Obsah (6)

§ 238§ 175§ 63§ 130§ 179§ 126

Kriminaalasi nr 1-21-3449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2021.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-3449 (kohtueelses menetluses 21231700537)

§ 238lg 2, Kar

S § 68 lg 1 järgi kuulus ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistus on täidetud 12.02.2021.a. väärteokorras karistatud 4-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: vahistamine alates 12.03.2021.a; kahtlustatavana kinnipidamine 10.03.-11.03.2021.a. Kaitsja Kadi Sitska 1 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aleksandr Južaninov KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Aleksandr Južaninovile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 10.03.2021.a karistusaja hulka ning lugeda Aleksandr Južaninovi karistusaja alguseks 10.03.2021.a.
2. Süüdistatava Aleksandr Južaninovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
3. Tsiviilhagid: Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Aleksandr Južaninovilt välja: 1) M. A. A. A. kasuks 300 eurot, mis hüvitada M. A. A. A. arveldusarvele nr EEXXX Swedbank. 2) K OÜ kasuks 409 eurot, mis hüvitada K OÜ arveldusarvele nr EEXXX SEB Pank. 3) R. S.i kasuks 40 eurot, mis hüvitada S. J.´i arveldusarvele nr EEXXX Swedbank. 4) X AS kasuks 38,60 eurot, mis hüvitada X AS arveldusarvele nr EEXXX Luminor Bank AS. 5) O. K. kasuks 100 eurot, mis hüvitada O. K. arveldusarvele nr EEXXX Swedbank. 6.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksandr Južaninovilt riigituludesse: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsjatasu summas 526,80 (viissada kakskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1402,80 tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

1. kuupäevaks alates 01.08.2021.a kuni 01.07.2022.a vähemalt 116,90 Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid ja salvestised: - 10 CD/CD-R plaati salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (alates 02.07.2021.a). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse tõlke vahistatud süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Aleksandr Južaninov´it süüdistatakse selles, et tema 26.02.2021 kella 10.57 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas X OÜ-le kuuluvas kohvikus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. S.ile kuuluva musta värvi kapuutsiga jope väärtusega 40 eurot, mille taskus olid kannatanu R. S.i nimele väljastatud Ukraina kodaniku pass, Ukraina kodaniku välispass ja rahakott. Aleksandr Južaninov pani kannatanule kuuluva jope endale selga ning lahkus sellega kohvikust. Samuti tema jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 28.02.2021 kella 23:09 ajal Tallinnas xxx asuvas P AS-ile kuuluvas kaupluses P võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 3 gorbuša marja maksumusega 10,90 eurot/tk kogumaksumusega 32,70 eurot, forellimarja maksumusega 9,90 eurot, 12 tk viilutatud soolalõhet maksumusega 1,99 eurot/tk kogumaksumusega 23,88 eurot. Seega P AS-ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 66,48 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.03.2021 kella 21.50 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult N. M.´iga, viibides Tallinnas xxx asuva MD-i kiirtoidurestorani juures võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. A. A. A.´ile kuuluva musta värvi raamiga jalgratta väärtusega 300 eurot. N. M. võttis kiirtoidurestorani ukse kõrvalt jalgratta, millega sõitis Viru ringi juurde. Seal andis jalgratta Aleksandr Južaninovile, kes sõitis sellega minema. Samuti tema jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 08.03.2021 kella 15.10 ajal viibides xxx x kaubanduskeskuse 1. korrusel asuva K OÜ-le kuuluva müügileti juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil poolvääriskivist pitsahhaat valmistatud kuloni 925 hõberaami ja -ketiga maksumusega 75 eurot, poolvääriskivist mika valmistatud kuloni 925 hõberaami ja -ketiga maksumusega 66 eurot, poolvääriskivist tiigrisilm valmistatud kuloni 925 hõberaami ja -ketiga maksumusega 80 eurot; poolvääriskivist rubiin valmistatud kuloni 925 hõberaami ja -ketiga maksumusega 68 eurot, merevaigust valmistatud kuloni 925 hõbeaasa ja -ketiga maksumusega 60 eurot ja poolvääriskivist tšaroiit valmistatud kuloni 925 hõbeketiga maksumusega 60 eurot, seega K OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 409 eurot, millega lahkus müügileti juurest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 3 Samuti tema jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 08.03.2021 kella 19.22 ajal viibides Tallinnas xxx asuvas X AS-le kuuluvas Linnahalli teenindusjaama kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit mootoriõli CK Lazerway C3 5w-30 maksumusega 12,95 eurot/tk kogumaksumusega 25,90 eurot ja pudeli mootoriõli CK Superway 5w-40 maksumusega 12,70 eurot, seega kokku X AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 38,60 eurot, millega lahkus kauplusest jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 10.03.2021 kella 09.15 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas E OÜ-le kuuluvas E hostelis võttis sealt koridoris olevast rattahoidlast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil O. K.´le kuuluva sinist värvi jalgratta Madison Atlanta väärtusega 100 eurot, millega lahkus hostelist. Samuti tema jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 10.03.2021 kella 18:16 ajal viibides Tallinnas xxx x kaubanduskeskuses asuvas X OÜ-le kuuluvas kaupluses X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 7 paari kõrvarõngaid maksumusega 14,50 eurot/paar, seega X OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 101,50 eurot, millega väljus müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Aleksandr Južaninov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatav Aleksandr Južaninovi süü on täies mahus tõendamist leidnud. Teda süüdistatakse seitsme vargusepisoodi toimepanemises, millest kaks jäid katsestaadiumisse. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta vabanes viimati reaalse karistuse kandmisest 12.02.2021.a. st, et ta vanglakaristusest järeldusi ei teinud. Eeltoodut arvestades palus prokurör Aleksandr Južaninov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat 3 kuud. Kuivõrd asja vaadatakse läbi lühimenetluses arvata karistusest maha 1/3, seega arvata karistuseks 1 aasta 6 kuud, mille algust lugeda alates süüdistatava kinnipidamisest 10.03.2021.a. Tsiviilhagid palub välja mõista täies ulatuses. Asitõendite osas märkis prokurör, et CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kannatanu M. A. A. A. leidis, et pikaajaline vanglakaristus võib rikkuda noore inimese elu ning soovitas süüdistataval elada edaspidi ausalt ja väärikalt. Kaitsja leidis, et Aleksandr Južaninov on ennast süüdi tunnistanud ja seda saab arvestada kui vastutust kergendavat asjaolu. Ka kannatanu ei pea tema vastu pikka viha ja leiab, et pikk vangistus ei ole tema jaoks kohane. Kaitsja leiab, et kuna süüdistataval on vabaduses olemas elukoht, ta on nõus ennast tööotsijana arvele võtma, siis oleks mõistlik mõista karistus alla kahe aasta, millest võtta maha 1/3 ja jätta see karistus täitmisele pööramata andes A. Južaninovile võimalus teha üldkasulikku tööd Viimane asetab ta kriminaalhooldaja kontrolli alla pikaks ajaks, mis tagab kontrolli selle üle, et ta käitub õiguskuulekalt. Loomulikult põhikohustus jääb ikkagi Južaninovile endale, sest üldkasuliku töö puhul juhul kui rikutakse tingimusi ja tööd ei 4 tehta, siis pööratakse karistus täitmisele. Samuti palub võimaldada maksta menetluskulud aasta jooksul. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja võttis tema vastu esitatud hagid täielikult õigeks. Samuti avaldas nõusolekut kaitsja seisukohtadega. Kinnitas, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Tema eesmärk on teha tööd selleks, et tekiks tööharjumus ja et ta saaks olla täisväärtuslik kodanik. Juhul, kui saab pika tingimisi karistuse, hoidub seadusvastaste tegude toimepanemisest. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Aleksandr Južaninovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. 26.02.2021 varguse episoodis aadressil xxx, Tallinn: Tunnistaja R. S.i ütlused väärteoasjas nr 231521000721 /tl 111-114/ ja tema kannatanuks tunnistamise määrus /tl 182-183/ tõendavad, et 26.02.2021 X Kohvikusse tööle minnes riputas tema kella 10.30 paiku oma jope kohviku saali. Umbes kella 12.00 ajal avastas, et tema jope on kadunud. Pöördus kohviku turvateenistuse poole, kes vaatasid turvakaamerate videot ja selgitasid välja, et kell 10.57 astus jope juurde meesterahvas, kes pani selle endale selga ning lahkus sellega. Jope väärtuseks hindab 40 eurot. Jope taskus olid tema nimele välja antud Ukraina kodaniku pass ja Ukraina kodaniku välispass ning rahakott (ilma raha ja pangakaartideta). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 117-119/, salvestis CD-R plaadil/, milles on vaadeldud Tallinnas xxx asuva x kohviku turvakaamerate salvestisi, tõendab, kuidas meesterahvas (tuvastatud kui R. S.) paneb kell 10.38 musta värvi jope X alal nagisse. Edasi on näha, kuidas kell 10.56 tuleb kohviku alale meesterahvas musta värvi jopega, sinist värvi teksapükste ja musta värvi jalanõudega (tuvastatud kui Aleksandr Južaninov) ning kell 10.57 võtab nagist musta värvi jope ja paneb selle endale selga. Pärast seda lahkub kohviku alalt. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 149-151/ etteheidetava varguse episoodi toimepanemist, selgitades, et kaubanduskeskuses T1 võttis tema musta värvi jope, mille pani omale selga. Seejärel edasi liikudes avastas, et jope taskus on Ukraina pass. Arvas, et kannatanul tulevad probleemid, kui ta passi tagasi ei saa, mistõttu pani jope koos taskus olnud asjadega suvalisse ostukärusse. Väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 231521000721 /tl 110/ tõendab, et 26.02.2021 toimepandud varguse episoodis on Aleksandr Južaninovi suhtes lõpetatud väärteomenetlus kuriteotunnuste ilmnemisel. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov ehk just tema võttis temale võõra vallasasja, s.o. R. S.i jope, pani selle endale selga ja lahkus sellega ruumist, omastades selliselt talle võõra vallasasja. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Puutuvalt varastatud jope jätmisesse samas kaubanduskeskuses suvalisse kohta, ei pea kohus selliseid ütlusi usaldusväärseteks. Juhul, kui süüdistatav oleks soovinud loobuda süüteo toimepanemisest, oleks tal tulnud tagastada jope sinna, kust ta selle võttis või üle anda politseile. Isegi kui uskuda, et süüdistatav jättis jope suvalisse ostukärusse, oli ta selleks hetkeks kannatanu valduse lõpetanud, kehtestanud enda valduse asja üle ja seda kannatanu nõusolekuta. Süüdistataval oli selleks hetkeks, kui ta oli jopega sellest ruumist lahkunud tegelik võim asja üle. Kohtu hinnangul oli ta sel hetkel omastanud talle võõra vallasasja. Seega leiab kohus, et 5 süüdistatav võttis talle võõra vallasasja (jope) selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (ilma kannatanu nõusolekuta) ning võttes kannatanu jope, lahkudes sellega märgitud ruumist ja jättes selle sinna samasse (või politseisse) tagastamata, on süüdistatav käesoleva kuriteo lõpule viinud, sest selliselt toimides on ta murdnud jope valduse ja pööranud selle enda valdusesse, omades tegelikku võimu jope üle. 28.02.2021 varguse episoodis aadressil xxx, Tallinn: P AS avaldus /tl 31/ tõendab 28.02.2021 kella 23:09 ajal Tallinnas xxx asuvas P kaupluses püüdis meesterahvas varastada gorbuusamarja (3 tk), kogumaksumusega 32.70 eurot, forellimarja, maksumusega 9.90 ja viilutatud soolalõhe (12 tk) kogumaksumusega 23.88, kauba koguväärtus 66.48 eurot, väljudes kaubaga kassadest kauba eest tasumata. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Tunnistaja T. S. ütlused /tl 32/ tõendavad, et töötades eelmärgitud ajal turvatöötajana, sai tema info võimaliku varga kohta ja nimelt, et poes on meesterahvas musta jopega, kes möödus kassast kauba eest maksmata. Kinnipidamisel selgus, et meesterahval olid kotis viilutatud soolalõhed, forellimari ja gorbuušamari, seega tasumata kaupa kogumaksumusega 66.48 eurot, mis oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 36-39/, salvestis CD-R-l/, millel on vaadeldud Tallinnas xxx asuva P kaupluse turvakaamera 28.02.2021 videosalvestust, tõendab, et riiulite juures seisab meesterahvast musta värvi jope, siniste teksapükstega, kellel on üle õla tume kott ja kes hoiab käes heledat motiividega kotti (tuvastatud kui Aleksandr Južaninov). On näha, kuidas meesterahvas võtab riiulilt tooteid, mille paneb kotti ja seejärel lahkub kauplusest läbides turvaväravad poesaali sissepääsu kaudu kassades kauba eest tasumata. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 45-47/, milles ta tunnistab, et kuna ta peeti kohapeal kinni, siis võis ta antud kuriteo toime panna, kuid ei mäleta toimunust midagi, kuna oli purjus. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov ehk just tema oli see, kes märgitud esemed poes võttis, endale kotti pani ja nende eest tasumata lahkus kauplusest, omastades selliselt talle võõrad vallasasjad, kuid tema tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, nimelt seetõttu, et ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 02.03.2021 jalgratta varguse episoodis aadressil xxx, Tallinn (grupis): kannatanu M. A. A. A. ütlused /tl 50-51/ tõendavad, et tema läks 02.03.2021 kell 21.35 MD (xxx) toitu tellima ja parkis oma jalgratta peasissepääsu uksest vasakule. Jalgratas oli musta värvi, eesraamil telefoni ja rattalambi hoidja. Vasakul pool 1-3 käiku ning paremal pool 1-7 käiku. Peale toidu kättesaamist kella 21.50 paiku, läks välja ja avastas jalgratta kadumise. Jalgratas oli lukustamata ja väärtusega 300 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 52-54/, salvestis CDplaadil/ tõendab, et vaadeldud on Tallinnas Viru ja Valli tänava ristmiku lähedal asuvate linnakaamerate salvestisi, millelt nähtub et kiirtoidurestorani sissepääsu juures seisab seina najal jalgratas. Kell 21:40 ilmub kaadrisse neljane seltskond, neist musta värvi riietes naisterahvas võtab MD juures seina ääres seisva jalgratta ja sõidab sellega mööda Viru tänavat Aia tänava poole. Temast maha jäänud kolm meesterahvast liiguvad kõndides naisterahvale järele. Märgitud isikud on tuvastatud ka järgmistel salvestistel, millistel on näha nende liikumine. Nimelt asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 55-59/, salvestis CD-plaadil/ tõendab, et on vaadeldud Tallinnas xxx asuva kiirtoidurestorani MD turvakaamerate salvestisi, millelt nähtub kuidas meesterahvas kirju mütsi, heledat värvi jope, helesiniste teksapükste, musta värvi jalatsite ja seljakotiga ning musta värvi riietes naisterahvas sisenevad MD. Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 58-59, salvestis CD-plaadil/, milles on vaadeldud Tallinnas xxx asuva B OÜ turvakaamerate salvestisi, tõendab, kuidas meesterahvas kirju mütsi, heleda jope, helesiniste teksapükstega avab kell 21.46 xxx välisukse ja siseneb tumedat värvi jalgrattaga. Et märgitud isikute seal oli ka süüdistatav Aleksandr Južaninov on tõendatud 6 järgnevaga. Kahtlustatava N. M.i ütlused /tl 65-67/ tõendavad tema viibimist sündmuskohal. Nimelt ta ei tunnista kuriteo toimepanemist kuid avaldab, et jalutas oma poiss-sõbra A.L. ja tuttava Aleksandr Južaninoviga Viru tänaval ning jõudes MD juurde näitas Aleksandr Južaninov seal juures oleva jalgratta poole öeldes, et see on tema tuttava oma ning sellega võib sõita. Kahtlustatav tunnistab, et võttiski jalgratta, mis ei olnud lukustatud ja sõitis sellega Viru tänaval lillekioskist mööda, Hesburgerist edasi kuni ülekäigurajani. Siis jõudsid tema juurde A. L. ja Aleksandr Južaninov ning viimane käskis tal jalgrattalt maha tulla, mida ta tegi. Aleksandr Južaninov võttis jalgratta ja sõitis sellega Vabaduse väljaku suunas. Kella 01.00 paiku tuli hostelisse Aleksandr Južaninov koos jalgrattaga ning ütles lõpuks, et kavatseb selle müüki panna. Tunnistaja A. L.i ütlused /tl 69-71/ kinnitavad, et ta kuulis MD juures, et N. M. ja Aleksandr Južaninov rääkisid midagi, kuid ei kuulnud millest nad rääkisid. Siis nägi, et N. M. võttis MD ees seisnud jalgratta ja sõitis sellega mööda Viru tänavat. Tunnistaja arvas, et N. teeb tiiru ümber Musumäe. Siis aga nägi, et Aleksandr Južaninov käskis N.l jalgrattalt maha tulla. N. tuli maha ja Južaninov võttis jalgratta ning sõitis sellega mööda Pärnu maanteed Vabaduse väljaku poole. Tema N.ga läks Z hosteli juurde, kuna teadsid, et Južaninov ööbib seal ja tahtsid teada, miks ta ära sõitis ning läbi hosteli ukseklaasi nägid et hostelis seisab seesama jalgratas. Mõne aja möödudes väljus Južaninov hostelist ja ütles, et kavatseb jalgratta maha müüa. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 78-81/, et ta tunnistab jalgratta varguse toimepanemist ning avaldab, et kui nad möödusid MD, siis N. M. võttis jalgratta, et sõita. Jalgratas ei olnud lukustatud. N. sõitis sellega natuke ja kui oli jõudnud Viru tänaval oleva Hesburgeri juurde, võttis tema N.lt jalgratta ja sõitis sellega linnas edasi. Jättis selle lõpuks Keskturu juurde, kuhu täpselt, seda enam ei mäleta, kuna oli joobes. Kahetseb tehtut ning täpsustab, et jalgratta võttis, et lihtsalt linnas sõita. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov grupis koos N. M.iga. Nimelt nähtub tõenditest üheselt, et just nende ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena võttis N. M. jalgratta, sõites sellega esialgu ise, misjärel andis jalgratta süüdistatava kätte, kes sellega edasi sõitis, selliselt omandasid nad neile võõra vallasasja. Eluliselt ei ole usutav N. M.i versioon sellest, et ta võttis jalgratta, kuna arvas selle olevat A. Južaninovi sõnade kohaselt viimase tuttava oma. Juba elementaarsest viisakusest ei saaks ka tuttava jalgrattaga ära sõita, sellest viimast teavitamata. Samuti ei saa anda A. Južaninov mingitki luba lihtsalt teise inimese jalgrattaga sõitmiseks. On eluliselt usutav, et jalgratta hõivamise ajal, ehk sellega ära sõites oli tegelikkuses valminud teoplaan see omastada. Kohus leiab, et süü täieliku omaksvõtuga on süüdistatav tunnistanud võõra vallasasja omastamist isikute grupis ning täpsem teoplaan ja rolli jaotus ei ole antud juhul määrava tähtsusega ega kvalifikatsiooni mõjutavad. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Võttes kannatanule kuuluva jalgratta ja sõites sellega ära, lõpetasid süüdistatav ja N. M. kannatanu valduse asja üle ning kehtestasid enda valduse selle üle. Videolt nähtuva põhjal on ilmne, et süüdistatav ja naisterahvas tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult (naisterahvas sõidab kannatanu jalgrattaga ära, süüdistatav kõnnib tema järel, misjärel sõidab ise jalgrattaga edasi) ning jalgratas jääb viimasena süüdistatava valdusesse, kes sellega ära sõidab ega tagasta jalgratast endisesse kohta, omades selliselt tegelikku võimu asja- ehk jalgratta üle. Seega on süüdistatav grupis koos N. M.iga võtnud temale võõra vallasasja, omastanud selle ebaseaduslikult ning selliselt on kohtu hinnangul kuriteokoosseis täidetud. Kohus ei arvesta tõendina 02.03.2021/tl 49/ ja 04.03.2021 /60/ koostatud ettekandeid, kuivõrd tegemist ei ole

§ 63sätestatud tõenditega.

Esmalt on tegemist politseitööd kajastavate toimingutega kurjategijate tuvastamiseks, teisalt on tegemist infoga, mis omandab vajadusel tõendiväärtuse, kui on kajastatud tunnistaja ülekuulamise protokollis, mitte ettekandena. 7 08.03.2021 varguse episoodis x kaubanduskeskuses aadressil xxx, Tallinn: K OÜ kuriteokaebus koos lisatud fotodega /tl 83-89/ ja K OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme U. M. U. kannatanu esindajana antud ütlused /tl 92-95/ tõendavad, et 08.03.2021 ajavahemikus 15.00 kuni 15.10 varastati Tallinnas xxx asuvas x kaubanduskeskuse

1. korrusel asuva K OÜle kuuluva müügiletist poolvääriskivist pitsahhaat, väärtusega 75 eurot; poolvääriskivist mika, väärtusega 66 eurot, poolvääriskivist tiigrisilm, väärtusega 80 eurot, poolvääriskivist rubiin, väärtusega 68 eurot, merevaigust kulon, väärtusega 60 eurot, poolvääriskivist tšaroiit, väärtusega 60 eurot, kogu kahju 409 eurot ning märgitud summas on esitatud tsiviilhagi. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega / tl 96-98/, salvestis CD-l/, milles on vaadeldud xxx, Tallinn asuva x kaubanduskeskuse turvakaamera 08.03.2021 videosalvestust, tõendab, et müüjast (koos kliendiga) teisele poole müügi leti juurde tuleb meesterahvas (tuvastatud kui A. Južaninov), võtab müügiletilt esemed omale kätte ja nende eest tasumata, lahkub müügileti juurest. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 99-102/, mille kohaselt ta ei mäleta, et oleks varastanud kahtlustuses nimetatud esemeid ning ei tea, kas fotodel (mida talle näidati) võib olla tema. Tunnistades kohtus ennast kõikides kuriteoepisoodides süüdi, tunnistas A. Južaninov ennast ka käesolevas kuriteo episoodis süüdi, kuigi kohtueelses menetluses ta seda teinud ei ole. Kohus lähtub süü omaksvõtust ja leiab, et tõendite kogumis (esitatud avaldus, turvakaamera salvestis ja süü omaksvõtt) on süüdistatava süü tõendamist leidnud selles, et just tema võttis märgitud esemed ning väljus nende eest tasumata kaubanduskeskusest, omastades selliselt ebaseaduslikult talle võõrad vallasasjad. 08.03.2021 varguse episoodis aadressil xxx, Tallinn: X AS avaldus koos fotoga /tl 121-124/ tõendab 08.03.2021 kell 19:22 Tallinnas xxx asuvas Linnahalli teenindusjaamas 3 pudeli mootoriõli, koguväärtusega 38.60 vargust meesterahva poolt, kes saabus teenindusjaama taha olevasse parklasse sõiduautoga ja sisenes poodi koos sõbraga. Tunnistaja K. L. T.´u ütlused /tl 125-127/ tõendavad, et olles 09.03.2021 tööl vahetusevanemana märkas kassaraportisse jäetud teadet selle kohta, et eelmisel päeval oli varastatud teenindusjaamast 3 mootoriõli. Videosalvestisi järgi vaadates nägi, kuidas 08.03.2021 kell 19.22 sisenes teenindusjaama keskmist kasvu meesterahvas talvise läki-läki mütsiga, prillide, tumeda jope, helesiniste teksade, mustade saabaste ja seljakotiga. Meesterahvas võttis kassas oleva toiduüksuse kõrvalt riiulilt 2 pudelit mootoriõli CK Lazerway C3 5w-30 kogumaksumusega 25,90 eurot ja pudeli mootoriõli CK Superway 5w-40 maksumusega 12,70 eurot. Seejärel meesterahvas lahkus poest jättes kauba eest maksmata. Õuekaamerate videosalvestist vaadates oli näha, et meesterahvas lahkus koos isikuga, kes eelnevalt oli käinud poes kassapidajaga midagi rääkimas, et viimase tähelepanu hajutada selleks, et isik saaks varguse toime panna. Asitõendi vaatlusprotokoll fotodega /tl 128-130/, salvestis CD-R-l/, milles on vaadeldud Tallinnas xxx asuva X AS-le kuuluva Linnahalli teenindusjaama turvakaamera 08.03.2021 videosalvestust, tõendab, kuidas kell 19.22 teenindusjaama siseneb meesterahvas kirju mütsi, musta värvi jope ja heledate pükste ja musta värvi jalanõudega (tuvastatud kui Aleksandr Južaninov). On näha, kuidas meesterahvas võtab riiulist mootoriõlisid ja väljub seejärel koos moororiõlidega teenindusjaamast. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 149-151/ mootoriõlide vargust, kuid ei soovi avaldada, mida nendega edasi tegi. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov ehk just tema võttis tanklast märgitud vallasasjad, väljus nende eest tasumata tanklast, pöörates selliselt oma valdusesse talle võõrad vallasasjad. Kohtueelses ja kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks tegutsenud isikute grupis, nagu kahtlus avalduses seatud on, selliselt ei ole ka 8 süüdistust esitatud, mistõttu lähtub kohus esitatud süüdistusest ja leiab, et vastavalt tuvastatule on isik süüteo toime pannud üksi. 10.03.2021 jalgratta varguse episoodis aadressil xxx, Tallinn: kannatanu O. K. ütlused /tl 141-145/, millest nähtuvalt on ta E OÜ juhatuse liige ning tõendavad, et olles tööl 09.03.2021 õhtul, tuvastas ta hostelis elavaid noormehi külastama tulnud Aleksandr Južaninovi isikutunnistuse nr AB0366802 abil. Aleksandr Južaninov lahkus hostelist 10.03.2021 kella 09.14 ajal. Sama päeva õhtul tuli kannatanu töökohta tema abikaasa, kes märkas, et rattahoidlas puudub kannatanule kuuluv jalgratas. Turvakaamerate videosalvestisi vaadates avastasid nad, et 10.03.2021 kell 09.15 hostelist lahkudes, võttis külaline Aleksandr Južaninov hosteli koridorist kannatanule kuuluva jalgratta, mis seisis sissepääsu vastas olevas rattahoidlas, administraatori kõrval. Kannatanule kuuluv jalgratas Madison Atlanta oli sinist värvi, meeste raamiga, väärtusega 100 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 146-147/, salvestis CD-R-l/, milles on vaadeldud xxx, Tallinn asuva hosteli turvakaamera 10.03.2021 videosalvestust, mis tõendab, kuidas meesterahvas kirju mütsi, musta jope, heledate pükste ja mustade jalanõudega (tuvastatud kui Aleksandr Južaninov) tuleb rattahoidja juurde, võtab sealt sinist värvi jalgratta ja lahkub. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud /tl 149-151/ etteheidetava kuriteo toimepanemist. Selgitab, et võttis Ehe hostelist jalgratta, kuna oli purjus. Sõitis sellega ringi ja seejärel jättis jalgratta xxxasuvasse hostelisse. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov ehk just tema võttis jalgratta ja sõitis sellega ära, pöörates selliselt enda valdusesse võõra vallasasja. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Võttes jalgratta, lõpetas süüdistatav kannatanu valduse selle üle, kehtestas enda valduse ja omas tegelikku võimu asja ehk jalgratta üle, mistõttu ei oma kvalifikatsiooni seisukohast tähtsust, mida ta lõppkokkuvõttes jalgrattaga tegi. 10.03.2021 varguse episoodis x kaupluses aadressil xxx, Tallinn: X OÜ avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 1, 3/ tõendab, et 10.03.2021 kella 18:16 paiku üritati varastada xxx, Tallinn asuvast x kauplusest kõrvarõngaid kogumaksumusega 101,50 eurot, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele ja varguse katse toimepanemisega seonduvalt on kinnipeetud samas kohapeal. Tunnistaja A. L. ütused /tl 2/ tõendavad, et olles 10.03.2021 objektivanemana Kristiine Keskuses tööl, sai tunnistaja kell 18:17 turvaruumist teate, et on vaja abi meesterahva kinnipidamisel. Kell 18:18 oli isik kinni peetud Hesburgeri juures. Isiklike asjade ülevaatusel võttis isik tagumisest paremast pükste taskust X kauplusele kuuluvat kaupa. Kaamerast on näha, kuidas meesterahvas seisab kaupluses X ja võtab kaupa riiuli pealt ja paneb tasku, isik väljub ja läbib kaupluse turvaväravad kell 18:16 ning suundub Hesburgeri alale. Märgitud dokumentidel puudub õigusrikkuja nimi, kuid edasiste tõenditega (lisaks A. Južaninovi enda ütlustele) on tuvastatud, et õigusrikkuja oli just A. Južaninov. nimelt indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga /tl 5/, tõendavad, et kinnipeetuks oli Aleksandr Južaninov, kelle indikaatorvahendi näit oli kinnipidamise järgselt 10.03.2021 kell 21:39 positiivne: 0,89 mg/l. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 6-9/ tõendab samuti, et Aleksandr Južaninov viibis 10.03.2021 kell 21:03 Tallinnas aadressil xxx, s.o kuriteo toimepanemise kohas ning ta peeti kinni just sündmuskohal. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga /tl 15/, salvestis CD-plaadil, tõendab samuti, et meesterahvas (tuvastatud kui Aleksandr Južaninov) võtab midagi müügistendilt korduvalt, tema käsi käib pükste tagumise tasku juures ja jope esitasku juures. Fotolt on arusaadav, et tegemist on ehete stendiga. Aleksandr Južaninov selgitas kohtuistungil, et tunnistab ennast täielikult süüdi ja jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. A. Južaninov on kohtueelses menetluses tunnistanud/tl 11-14/ samuti teo toimepanemist ning 9 selgitanud, et varastas 10.03.2021 õhtul X kauplusest 7 paari kõrvarõngaid, et need maha müüa ja raha saada. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Aleksandr Južaninov ehk just tema võttis märgitud esemed, lahkus nendega nende eest tasumata kauplusest, pöörates selliselt enda valdusesse temale võõrad vallasasjad. KVALIFIKATSIOON Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud kõik esemed süüdistatava jaoks võõrad vallasasjad olid. Kohtulikul arutamisel tuvastatu pinnalt peeti süüdistatav nii 28.02.2021 ja 10.03.2021 Xi episoodis kauba eest tasumata jätmisel kassade läbimise järgselt koheselt kinni. Seega on märgitud episoodid jäänud tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt on temalt leitud ja äravõetud esemed tagastatud rikkumata kujul ning ta ei saanud enda valdust nende üle lõplikult kehtestada. Kuivõrd aga teised kuriteoepisoodid on lõpule viidud, siis lõplikku kvalifikatsioon märgitu ei muuda. Nimelt nähtub teistes episoodides, s.o. 26.02.2021, 02.03.2021, mõlemas 08.03.2021 episoodis ja 10.03.2021 jalgratta varguse episoodis, et süüdistatav on vargused lõpule viinud. Kõigil märgitud juhtudel võttis süüdistatav tema jaoks võõrad vallasjad, nende omastamise eesmärgil ja realiseeris nende omastamise ehk murdis nende valduse lõplikult. Siinkohal ei oma tähtsust, et süüdistatav, kas ei soovi avaldada, mida ta varastatuga tegi (mootoriõlid), või väitis, et jättis varastatud asjad suvalisse kohta (ostukäru, jalgrattad), kuivõrd tema omas tegelikku võimu asjade üle ning ta ei ole asju omanikele tagastanud ega politseile nt leiuna üle andnud. 02.03.2021 jalgratta varguse episoodis on kohus tuvastanud, et süüdistatav pani teo toime isikute grupis, seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Enne käesolevas asjas kohtu alla andmist on süüdistatav viimati olnud kriminaalkorras karistatud 26.03.2020 samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Käesolevas kohtuasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus kokku seitsmes varguse episoodis, mis on toime pandud ajavahemikus 26.02.2021 kuni 10.03.2021, seega kahe nädala vältel. Pärast viimast varguseepisoodi on süüdistatav sündmuskohal kinni peetud ja vahistatud. Varguste toimepanek on alanud kahe nädala möödumisel pärast vanglast vabanemist ning süüdistatav on nende toimepanemist jätkanud kuni tema kinnipidamiseni Samal ajal ei ole süüdistataval olnud töökohta, mistõttu saab asuda järeldusele, et varguste toimepanek on süüdistatavale saanud harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega, mis oli toime pandud isikute grupis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Aleksandr Južaninov pani kõik kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks 10 süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o vargused, sh katsestaadiumisse jäid need tema tahtest olenemata põhjustel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (ta omastab võõrad vallasasjad). Kohus leiab, et Aleksandr Južaninovi tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri teatist /tl 155-157/ ja Harju Maakohtu 26.03.2020.a kohtuotsus nr 1-20-905 /tl 158-159/, millest nähtuvalt on Aleksandr Južaninovit varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt omab süüdistatav karistatud KarS § 199 järgi kolme kehtivat karistust (26.03.2020; 04.05.2017 ja 09.10.2017), sealjuures on teda karistatud ka KarS § 218 järgi väärteokorras kahel korral (23.02.2021 ja 06.11.2019). Kohtule teadaolevalt süüdistataval töökohta ei ole olnud, ta on elanud enda sõnul sõprade toetustest. Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud seitse varguseepisoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt, millistest kaks jäid tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, ülejäänutega on ta põhjustanud varalise kahju kannatanutele ning millistest ühe ta on toime pannud isikute grupis. Süüdistataval on kolm kehtivat karistust samaliigiliste kuritegude eest. Samuti on ta pärast vanglast vabanemist lisaks käesolevatele tegudele karistatud KarS § 218 eest väärteokorras. Süüdistatav on avaldanud, et kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Kohus ei näe antud asjaolu vastutust kergendava asjaoluna. Esmalt on süüdistatav küll kohtus süü täielikult omaks võtnud, kuid ei ole seda teinud kohtueelses menetluses ega ole avaldanud kõiki võimalikke andmeid kuritegude toimepanemise asjaolude osas. Selliselt ei ole aga kohtul võimalik anda hinnangut tema ütluste siirusele. Teiseks, on süüdistatav sedavõrd mitmekordselt samalaadsete tegude eest kohtu all, et juba ainuüksi seetõttu, arvestades siinkohal veel episoodide arvu – 7 – ei saa tema kahetsusavaldust tegude toimepanemise osas siiraks lugeda. Süüdistatava käitumine ja asjaolu, et tal puudub (ja on ilmselgelt pika aja vältel puudunud) töökoht väljendab seda, et süüdistatavale on varguste toimepanek muutunud elustiiliks ning elatusvahendi allikaks. Selliselt ei ole aga alust rääkida kahetsuse siirusest KarS § 57 kontekstis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestab, et tekitatud kahju on alla keskmise. Samuti on süüdistatav jätkanud varguste toimepanemist vahetult pärast vanglast 11 vabanemist (2 nädalat) ning on käesolevad kuriteoepisoodid toime pannud väga lühikese aja jooksul, samuti kahe nädala jooksul, pannes seejuures kahel korral toime kaks vargust samal päeval. Märgitu näitab süüdistatava poolt äärmiselt intensiivset varguste toimepanemist, mille lõpetas mitte tema enda tegevus, vaid tema kinnipidamine ja vahistamine. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse sanktsiooni keskmäärast kõrgema, kuid arvestades tekitatud kahjude suurust, siis mitte ülemmäära lähedasena. Eeltoodust tulenevalt on kohaseks karistuseks vangistus 3 aastat, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud A. Južaninovile elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt töökohta omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Vastupidi, vabanedes vanglast eelmise karistuse täitmiselt, on ta äärmiselt lühikese ajavahemiku jooksul alustanud väga intensiivselt, sh teatud juhtudel kaks korda päevas, uuesti varguse toimepanemist. Ta ei ole avaldanud varastatu asukohta, ei ole heastanud (heastama asunud) kuriteoga tekitatud kahjusid. Arvestades, et ta mitmel korral on kinni peetud alkoholijoobe seisundis ning on ise kinnitanud, et ei mäleta juhtunud seoses joobega, siis tuleb ka tema alkoholitarvitamist pidada riskikäitumiseks. Käesoleval juhul on ta kahe nädala vältel toime pannud 7 erinevat kuriteoepisoodi. Märgitud iseloomustavad andmed ei veena kohust selles, et käitumiskontrollile allutamine või üldkasuliku tööga vangistuse asendamine A. Južaninovi puhul enda eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuivõrd süüdistatav ka ise on kinnitanud, et tal puudub tööharjumus, ei ole ka veendumust selles, et ta üldse suudaks alluda üldkasuliku tööga kaasnevatele piirangutele ja kohustustele. Eeltoodut arvestades leiab kohtukoosseis, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud 2-aastane vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda süüdistatava kinnipidamise aeg, s.o 10.03.2021.a. Aleksandr Južaninovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, tal puudub legaalne sissetulek, kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata (kd1tl 222jj). Kuid, arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul, Aleksandr Južaninovi rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades A. Južaninovi poolt vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine. TÕKEND Aleksandr Južaninov on kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2021/tl 6-9/ ning vahistatud Harju Maakohtu 12.03.2021 kohtumäärusega /tl 21- 27/ kuni 10.05.
2. Harju Maakohtu 10.05.2021 kohtumäärusega on vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni 10.06.2021 /tl 206-211/. 12 17.05.2021 andis Harju Maakohus Aleksandr Južaninovi kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki

§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes omab kolme kehtivat karistust KarS § 199 järgi, jätkas kuritegude toimepanemist kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist ja pani kahe nädala vältel toime kokku 7 kuriteoepisoodi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, kuni ta kinni peeti ja vahistati. Seega on põhjendatud oht, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. TSIVIILHAGID Kuritegudega on tekitatud kannatanutele varalist kahju. Tsiviilhagid on esitanud kannatanud: M. A. A. A. (summas 300 eurot); K OÜ (summas 409 eurot); R. S. (summas 40 eurot); X AS (summas 38,60 eurot); O. K. (summas 100 eurot). Toimunud kohtuistungil võttis süüdistatav Aleksandr Južaninov kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid täielikult õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute M. A. A. A., K OÜ, R. S.i, X AS ja O. K. esitatud tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2020 summas 876 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Käesolevas asjas moodustavad menetluskulud ka määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses menetluses (412,80 eurot) ja kohtumenetluses (114 eurot). Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt kohtumenetluses taotletud mahus (114 eurot) on põhjendatud. Arvestades, et tegu otsese menetluskuluga ja need on põhjuslikus seoses A. Južaninovi tegevusega, tuleb need temalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine Aleksandr Južaninovil erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Aleksandr Južaninov on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 01.08.2021 kuni 01.07.2022.a. 13 ASITÕENDID Kriminaaltoimikus olevad 10 CD/CD-R plaati salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid

§ 126lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub

§ 126, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 14