S § 184 lg 2 p1 ja 2 (s. o. narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) alusel kvalifitseeritud kuriteo eest. Võlgnik on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud sama kuriteo eest. Võlgniku suhtes on täitemenetlusi, sh lõpetatud, kokku ca 9 erinevat menetlust. Vanim täitemenetlus pärineb aastast 2006. Seega võib arvata, et tegemist on Võlgniku tahtliku tegevusega maksejõuetuse tekkimisel. Vastavalt
2-le võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas menetluses esineb üks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue - Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud nõue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ka kinnipidamisasutuses, eeldusel, et ta nõustub seda tegema töövõimaluse tekkimisel. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses, v.a. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud nõue. Juhul, kui kohus peaks algatama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, siis puuduvad halduril ja võlausaldajatel vastuväited S. P.a (võlgniku ema) usaldusisikuks nimetamiseks.
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada kuriteo tunnustega teo toimepanekut. Võlgnik aruandest nähtuvalt võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus E. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 8.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada E. P.’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 9. 01.02.2021 jõustunud
aasta
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. 11. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 835,20 eurot, millele lisandub käibemaks 167,04 eurot, kokku 1002,24 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasuks. 12. Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa 4
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et riigi vahenditest tuleb menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mis kuulub väljamaksmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele EExxx AS SEB Pangas. Kohus määrab jätta ülejäänud pankrotihalduri tasu võlgniku kanda. 13.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 14.
lg-s 2 on välja toodud alused, mille esinemisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Pankrotihaldur on viidanud, et vastavalt
lg-le 2 ei lõpe võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas menetluses esineb üks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue - Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud nõue, millest seega vabaneda ei ole võimalik. Siiski on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Kohtule ei ole hetkeseisuga teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et tuleb algatada E. P.’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 15.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Käesolevas asjas on esitanud oma nõusoleku usaldusisikuks hakkamiseks S. P.a. Haldur on märkinud, et halduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited S. P.a usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus nimetab seega võlgniku usaldusisikuks S. P.a. 16. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule nende kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 17.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab usaldusisiku aruande vormi käesolevale määrusele. 18.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.