on ise 2016 aasta märtsist kuni septembrini omal initsiatiivil pöördunud raviasutuse poole seoses alkoholisõltuvusega. Tegemist ei olnud tavalise alkoholivastase raviga, vaid tegemist oli statsionaarse ja mitu nädalat kestva raviga, milles uuriti erinevate ravimite kasutamist ja nende mõju. Süüdimõistetu on kohtus selgitanud, et see ravi oli piisav ja suudab selle baasil oma sõltuvusega tegeleda ning samuti on vanglas viibimise aeg alkoholist vabanemist kinnitanud. 3.
19. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu jätkas ka vanglas lähenemiskeelu rikkumist ja leidis viise, kuidas vanglast endise elukaaslase elu häirida. Süüdimõistetu ei olnud lähenemiskeelu rikkumises veel süüdi mõistetud, vaid oli vahistatud ning temale ei kehtinud suhtlemispiiranguid. Seega ei pidanud ta otsima viise, kuidas oma endise elukaaslasega suhelda. Süüdimõistetu sai vahi all viibimise ajal helistada ja kirju saata igapäevaselt ning selles osas ei olnud olulisi erisusi võrreldes vabaduses olnud võimalusega helistada ja kirju saata. Lähenemiskeelu rikkumine on muidugi kahetsusväärne ja selle pole õigustust, kuid seda ei saa raskendada ka läbi selle, et süüdimõistetu jätkas seda ka vahi all olemise ajal. 3.
20. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Taru Vangla iseloomustuses süüdimõistetu kohta esitatud vastavad arvamused pole õiged ja on vastuolus teiste tõenditega. Süüdimõistetu on kriminaalasjas nr 1-15-8446 süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses ning süüdimõistetu tunnistas sooritatud kuritegusid. Seega väide, et süüdimõistetu eitab kuritegusid, pole õige. Maakohus pole nimetatud kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamist ja süüdimõistmise asjaolusid arvestanud ning on tuginenud ainult Tartu Vangla iseloomustusele. Samas Tartu Vangla 11.03.2021 kirja punktist 1 nähtub, et riskidele annab hinnangu ametnik. Seega on Tartu Vangla iseloomustuses esitatu ühe ametniku hinnang. Antud juhul ei ole see hinnang õige. Süüdimõistetu on 16.02.2021 saatnud kohtule kirja koos tõenditega. Süüdimõistetu selles kirjas kinnitab, et on teinud suure sammu edasi oma vanast ja vääritust elust ning tunnistab oma kuritegusid ja mõistab need ka ise hukka. 3.
21. Nii Tartu Vangla oma iseloomustuses kui ka maakohus on määruses leidnud, et ennetähtaegne vabastamine pole võimalik seoses süüdimõistetu varasema pikaaegse kriminaalse käitumisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et sellised seisukohad pole põhjendatud ja õiged. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja varasemad karistused on arhiveeritud. Kui karistusandmed on arhiveeritud, siis kohtupraktika kohaselt ei või neid andmeid ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada. Seega ei esine pikaaegset kriminaalset käitumist. 3.
22. Süüdimõistetu on esitanud kohtule 16.02.2021 edastatud kirjas, et ta on vangistuses tegelenud süvitsi teoloogia õpingutega ja on aktiivne kirikus käija ning käib teenistustel palvetundides ja piiblitundides. Süüdimõistetu kinnitas seda ka kohtuistungil. Seega on süüdimõistetul tegelikult uus motivatsiooniallikas, milleks on kristlik elu- ja mõtteviis ning aktiivne osalemine kirikutegevuses. Süüdimõistetu on esitanud kohtule 16.02.2021 kirjaga tõendid, et on Tartu Vanglas ristitud ja on läbinud piiblikursused Avastajad-1 ja Avastajad-
23. Seega vastupidiselt maakohtu järeldusele on süüdimõistetul uus motivatsiooniallikas, mis aitab edaspidi elada õiguskuulekalt. 3.
24. Maakohus leidis, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse, võimaldaksid mõista sõltuvusprobleemi ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu 4 selline seisukoht pole õige, kuna kinnipeetav saab läbida ainult individuaalses täitmiskavas ette nähtud programme. See on tõendatud ka lisatud Tartu Vangla vastustega. Kuna süüdimõistetule pole ITK täiendavaid programme ette nähtud, siis nende läbimine pole võimalik. Samas on süüdimõistetu ise olnud aktiivne ja läbinud omal initsiatiivil ja vangla kaplani toetusel taastava õiguse programmi Tee. Vangla on selle aga hukka mõistnud ja leidnud, et see toimus ekslikult. Tegelikult süüdimõistetu pidas seda programmi oluliseks ja vajalikuks, kuna see aitas mõista toimunud ja olla edaspidi õiguskuulekas. 3.
25. Süüdimõistetu puhul on siiski võimalik järeldada, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning tingimisi enne tähtaega vabanemisega elektroonilise järelevalve alla ja kaasnev katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise.
26. Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.07.
27. Tähtajaks esitas V. Valdna täiendavad dokumendid vanglaga seonduva ja seal läbitu kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või see ei oleks jälgitav. Milles seisneb maakohtu poolt uurimisprintsiibi rikkumine, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Kui süüdimõistetu väidab midagi, siis tuleb tal esitada ka selle kinnituseks tõendid nagu on tehtud määruskaebuses. Kohus iseseisvalt süüdimõistetu seisukohtade kinnitamiseks tõendeid ei otsi. Seega on tegemist asjakohatu väitega. Samuti, kui ei nõustuta maakohtu lõppjäreldusega, ei tähenda see, et maakohus ei oleks kaalutlusõigust teostanud või põhistused ei oleks jälgitavad. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning on jõudnud kõigi asjaolude kogumis arvestamise tulemusena seisukohale, et süüdimõistetu V. Valdna ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
29. Vangistuse täideviimise eesmärk on VangS § 6 lg 1 alusel kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaatamata sellele, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud individuaalset täitmiskava, ei ole kohtul veendumust, et kinnipeetav asuks ennetähtaegsel vabanemisel õiguskuulekale teele. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millist seisukohta on jaganud ka maakohus. Järgmiseks tuleks vaadata süüdimõistetu individuaalse täitmiskava poole, millest tulenevalt põhjapanevaid järeldusi kohtukolleegiumi hinnangul teha ei saa. Süüdimõistetu on küll läbinud täitmiskava, kuid kui tutvuda iseloomustuses toodud sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine tagasisidega, siis ei ole võimalik aru saada, kas isik reaalselt ka taunib oma tegevust ja saab aru, mida ta edasiselt tegema peab või mitte. Nii mõnegi süüdimõistetu poolt väljendatu osas tekib kahtlus, kas see tuleneb reaalsest soovist muutuda või soovist üksnes ennetähtaegselt vabaneda. Ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise tagasiside annab alust kahtluseks, kas süüdimõistetu on sellest omandanud midagi, mille alusel uute kuritegude 5 riski on võimalik maandada. Nii tuleneb vangla iseloomustuses toodud tagasisidest, et kodused tööd olid küll tehtud, kuid isiku sõnul olid need rohkem väljamõeldised, kuna enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Probleemi esinemist välistatakse jätkuvalt. Ringkonnakohus ei nõustu, et süüdimõistetu on läbinud ka väidetava taastava õiguse kristliku programmi Tee ning nimetatud asjaolu kinnitab üheselt ka süüdimõistetu kaitsja lisana esitatud vangla seisukoht. See, et lisana on esitatud programmi konspekt, ei anna veel tagasisidet programmi läbimise või selle kasulikkuse kohta süüdimõistetu edasisele käitumisele. Enamgi veel, vangla on V. Valdna selgitustaotlusele vastuseks märkinud üheselt, et sellise programmi läbimist ei ole süüdimõistetule määratud ning individuaalse täitmiskava kohaselt ei ole sellise programmi läbimine ka vajalik. Programmi läbiviija on väidetavalt andnud süüdimõistetule programmist ülevaate ja läinud seejuures ekslikult ka sisuliseks. Küll ei nähtu kuskilt tõendit selle kohta, et isik oleks programmi läbinud. See, et isik tunneb huvi religiooni osas on tervitatav, kuid käesolevalt ei leia ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale, et sellest tulenevalt oleks isikul motivatsioon muutuda. Individuaalse täitmiskava läbimine ei ole n-ö faktiliselt oluline, vaid oluline oleks, et süüdimõistetu ka nendest programmidest midagi omandaks, mis hoiaks ära uusi kuritegusid. Kohtul puudub veendumus, et sellised asjaolud oleksid käesoleval ajal tuvastatavad. Lisaks on siinkohal ka asjakohane ära märkida vastuseks määruskaebusele, et vangla iseloomustus ei ole lihtsalt mingisugune tekst, mida kirjutab oma arvamusest lähtuvalt kokku inspektor-kontaktisik, vaid nii on ka kaitsja esitatud vangla selgituses üheselt välja toodud, et vangla iseloomustuse nagu ka riskihindamise aluseks on kinnipeetava toimikus sisalduvad andmed, kinnipeetava kohta käivad kohtuotsused, karistusregistris kajastuvad andmed, kinnipeetavaga läbiviidud vestluste tulemused, teistelt ametnikelt saadud info, käitumine vangistuse jooksul ja varasemate riskihindamiste tulemusega. Seega tegemist ei ole ametniku subjektiivse mitte millelegi tuginevate seisukohtadega iseloomustuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isiku elutingimustes ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes asjaolusid, mis annaksid alust järelduseks, et uute kuritegude riskid on viidud miinimumini.
30. XXX
31. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ka õigustusi sellele, miks süüdimõistetu vanglas lähenemiskeeldu rikkus või kas süüdimõistetul olid suhtluspiirangud või mitte. Kohtuotsusest nähtub üheselt, et V. Valdna on rikkunud korduvalt talle Tartu Maakohtu 06.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12874 kohaldatud ja kohtumääruse tegemisest kehtima hakanud 3 aasta pikkust lähenemiskeeldu I.A. i suhtes ning rikkus korduvalt talle 08.12.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1 15-8446 kohaldatud ja kohtuotsuse kuulutamisest kehtima hakanud 3 aasta pikkust lähenemiskeeldu K.K. e suhtes. Mis põhjustel ta seda tegi, käesolevalt oluline enam ei ole. Küll tuleb tõdeda, et kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on muutunud ja teinud järeldused, siis arvestades süüdimõistetu isikut ning tema varasemat elukäiku, karistuse kandmisel toimunut, ei ole alust kohtul veendumuseks, et süüdimõistetu suhtes oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini.
32. Ringkonnakohus peab märkima, et maakohus on välja toonud, et V. Valdnat on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid selline info karistusregistrist puudub. Seega on maakohtu väide ekslik. Kaitsja ei ole rahul, et maakohus sarnaselt vanglaga on leidnud, et süüdimõistetu kriminaalne käitumine on olnud pikaaegne. 6 Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb arvestada, et V. Valdna kannab muuhulgas liitkaristust, milles süüdimõistetu on asunud tegusid toime panema juba alates 11.03.
33. Kuna ta ei kandnud kriminaalasjas nr 1-15-8446 mõistetud karistust lõpuni, vaid uute kuritegude tõttu tuli mõista liitkaristus, on igati põhjendatud leida, et kriminaalne käitumine on pikaaegne. Lisaks iseloomustab süüdimõistetu käitumist süsteemsus – nii on ta kohtuotsuste alusel korduvalt rikkunud lähenemiskeeldu (sadades kordades pöördumisi telefoni või interneti teel) kui ka olukordades, kus isik ei saa endale soovitud tulemust. Nii nähtub ka vangla vastusest süüdimõistetule, et kui süüdimõistetule ei sobi lahendus, siis koostab ta korduvaid pöördumisi, mistõttu on vangla jätnud tema järjekordsetele pöördumistele ülekordavalt vastamata.
34. Kuna määruskaebuses korratakse veelkord üle, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elu- ja töökoht, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kuigi faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elu- ja töökoht, siis olid need asjaolud olemas ka enne vangistust. Pole alust arvata, et tal puudus elukoht. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on vabaduses töötanud. Vaatamata sellele ei takistanud need asjaolud süüdimõistetu poolt kuritegusid toime panemast. Kuidas need asjaolud käesolevalt omaksid teistsugust positiivset mõju, ringkonnakohtu hinnangul määruskaebusest tuvastatav ei ole.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
36. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7