← Eesti

2-21-101424/28

Obsah (6)§ 486§ 229§ 436§ 230§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-101424 Tsiviilasi S. H. hagi K. N.

§ 486lg 1 p 1).

  1. Hagiavalduse kohaselt hageja vanemad kolisid kokku 23.06.2012 ja abiellusid xxxx. Hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust sündis xxxx poeg S. H.. Pärast S.’i sündi vanemate suhe halvenes ja abielu lahutati xxxx. S. jäi isa juurde elama 10.10.
  2. 2 Alates sellest ajast kuni tänaseni on S. elanud katkematult oma isa juures ja on isa hoole all. K. külastas last perioodil 10.10.2019 kuni tänaseni väga harva (ligikaudselt 1 kord kuus, kui üldse).
  3. Hagejaga seotud igakuised kulud on olnud
  4. aastal hinnanguliselt järgmised, sh käesoleva hagimenetluse tarbeks on hageja esindaja menetlusökonoomia huvides nõus lugema lapse vajadused
  5. aasta seisuga väiksemaks: Kulu liik Transport (kütus (kooli, trenni ja koju)): Vaba aeg (ujulad, batuudid, lastetoad, kinod, muuseumid jpt): Riietus, jalatsid: Kodukaubad: Restoranid, kohvikud: Tarbeelektroonika: Sporditarbed (taipoksi varustus jms): Elamukulu 1 leibkonna liikme kohta: Haridus (õpikud, tunnid, tuutorid, koolitarbed): Side: Tervishoid, vitamiinide kompleksid: Sport: Toitlustus koolis (pikapäevarühmas): Kokku: Reaalne kulu 30 € Lapse vajadused 15 € 150 € 70 € 100 € 15 € 50 € 100 € 70 € 124 € 20 € 50 € 10 € 40 € 80 € 60 € 109 € 15 € 15 € 40 € 60 € 25 € 799 € 10 € 40 € 60 € 25 € 584 €
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha suuruses 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 22.02.2021 kuni S. H. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.12.2020 kuni 21.02.2021 summas 325 eurot. Kostja vastus
  7. Kostjal ei ole vastuväiteid, et kohus võttis hagiavalduse menetlusse, kostja ei soovi vastuhagi esitada. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet 292 eurot kuus kuna kostja on seisukohal, et hageja ei kuluta igakuiselt lapse peale 584 eurot koos riigitoetusega summas 60 eurot.
  8. Kostja selgitab, et kostjal on ülalpidamisel varasemast suhtest veel üks alaealine laps. Kostja kasvatab last üksikemana. Praegu viibib kostja töötukassa arvel ja käib töötukassa poolt juuksuri koolitusel. Analüüsides hageja esitatud kulusid lapse peale kuus suurusega 584 eurot ei vasta kulud tõele ja kostja leiab, et hageja poolt esitatud kulud on ülespaisutatud. 3
  10. märtsil 2020 avaldati lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring. Viidatud uuringus leiti mh, et miinimumpalk on kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk. Aastatel 2012‒2019 kasvas miinimumpalk kokku 86%, kuid keskmine brutopalk 56%. See tähendab, et keskmist palka teeniva vanema jaoks moodustas elatis üha suurema osa kogu sissetulekust. Uus miinimumelatis
  11. aasta lõpu seisuga oleks uuringu kohaselt 343/2 = 172 eurot.
  12. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-174-16 22.03.2017 tehtud kohtuotsuses p. 14 asunud seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Seega ühe vanema osa lapse ülalpidamiskuludes on 143,50 eurot.
  13. Samuti tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Vastavalt Perehüvitiste seaduse § 17 lõikele 3 on hagejal õigus lapsetoetustele summas 60 eurot kuus.
  14. Kostja arvates on antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt lapsele elatist summas 189.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (isa) panus ning riiklikud toetused. Eeltoodust tulenevalt kostja ei võta omaks elatise summat suuruses 292 eurot ja pakub sõlmida kompromiss 187 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu varasem menetlus
  15. 18.05.2021 saadetud e-kirjas kohus teavitas pooli, et planeerib kohtuistungi pidamist käesolevas elatise vaidluses. Kohus rõhutas, et lapsevanemate isiklik osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Kui lapsevanemad sõlmivad elatise tasumise vaidluse lõpetamiseks kompromissi, siis tühistab kohus määratud kohtuistungi. Menetlusosaliste hõivatuse kohta tagasisidet ootab kohus e-posti teel hiljemalt 21.05.2021 k.a.
  16. 26.05.2021 teavitas kohus, et loobub objektiivsetel põhjustel suulise kohtuistungi pidamisest (olukorras kus ühel lapsevanemal on Eestisse kohtuistungile saabumine hetkel problemaatiline, ei pea kohus võrdse kohtlemise seisukohalt kuulata ära ainult üks lapsevanem), seega lahendab kohus elatise vaidlust kirjalikus menetluses, eelmenetluse lõplik tähtaeg saab olema (

§ 229jj mõttes) 09.

juuni 2021, pärast seda kuupäeva ei võta kohus vastu taotlusi ega tõendeid ning kohus teavitab seejärel kohtulahendi avalikuks tegemise aja. 4 Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 järgi on
  3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  4. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et S. H. on sündinud xxxx (vanus xxxx). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud K. H. ja isana R. H.. Seega on K. H. ja R. H. lapse hooldusõiguslikud vanemad.
  5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja ülalpidamiseks 799 eurot. Hageja on elatist vähendanud miinimumini ja palub kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  6. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  7. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  10. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
  11. Kostja on tuginenud mh väitele, et lapse vajadused kuus ei võrdu PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määraga.
  12. märtsil 2020 avaldati lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring. Viidatud uuringus leiti mh, et miinimumpalk on kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk. Aastatel 2012‒2019 kasvas miinimumpalk kokku 86%, kuid keskmine brutopalk 56%. See tähendab, et keskmist palka teeniva vanema jaoks moodustas elatis üha suurema osa kogu sissetulekust, samas kui kostja ei suuda 5 elatist isegi miinimummääras maksta. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud lapse peale kuus suurusega 584 eurot ei vasta tõele ja kulud on ülespaisutatud.
  13. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud

  1. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12 aastaste Tallinnas elava laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 385 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu autorid leidsid (vt uuringu lk 45), et uus miinimumelatis
  2. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 192 eurot kuus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsust 2-19-8143, milles kohus on tuginenud uuringu andmetele).
  3. Kohus hindab järgnevalt lapse ülalpidamiskulusid. Tegelikkusele ei vasta transpordi kulu suuruses 30 eurot, sest Eestis on lapsele tasuta transport ja hageja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, et transpordi kulu on tekkinud. Vaba aeg (ujulad, batuudid, lastetoad, kinod, muuseumid jpt kulu suuruses 150 eurot/2, on ülespaisutatud ja kostjal on hagejast vanem laps ning kostja kulutab kuus maksimaalselt 30–40 eurot. Kulu riietele ja jalanõudele on arvestades lapse vanust põhjendatud 70 eurot kuus. Restoranid, kohvikud suurusel 50 eurot ei ole seotud lapse igapäevaste vajadustega ja pole õigustatud kulu. Tarbeelektroonikat ei osteta iga päev, seega on põhjendatud kulu 8,33 eurot kuus (100:12). Vaidlus puudub, et hageja elab koos isaga. Hageja esitatud elamukulu 1 leibkonna liikme kohta:124 eurot. Kostja ei usu, et peres kus elab 5 inimest kulutused moodustavad kokku 620 eurot kuus. Riigikohus on seisukohal, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Arvestades, et lapse vajadus on kasutada eluaset, siis kohus arvestab põhjendatud eluasemekuluks 124 eurot kuus. Hageja poolt esitatud kulu - haridus (õpikud, tunnid, tuutorid, koolitarbed) samuti on liialdatud 20 euro ulatuses, hageja ei osta igakuiseid koolitarbeid 20 euro eest, kostjal on laps ja keskmiselt kulud on 7 eurot kuus kooliõpilase kirjatarvete kuludele. Põhjendatud kulu tervisele on 20 eurot, nii nagu on kostjale teada ei vaja laps erilisi ravimeid elu toetamiseks, esitatud dokumentidest ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaksid seda, et laps vajaks igakuiselt kalleid ravimeid. Lapse isa selgitab, et alates novembrist 2019 kuni 15.01.2020 käis hageja spordiklubis Xxxx, seejärel spordiklubis Xxxx, kus tal on liikmelisus ka tänaseni, kuid ajutiselt on trennid 6 koroonaviiruse leviku pidurdamiseks peatatud. Hageja huvi ja talent on võitluskunstides (taipoks). Vanemate vahel puudub vaidlus, et ema spordiga seonduvaid kulusid ei ole kandnud. Hageja isa ainuisikuliselt on toetanud lapse käimist taipoksi grupi- ja eratrennides (trennide eest tasumine toimub sularahas) ning suvelaagris. Hageja läheb taipoksi suvelaagrisse, mille maksumus on 190 eurot, laagri eest tasumine toimub sularahas vt lisatud kuvatõmmis (hageja isa vestlus lapse treeneriga); tõlge vene keelest: „A., tere. Palju maksab ja millal tuleb maksta?; 190€ laagrist lahkumisel. Trennid on 60€ kuus; Ok, selge“. Kohtupraktikas on tavapärane enamuse spordialade puhul lugeda põhjendatuks osavõtt vähemalt ühest laagrist kalendriaastas. Selle spordiala jaoks on hädavajalikvajalik spetsiaalne varustus elu- ja tervise kaitseks. Arvestades, et trennivarustust ei osteta iga kuu, siis on põhjendatud spordivarustuse kulu 5,83 eur kuus (70: 12 kuud). Vajalike kulude hulka tuleb lugeda täiendavalt igakuiselt keskmiselt hobile kuluv trennitasu 60 eur kuus.
  4. Kokku on hageja põhjendatud ülalpidamise kulu 390,16 eurot: transport 0 eur, vaba aeg 40 eur, riietus/jalatsid 70 eur, kodukaubad 15 eur, restoranid/kohvikud 0 eurot, tarbeelektroonika 8,33 eur, sporditarbed 5,83 eur, elamukulu 124 eur, hariduskulu 7 eur, side 15 eur, tervishoid 20 eur, sport 60 eur, toitlustus 25 eur.
  5. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt elektroonika) ja teenuste või lapse elustiili (nt kallid trennid) toetamine muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, hügieen. Kui lapsega koos elav vanem soovib lapsele kallimat asja, tuleb tal selle ostuks teise vanemaga kokku leppida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapsega koos elaval vanemal eseme ostmiseks või lapse elustiili toetamiseks endal täiendavaid vahendeid leida.
  6. Analüüsides hageja kulusid võib asuda seisukohale, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Samuti kuulub elatise juurde peretoetus (60 eurot kuus). Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna kostja tõi esile, et hageja esindajale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses §-s 15 sõnastatud eesmärk: „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ 7
  7. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).
  9. Hageja seaduslik esindaja soovib enda ja enda abikaasa J. H. ütlustega tõendada enda varalist olukorda. Kohus on seisukohal, et esitatud ja kogutud tõendite põhjal on kohtul võimalik kujundada seisukoht väidetud ja tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuses, mistõttu R. H. taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  10. R. H. pangakontole sissetulevate maksete käive perioodil 01.10.2020 - 29.03.2021 oli 25 487,76 eurot. Hageja isa keskmine töötasu sissetulek on ligikaudselt 2 384,79 eurot. Tööandja: Xxxx emaettevõtja tütarühing P OÜ (30.03.2021 lisa 2 – reg. andmed). Töökoht, mis ei ole vaidluse all: xxxx. Hageja isale kuulub sõiduk:
  11. a registreeritud xxxx reg. märgiga xxxx. Hinnanguline väärtus: ca 6 000 €. 13-aastane xxxx on tagasihoidlik peremaastur hageja leibkonna tarbeks. Hageja esindaja toob välja, et kui lugeda tõendatuks, et hageja leibkonnas kannab kõik kulutused tegelikult ainuisikuliselt pereisa, siis on töötasust tulenev sissetulek igale leibkonnaliikmele igakuiselt üksnes ligikaudselt 476,96 eurot (2384,79 eurot /5).
  12. K. N. on töötukassa arvel ja käib töötukassa poolt juuksuri koolitusel. Töötutoetuse määramise otsusega makstakse lapse emale töötutoetust 6,10 EUR päevamääras perioodil 15.06.2020-11.03.
  13. Kostja üürib korterit, kus ta elab koos lapsega eelmisest kooselust. Kostjal pole korterit ega autot, ta ei oma väärtpabereid, jahte, paate ega muud hinnalist vara. Kostja ülalpidamisel on varasemast suhtest veel üks alaealine laps V. N. (sünd xxxx). Kostja kasvatab last üksikemana. Kostja on teinud hagejale kompromissi ettepaneku, milles ta suudab tasuda hageja ülalpidamiseks 187 eurot kuus.
  14. Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hageja ülalpidamiseks elatist summas 195 eurot. Lisaks maksab riik 60 eurot kuus lapsetoetust ja seega on hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kokku 450 eurot (2x195+60). Nimetatud summaga on võimalik katta hageja ülalpidamiskulusid.
  15. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.12.2020 kuni 21.02.2021 summas 325 eurot. Hageja esitab tagasiulatuva elatise nõude arvestuse: A. Päevi perioodis 01.12.2020-31.12.2020 - 3 p (28 p) 01.01.2021-31.01.2021 (31 p) 01.02.2021-21.02.2021 (21 p) B. Baas 292 € 292 € 292 € C. Päevi kuus (A x B / C) - 150 € 31 114 € 31 142 € 28 69 € 8 Kokku: 325 €
  16. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  17. Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leiab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Riigikohus on
  18. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-33-16 selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatise maksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust ja et kostja ülalpidamisel on veel üks laps.
  19. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 195 eurot kuus alates 22.02.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu
  20. kuupäevaks R. H. arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Elatis S. H.“.
  21. 23.02.2021 hagi tagamise määrusega kohustati kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et kuna kostja seisukohad ja varaline seisund on kohtule teadmata, siis esmaste minimaalsete kulutuste katmiseks on mõistlik kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatis hagi tagamise korras 100 eurot kuus. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kostjalt välja mõista 275 eurot kuus. Praeguses asjas kohus tuvastas, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on 390 eurot kuus, millest kostjal tuleb tasuda 195 eurot ning seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, sest kostja kanda jääb lapse ülalpidamiskulu alla 275 euro kuus. Menetluskulud 34.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.