3-21-592/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-592 Määruse kuupäev

1. august 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla vastu
2. a oktoobrist kuni
3. a veebruarini töö võimaldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
4. Tartu Vangla määras 21.08.2019.a käskkirjaga nr 6-3/248 (tl 8) kinnipeetav Martin Villemsi (edaspidi kaebaja) vangla majandustööle, abitöölise ametikohale osalise koormusega tähtajaga 21.08.2019-16.10.
5. Käskkirjas on öeldud, et kinnipeetav rakendatakse majandustööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele.
6. Kaebaja esitas 02.03.2021 vastustajale taotluse selgitada, miks ei võimaldatud talle tööd 21.08.2020-19.02.2021 vaatamata sellele, et ta on käskkirjaga nr 6-3/248 tööle määratud (tl 9). Vangla vastas selgitustaotlusele 20.04.2021 (tl 10). Vangla selgitas, et kaebaja ei saanud sel perioodil töötada, et võimaldada tööhõives osalemist ka teistele kinnipeetavatele, nii et kõik kinnipeetavad saaksid kalendriaasta jooksul majandustöödel osaleda. Perioodi hulka kuulub ka aeg, mil töötamise korraldamine oli raskendatud COVID-19 ohu tõttu.
7. Kaebaja esitas 18.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et kaebajale ei võimaldatud töist tegevust
8. aasta oktoobrist kuni
9. aasta veebruarini, kuigi kaebaja oli käskkirjaga tööle määratud. Kaebuse kohaselt on vangla oma tegevusega tekitanud kaebajale materiaalset kahju saamata jäänud töötasu näol ning rikkunud vangistuse täitmise eesmärke, individuaalset tegevuskava ja moonutanud statistikat, näidates kaebajat tööhõives osaleva kinnipeetavana. Tuvastuskaebuse esitamise eesmärgiks on ära hoida vangla sarnast tegevust edaspidi ning tulevikus esitada kahjunõue saamata jäänud töötasu osas. Kaebaja taotles tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht
10. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on see, et kaevatav haldusakt loob kaebajale subjektiivse õiguse.
11. Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on määruse punktis 1 nimetatud käskkirjaga võtnud kohustuse rakendada kaebaja tööle, millele vastab kaebaja õigus tema tööle rakendamist nõuda. See ei ole nii. Käskkirjas ei ole ette nähtud kaebaja töökoormust, vaid on öeldud, et kaebaja rakendatakse tööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele. Vastustaja ei ole võtnud kohustust kaebaja igal juhul või teatavas mahus tööga kindlustada. Käskkiri ei loo kaebajale subjektiivset õigust talle töö andmist nõuda. Ka õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust endale töö andmist nõuda. Kuigi kinnipeetav on üldjuhul vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 1 alusel kohustatud töötama, on vanglal VangS § 38 lg 1 alusel kohustus kindlustada kinnipeetav tööga või rakendada teda vangla majandustöödel võimaluse korral. Määruse punktis 2 toodud vastustaja selgituse põhjal vastustajal vaidluse all oleval perioodil sellist võimalust ei olnud. Eeltoodu alusel ei kujuta asjaolu, et kaebajale teatud ajavahemikul tööd ei jätkunud, endast kaebaja subjektiivsete õiguste riivet.
12. Kaebaja õigusi või kohustusi ei mõjuta see, mil viisil või milliste andmete alusel tehakse statistikat kinnipeetavate tööhõive kohta. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil (HKMS § 45 lg 2).
13. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik