← Eesti

3-21-1419/9

Obsah (4)§ 104§ 121§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2021, Tartu Kohtuasja number 3-21-1419 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt ravimite manu

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohtumääruse kättesaamist kinnitavalt väljastusteatelt (dtl 26) ei selgu, millal kaebaja sai

  1. juuli
  2. a määruse kätte. Kohus lähtub käiguta jätmise määruse täitmise tähtaja arvutamisel seega kuupäevast, mil väljastusteate tagastamine kohtus registreeriti (
  3. juuli 2021). Isegi tähtaja sellise arvutamise korral lõppes 10-päevane tähtaeg
  4. juulil
  5. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu kohtu antud 10-päevase tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei ole kohut ka teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Samuti pole kaebaja esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega taotlenud tähtaja pikendamist.
  6. Kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätmine on tulenevalt

§ 104lg-st 2 selline puudus, mis takistab asja läbivaatamist.

Seega esineb

§ 121lg 1 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus.

Kohus on

  1. juuli
  2. a määruses kaebajat sellise tagajärje eest ka hoiatanud.
  3. Lisaks eelnimetatud kaebuse tagastamise alusele leiab kohus, et kaebajal puudub ka kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuigi kaebaja ei ole kohtu antud tähtajal oma kaebuse nõuet täpsustanud, saab haldusasja materjalidest järeldada, et kaebaja eesmärgiks on keelata vastustajal tegevus (ravimite manustamine kaamerate all), mida praktiseeritakse vangla III üksuses. Tartu Vangla on

  1. juuli
  2. a vastuses kohtule teatanud, et kaebaja paikneb alates
  3. juunist 2021 (seega juba enne kaebuse kohtule esitamist) Tartu Vangla V üksuses (E11 eluosakonna kambris nr 3096) ning erinevalt III üksusest (kus kaebaja varem asus) ei nõuta selles üksuses kinnipeetavatelt ravimite manustamist kaamerate all. Tartu Vangla kinnitas
  4. juuli
  5. a vastuses kohtunõudele, et praegu viibib kaebaja Tartu Vanglas vahistatu staatuses ning paikneb jätkuvalt V üksuses (hetkel kambris 3107). Tartu Vangla selgitas kohtule, et
  6. juunist 2021 lõppes isiku suhtes karistuse kandmine süüdimõisteva kohtuotsuse alusel Tartu Vangla III üksuses. Alates
  7. juunist 2021, mil isik võeti isik uuesti vahi alla (kohtueelseks menetlemiseks süüdimõistva kohtuotsuse järgse karistuse kandmise ajal), paigutati ta
  8. juunil 2021 ümber V üksusesse (kamber 3096). Vangla selgitas täiendavalt, et ravimite manustamise kontrolli erinevus sõltub sellest, millises staatuses isik parasjagu Tartu Vangla viibib. Süüdimõistetutele toimub ravimite manustamise kontroll üldjuhul väljaspool elusektsiooni kaamera jälgimise all. Vahistatutele toimub üldjuhul ravimite väljastamine kambris. Isiku edasine paigutamine sõltub tema staatusest ning hetkel puudub vanglal info tema edasise paigutuse osas. 2 3-21-1419
  9. Kohus selgitas
  10. juuli
  11. a määruses, et keelamiskaebus on võimalik esitada vaid juhul, kui esineb jätkuv oht, et kaebaja õigusi rikutakse.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuna kaebaja on viidud nüüdseks teise üksusesse ning tema paigutamist taas III üksusesse pole praegu ette näha, ei saa vaidlusaluse olukorra kordumist pidada tõenäoliseks vähemalt lähitulevikus. Kui see peaks siiski juhtuma, on kaebajal tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (keelamisnõude esitamine pöördumisega vangla poole, vaidemenetlus eitava vastuse korral ning kohtult esialgse õiguskaitse taotlemine vaidemenetluse ajal) (vt ka Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 10). Kohtu hinnangul pole praegusel juhul seega täidetud keelamisnõude esitamise eeldused ja põhjendatud poleks ka kaebaja suunamine mõne muu tema õigusi tõhusalt kaitsva nõude esitamisele. Kui kaebaja leiab, et tema varasem kohtlemine oli õigusvastane ja põhjustas talle kannatusi või üleelamisi, on võimalik taotleda kahju hüvitamist, kuid selleks tuleks esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 8). Seega on täidetud ka

§ 121lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kuna asjas esinevad eelnimetatud kaebuse tagastamise alused, ei analüüsi kohus pikemalt, kas kaebaja pöördumistest nr 2-3/1441-1 ja nr 2-3/1363-1 saab teha järelduse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. See järeldus ei muudaks kohtu eelnevat seisukohta kaebuse tagastamise osas. 11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Samasisulise kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada

§-s 46 sätestatud kaebetähtaegadega ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.