lg 2 p 2, § 120 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Aleksandr Hännineni (end Piminov) süüdistatakse selles, et tema, 13.05.2018 kella 21.00 ajal, viibides aadressil xxxx asuvas korteris, lõi korduvalt püksirihma ja püksirihma pandlaga oma tütart S. P. erinevatesse kehapiirkondadesse, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – punetused ja hematoomid õlavartel, reitel, jalasäärtel ja paremal rinnal. Sel moel pani Aleksandr Hänninen oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o
Aleksandr Hännineni (end Piminov) süüdistatakse ka selles, et tema, 13.05.2018 kella 21.00 ajal, viibides aadressil xxxx asuvas korteris, vahetult pärast seda, kui oli oma tütre S. P. suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise, ähvardas kannatanut tapmisega, öeldes, et juhul kui kannatanu pöördub politseisse, siis ta leiab ta hiljem üles ja tapab ära. Kuivõrd Aleksandr Hänninen oli eelnevalt olnud kannatanu suhtes füüsiliselt vägivaldne, tundis kannatanu reaalset ohtu enda elule ja tervisele, tajus ähvardusi enda elule ja tervisele reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Aleksandr Hänninen oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Aleksandr Hänninen ja tema kaitsja Liis Suik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Aleksandr Hänninenile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust ja
Vastavalt
lg 1 mõista Aleksandr Hänninenile liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, ning karistada teda 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Hänninen ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada S. P. (end P., ik xxxx) isikuõiguste kaitseks Aleksandr Hänninenile (end Piminov) lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda S. P.le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ja kannatanu elukoha aadressile xxxx lähemale kui 50 meetrit ning keelata tal neis kohtades kannatanuga suhelda, samuti keelata tal kannatanuga ühendust võtta telefoni (sh sõnumid), kirja (sh e-kirjad) ja posti (sh elektronposti) teel ning sotsiaalmeedia ja muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (nt Messenger, Instagram, Viber, WhatsApp, Signal, Facebook jt). Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Aleksandr Hänninen temale
lg 2 p 2, § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Aleksandr Hänninenilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Aleksandr Hänninenilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. kokku summas 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1005,60 eurot tuleb Aleksandr Hänninenil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 83,80 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
MS § 3101 lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Aleksandr Hänninen
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust;
2
lg 1 alusel kergem karistuse lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks Aleksandr Hänninenile mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Hänninen ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Aleksandr Hänninenile määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.07.2021.a. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada kannatanu S. P. (end P., ik xxxx) isikuõiguste kaitseks ajutist lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.