§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.7 Juhindudes
lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad avaldaja ja puudutatud isik, et Tartu Maakohus kinnitaks käesoleva kompromisslepingu kohtumäärusega kirjalikus menetluses ja lõpetaks tsiviilasjas 2-21-8149 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 1.8 Pooled lühendavad kokkuleppel edasikaebeõigusest kolme
lg 4 sätestatust saab määruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.
lg 1 p 13 alusel korteriomandi ja kaasomandi asjad on hagita asjaks (§ 613).
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 6.
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et puudutatud isik hüvitab avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot ning muud kulud jäävad poole endi kanda. 8.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt
lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule avaldajale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. 9. Tulenevalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada või tähtaega lühendada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.