Obsah (6)

§ 199§ 213§ 215§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-8803 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 8 kuu vangistusega,

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mille hulka arvestas kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva, mõistes karistuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 2 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11485 mõistetud ärakandmata 5 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 12.01.
2. Kohtuotsus jõustus 28.01.
4. Viru Vangla esitas 01.06.2021 Viru Maakohtule materjalid Kaspar Punningu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Kaspar Punningu tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
5. Viru Maakohtu 15.06.
6. a määrusega jäeti Kaspar Punning vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
7. Kõigepealt tuvastas maakohus, et Kaspar Punningu suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. 3.
8. Maakohtu hinnangul on kinnipidamisasutuse poolt koostatud iseloomustuses mitmeid positiivseid aspekte. Kaspar Punning on vangistuse jooksul osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ja vestlused vabaduses seaduskuulekalt elamisega hakkamasaamiseks. Vabaduses olles on ta episoodiliselt töötanud, karistuse kandmise ajal on samuti soovinud töötada. Vabanedes on temale garanteeritud töökoht Pühajärve Grill OÜ-s remonditöödel, kus saaks miinimumpalka. 3.
9. Samas märkis maakohus, et Kaspar Punningule on 14.05.2021 määratud distsiplinaarkaristusena noomitus kohusetundetu töötamise eest. Kuigi temal on töökoht, siis sissetulek saab olema minimaalsel kriitilisel piiril. Isikuna, kes on varem vabaduses viibides üles näidanud pigem impulsiivkäitumist ning tegutsenud hetke- ja kambavaimu ajel, on äärmise kokkuhoiu tingimustes pigem keeruline hakkama saada. Samuti on isikul vabanedes märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid (10.05.2021 seisuga K-raha andmetel on tasumata rahalisi nõudeid 3380,03 eurot). Maakohtu hinnangul võib raske materiaalne seisund olla riskiteguriks hakata vabaduses uuesti alkoholi tarvitama, mis võib omakorda viia uute kuritegude toimepanemiseni. Varasemalt on ta käitumiskontrollile allutatud olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Isiku varasem käitumine viitab oskamatusele probleeme seaduskuulekalt lahendada ning ükskõiksusele tema poolt toime pandud kuriteo tagajärgede suhtes. Kaspar Punning on avaldanud soovi elektroonilise järelevalve alla vabaneda samale aadressile, kuhu eelminegi kord. Ilmselt ei ole tegemist kohaga, mis tugevdaks motiivi asuda seaduskuulekat elu elama, kuna eelnevalt sellist mõju ei täheldatud. Samuti ei olnud piisavad isiku mõjutamiseks käitumiskontrolli nõuded. 3.
10. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et Kaspar Punningut on korra juba elektroonilise järelevalve alla vabastatud Viru Maakohtu 29.08.
11. määrusega. Määrus jõustus 14.09.2019 ja juba 02.04.2020 pöörati karistus taas täitmisele. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et toime 2 pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine, tema mõjutatavus, majanduslikesse raskustesse sattumise risk, alkoholi tarvitamise risk ja prognoos vabaduses, on need põhjused, miks ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Maakohus leidis, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 15.06.
13. a määruse peale esitas määruskaebuse Kaspar Punningu kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Kaspar Punning vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
14. Kaspar Punning on ennast vangistuses hästi üleval pidanud ja on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Tal on olemas elukoht ja garanteeritud töökoht, tal on olemas kindel plaan, kuidas eluga edasi minna. Ta soovib minna õppima Luua Metsanduskooli harvesterioperaatori erialale. Seega on täidetud kõik Riigikohtu poolt väljendatud enne tähtaega vabastamise eeldused. Kuid maakohus leiab ikkagi, et uue kuriteo toimepanemise risk on vähemalt oluline või enamgi veel ja ei näe alust enne tähtaega vabastamiseks. Ainus maakohtu põhjendus Kaspar Punningu vabastamata jätmiseks on see, et eelmised kriminaalhooldused ei õnnestunud. Maakohus on teinud kaalutlusvea, kinnipeetava eelnev elukäik ei saa üle kaaluda tema käitumist vanglas ja perspektiive vabaduses. Seega on maakohtu määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kaspar Punningu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
16. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Kaitsja on seisukohal, et Kaspar Punning on täitnud kõik vabastamise eeldused ning ainus maakohtu põhjendus on asjaolu, et varasemad kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetul õnnestunud. Seega soovitakse sisuliselt kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele Kaspar Punningut vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebuses esitatud väidetele. 3
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (ka kaitsjaga) selles, et Kaspar Punningu suhtes on mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on ta täitnud peaaegu kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused – osaleb vanglas tööhõives, käib psühhiaatrilisel nõustamisel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning teeb koostööd tugiisikuga. Positiivne on ka see, et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, sh vastab see elektroonilise valve nõuetele, ning töökoht Pühajärve Grill OÜ-s. Samuti on temaga vanglas läbi viidud vestlused seoses kriminaalhooldusega ja reeglite järgimisega, riskikäitumisest ja konflikti lahendamise oskustest ning tulude ja kulude tasakaalus hoidmisest. Kaspar Punning on vanglas olles näidanud enda käitumisega, et ta tahab tegeleda oma kuritegeliku käitumise algpõhjustega. Küll aga leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et see ei ole praeguseks veel piisav, et olla kindel, et uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal.
4. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamisteks eeldusteks on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuigi Kaspar Punningu puhul ei ole kumbki neist selline asjaolu, mis tingiks eraldivõetuna ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise, annavad need kogumis siiski kaalu vabastamata jätmisele.
5. Nii on näha individuaalsest täitmiskavast, et
6. aasta neljandasse kvartalisse on planeeritud vestlused sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ omandatu kinnistamiseks. Kuivõrd Kaspar Punningu suureks probleemiks on alkoholisõltuvus (tunnistab ka ise seda) ning kuritegude üheks algpõhjuseks on samuti alkoholi tarvitamine, on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu läbiks kõik seda riski maandavad tegevused. Kaspar Punning on ka varasemalt kriminaalhooldusel viibides jätkanud alkoholi tarvitamist, vaatamata lubadustele seda mitte teha, mistõttu tuli karistus uuesti täitmisele pöörata. See näitab, et Kaspar Punningu lubadustest ei piisa, et hoida teda alkoholi tarvitamisest, mis aga võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Sealjuures viidi eelmise vangistuse kandmise ajal läbi temaga vestlused alkoholi tarvitamise mõjust isiku elule ja käitumisele ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Ka läbis ta vabaduses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. See kõik näitab, et varasemad samalaadsed meetmed ei avaldanud Kaspar Punningu käitumisele mingitki mõju.
7. Kaspar Punningul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus kohusetundetu töötamise eest. Ringkonnakohus möönab, et karistuse aluseks olev rikkumine on pigem väheoluline, kuid näitab siiski, et süüdimõistetu ei ole järginud karistuse kandmisega seotud reegleid nõuetekohaselt. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused, samuti elektroonilise valve tingimused, mille järgimine on samuti kohustuslik. Nii kehtiva distsiplinaarkaristuse kui ka varasemate ebaõnnestunud kriminaalhoolduste vaguses on raske uskuda, et Kaspar Punning suudab selle katseaja läbida ilma rikkumisteta. Nimelt kannab Kaspar Punning kahe kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust, millest esimese otsusega mõisteti temale karistus esialgu tingimisi. Kuivõrd ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust, pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Seejärel andis kohus Kaspar Punningule veelkord võimaluse näidata, et on võimeline täitma nõudeid ka vabaduses, vabastades tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Vaatamata sellele jätkas Kaspar Punning alkoholi tarvitamist, rikkudes sellega tarvitamise keeldu, rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja probleeme oli ka tööle asumisega. Karistus pöörati uuesti täitmisele ning seejärel juba liideti kriminaalasjas nr 1-20-8803 mõistetud karistusega.
8. Kõige eelneva pinnalt on võimalik öelda, et Kaspar Punningut ei ole motiveerinud ei korduvad kriminaalhooldused ega ka varasema reaalse vangistuse kandmine. Ta on jätkanud kuritegeliku eluviisiga ning vaatamata korduvatele vestlustele (seoses alkoholi ja riskiteguritega, mis on kuritegeliku eluviisi algpõhjusteks) ei ole ta olnud piisavalt motiveeritud 4 olema õiguskuulekas ja järgima kehtestatud reegleid. Varasem kindel elukoht, samuti töökohtade olemasolu ega ka lähedased ei ole olnud piisavateks argumentideks, et Kaspar Punning muudaks enda eluviisi. Ei ole alust arvata, et see on praegu teistmoodi.
9. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Kaspar Punningu suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist ega sõltuvusainete tarvitamist, mis omakorda soodustavad kuritegusid. Kriminaalhoolduse ja varasema vangistuse vähene mõju on näha ka sellest, et Kaspar Punning on taaskord kinnipidamisasutuses. Kuivõrd ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et just praegune karistus on muutnud tema mõtteviisi, puudub alus tema vabastamiseks.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
11. juuni
12. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. 15.
14. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.
15. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus