← Eesti

2-20-1635/21

Obsah (10)§ 210§ 28§ 25§ 37§ 14§ 17§ 15§ 29§ 38§ 18

2-20-1635 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1635 Tsiviilasi Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn

§ 210

). Seega vastutavad puudutatud isikud abikaasadena solidaarselt korteriomandil lasuvate kohustuste täitmise eest. Avaldaja taotleb Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxt solidaarselt Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 501,41 eurot väljamõistmist, sh põhivõlgnevus 477,30 eurot ja viivised 24,11 eurot. Avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.

  1. Avaldaja esitas 20.10.
  2. a kohtule ka seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-1635 (tl 79). Avaldaja märgib, et talle ei ole teada puudutatud isiku tegelik viibimiskoht. Avaldaja soovib menetluse jätkamist ning taotleb, et kohus toimetaks Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx menetlusdokumendid kätte avalikult (TsMS § 317). Avaldaja toob välja, et ta ei soovi lahendit tunnustada või täita välisriigis, vaid soovib täita Eestis.
  3. Kohus kaasas 29.10.
  4. a määrusega (tl 81-82) tsiviilasjas nr 2-20-1635 toimuvasse hagita menetlusse puudutatud isikuna DxxxxKxxx. Kohus kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama.
  5. 29.10.
  6. a määrusega (tl 83-84) kohus toimetas Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu poolt esitatud avalduse kätte avalikult ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaande kättetoimetatuks lugemise kuupäev 14.11.
  7. a.
  8. 11.11.
  9. a esitas puudutatud isik II Dxxxx Kxxx kohtule kirjaliku seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-1635 (tl 90). Dxxxx Kxxx kinnitusel ei ole tal aimugi, et ta on Torma alevikus, Lasteaia tn xxxx asuva korteriga seotud ning et ta on korteri omanik. Kinnistusregistris puudub sellekohane info. Puudutatud isik II on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx kohtu kaudu lahutatud xxxx. a. Kohus ei lahendanud abikaasade ühisvara küsimust, kuna Dxxxx Kxxxxx teadaolevalt abikaasadel ühisvara puudus. Dxxxx Kxxxxon välja selgitanud, et vaidlusalune korteriomand ei kuulu käesolevalt enam ka Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx. Soomes toimunud kohtumenetluse käigus võõrandati kõik PxxxxxJxxxxxxx Kxxx vara, sh Tormas asuv korter. DxxxxxKxxxxx ei ole ühtegi teadet selle kohta tulnud, kuigi tema aadress on avalik. Dxxxx Kxxx on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  10. Avaldaja esitas omapoolse arvamuse Dxxxx Kxxx seisukohale 11.01.
  11. a (tl 94-95). Avaldaja leiab ,et asjaolu, et kinnistamisavalduse on allkirjastanud ainult üks abikaasadest, ei 3

(8)muuda ühisvara koosseisu ja ei jäta ka teist ühisomanikku ilma varata. Teisel abikaasal, s.o ühisomanikul on kinnistusraamatuseaduse § 631 lg 3 alusel õigus nõuda kande parandamist. Tulenevalt

§ 28

lg-st 4 võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Lisaks viitab avaldaja AÕS § 65 lg-le

  1. Avaldaja leiab, et ebaõige kanne ei tähenda olukorda, et kinnistu omanikuks on ainult see abikaasa, kes on kantud kinnisturaamatusse teise jakku omanikuna. Vaatamata ebaõigele kandele on korteriomand abikaasade ühisvara, kui vara soetati abielu ajal ning ebaõiget kannet saab parandada. Avaldajal ei ole andmeid, et enne abieluvaralepingu sõlmimist oleks abikaasade varem soetatud ühisvara, sh korteriomand registriosa nr 2423435 jagatud. Neid andmeid ei ole ka Dxxxx Kxxx esitanud. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-14-18828 (p 26). Avaldaja leiab, et kohtus abielu lahutades ei võetud varalist poolt arutada seetõttu, et kohus lahendab nõudeid, mida pooled on kohtule esitanud. Juhul, kui pooled ei esitanud koos abielu lahutamise nõudega ühisvara jagamise nõuet, siis ei saanudki kohus ühisvara jagamise nõuet menetleda. Ka ei ole tõene Dxxxx Kxxx väide, et seose Soome kohtus
  2. a lõppenud menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxxxKxxx muude varade hulgas ka Torma korter. Kinnistusraamatusse on jätkuvalt korteri omanikuna kantud PxxxxxJxxxxxxx Kxxx. DxxxxxKxxx elukoha aadress ei ole korteriühistule olnud teada ning see ei ole avalik. Avaldaja palub avalduse rahuldada täies ulatuses.
  3. Kohus andis 24.03.
  4. a kirjaga (tl 98) pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
  5. Avaldaja esitas 07.04.
  6. a kohtule lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja. Avaldaja jääb 20.10.
  7. a muudetud avalduse juurde ning palub avalduse rahuldada. Avaldaja menetluskulu tsiviilasjas on 394 eurot ning palub selle välja mõista solidaarselt Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxx. Menetluskuludelt välja mõista viivis. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  9. Alates 01.01.
  10. a kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  11. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01.07.
  12. a

1995 ja pärast seda

(

§ 210lg 1).

Enne 01.07.2010. a kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (

1995 § 14 jj), 01.07.2010. a kohaldub poolte varasuhtele

§-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus (Riigikohtu 25.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 16).

§ 210lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010.

a omandatud ühisvara koosseisu määramisele

1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

(

§ 210lg 1).

Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul ühisvara

1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka kehtiva

§ 25järgi.

Ühisvara koosseis määratakse

§ 37lg 1 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui 4

(8)üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01.07.2010. a mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada

  1. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikute Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja DxxxxxKxxxxabielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a (tl 35, 54, 56). Korteriomandi registriosa nr 2423435, asukohaga Lasteaia tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, omanikuna on kinnistusraamatusse 06.02.
  2. a kantud Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx (tl 7, 97). Poolte vahel oli 07.09.
  3. a sõlmitud abieluvaraleping (tl 54-55). Abieluvaralepingu punkt 2.1 kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav mu vara, sh registritesse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused, mis kantakse registrisse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse registrisse kantakse (muuhulgas jääb Dxxxx Kxxxxlahusvaraks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu registriosa nr 1266735). Punkt 2.2 kohaselt jäävad kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused selle abikaasa lahuskohustuseks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustusse täitmiseks lepingu sõlminud on. Punkt 2.3 sätestab, et kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu, mis tekib tegutsedes ettevõtjana ja/või töise tegevuse tulemusena ning investeeringutest saadav tulu jääb selle abikaasa lahusvaraks, kes selle tulu sai. Punkt 2.4 kohaselt jääb kummagi abikaasa arvelduskontol käesoleval hetkel olev raha selle abikaasa lahusvaraks, kumma kontol see asub. Seejuures ei käsitle abieluvaraleping enne 07.09.
  4. a soetatud vara, mistõttu saab kohtu hinnangul nõustuda avaldajaga selles, et kõne all olev korteriomand on soetatud poolte abielu ajal, kuid enne abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kohaldub endiste abikaasade varasuhetele korteriomandi registriosa nr 2423435 osas varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt

§-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kohus nõustub avaldajaga ja leiab, et kuigi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üksnes Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx, on tegemist siiski poolte abielu ajal omandatud ühisvaraga

§ 25mõttes.

Nii on ka Riigikohus on lahendis nr 2-14-18828 (p 26) asunud seisukohale, et kinnisasja ühisvaraks lugemist ei välista ühe abikaasa ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmine. Korteriomand on omandatud ja kantud kinnistusraamatusse 06.02.2009, seega ajal, mil kehtis Perekonnaseaduse eelmine redaktsioon.

§ 14

lg.1 sätestas tol ajal: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega on vaidlusalune korteriomand ka selle omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse redaktsiooni ajal üheselt abikaasade ühisvara.

§ 17

lg.5 nägi ette teise abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmise korra.

§ 28

lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja Dxxxx Kxxx 07.09.

  1. a sõlmitud abieluvaralepinguga ühisvara valitsemise õigust ühele abikaasale andnud ei ole. Seega, kuigi avaldaja nõuab puudutatud isikutelt pärast abielu lahutamist korteriomandi majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse tasumist (s.o perioodil 01.07.
  2. a kuni 30.11.
  3. a), on korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese jagamata, mistõttu kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted. Ka ei ole kohane puudutatud isiku Dxxxx Kxxx väide, et seoses
  4. a Soome kohtus lõppenud menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxx Kxxx muude varade hulgas ka vaidlusalune korter. Kinnistusregistri andmetel on korteriomanikuna jätkuvalt sisse kantud puudutatud isik PxxxxxJxxxxxxxxKxxx, kinnistusraamatu kanne on kohane tõend omandiõiguse tõendamiseks. 5

(8)Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-14 leidnud, et TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Abikaasade varaühisuse varasuhtes on abikaasad kogu ühisvara, s.o erinevate esemete ja varaliste õiguste kogumi ühisomanikud (

§ 25koosmõjus Ts

ÜS §-ga 66) ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes ühisvara valitsedes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest (

§ 28lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause).

Seejuures korraldavad abikaasad kokkuleppel abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu (

§ 15lg 1 kolmas lause).

Ühisvara valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja solidaarvõlausaldajad (

§ 29

lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38esimene lause).

Samas lahendis on Riigikohus sedastanud, et abikaasade solidaarkohustus tekib

§ 18

lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kuna perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab kolleegiumi arvates lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades VÕS §-st

  1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 kohaselt vastutava korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
  2. Avaldaja taotleb puudutatud isikutelt Pxxx Jxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxxxsolidaarselt välja mõista Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn x korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos lisanduva viivisega 501,41 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriomanike 24.05.
  3. a otsusega (tl 9) otsustati juhatuse registreerimine Äriregistris ning muu hulgas ka raamatupidamisteenuse sisse ostmine Demos-Audit OÜ-lt. Lisaks oli päevakorras kortermaja edasine majandamine. Koosolek oli otsustamisvõimeline - korterite arv 18 ja kohal oli 9 korteri esindajad. Korteriomanike 16.07.
  4. a üldkoosolekul (tl 11) otsustati, et asutamistasuna teeb sissemakse iga korteri omanik halduskulude summas, s.o 0,30 eurot/m2 kohta ning prügi ja üldelektri majandamine jätkub vana korra järgi. Koosolek oli esindatud 66,7% ja oli otsustamisvõimeline. Korteriomanike 05.06.
  5. a koosolekul (tl 12)
  6. a majanduskava, sh otsustati hakata koguma vahendeid remondifondi 0,10 eurot/m2 kohta alates
  7. a juunist. Majandamiskulude jooksvad maksed liikmetelt, s.o haldus-, hooldus- ja heakorratasu 0,30 eurot/m2 korteri üldpinna m2 kohta kuus. Ka seekoosolek oli otsustamisvõimeline, kuna koosolek oli esindatud 50%. Seega saab asuda seisukohale, et otsused halduskulude (sh asutamistasu sissemakse) ja remonditasu suuruse kehtestamise kohta korteriühistu liikmete 6

(8)häälteenamusega heaks kiidetud korteriomanike üldkoosolekutel, mistõttu on otsused tehtud seadust järgides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt avaldaja igakuiselt saatnud majandamiskulude ja teenuste arved puudutatud isikute postkasti. Oluline on seegi, et 05.06.
  1. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole soomlase (s.o puudutatud isikute) korteri osas otsest lahendust leitud, kuna isikud on tagaotsitavad. Otsustati otsida veel võimalusi, et isikuid leida. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla summas 477,30 eurot ning seda perioodil alates 01.07.
  2. a kuni 30.11.
  3. a. Nõue on esitatud 18 arve alusel (tl 14). Esitatud tõenditest nähtuvalt on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx ja Dxxxx Kxxx ühisomandis oleva korteri (xxxxxxxx tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva maakond) üldpindala 79 m
  4. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole nõude sisu ja suurust vaidlustanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 477,30 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.07.
  5. a kuni 30.11.
  6. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on arvestanud viivist alates 24.07.
  7. a 8% aastas ehk 0,0219% päevas maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseks 24,11 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja peab põhjendatuks viivise summas 24,11 eurot välja mõistmist puudutatud isikutelt. Menetluskulude jaotus
  8. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
  9. Avaldaja on 07.04.
  10. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Esitatu kohaselt on avaldaja menetluskulu järgmine:    Õigusteenus - avalduse koostamine kohtule 3 tundi (tunni hind 70 eurot tund), kokku 210 eurot; Tasu infopäringu eest kinnistusraamatus ning andmete väljatrükk 3 eurot; Andmete päring Rahvastikuregistrist 5 eurot (riigilõiv); 7
(8)      Väljavõte Soome rahvastiku infosüsteemist 5 eurot ning selle tõlkekulu 6 eurot; Õigusteenus - taotluse koostamine 17.03.
  1. a kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50 eurot; Õigusteenus - 20.10.
  2. a seisukoha ja avalduse muudatuse koostamine kohtule 0,5 tundi, kokku 35 eurot; Õigusteenus - 11.01.
  3. a kohtule vastuse koostamine 0,5 tundi, kokku 35 eurot; Õigusteenus - 07.04.
  4. a lõppseisukohtade ja lõpliku menetluskulu nimekirja koostamine kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50 eurot. Riigilõiv avalduse esitamisel 50 eurot. Kokku avaldaja menetluskulu 394 eurot. Kohus märgib, et avaldaja menetluskulu rahaline suurus jääb kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 korras. Puudutatud isikud ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja käte saanud ega sellele vastuväiteid esitanud. TsMS § 176 lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.