Obsah (12)

§ 436§ 438§ 157§ 132§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18766 Tsiviilasi T. P.u (P.) hag

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmine: − 01.03.2005 kuulutas Tallinna Linnakohus tsiviilasjas nr 2-04-2331 välja hageja füüsilise isiku pankroti (tl 53-56). − 05.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-04-2331 lõpetas Harju Maakohus hageja pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Võlausaldajal AS-il S on jäänud tunnustatud nõudest saamata 379 700,75 krooni (tl 59-61). 3 − 31.01.2010 algatas kohtutäitur Julianus Inkasso OÜ 15.01.2010 täitmisavalduse alusel täiteasjas nr xxxx täitemenetluse hageja suhtes võlgnevuse 17 876,14 euro sissenõudmiseks (täitedokumendiks on Harju Maakohtu 05.11.2009 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-04-2331) (tl 4).
2. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue on tulenevalt TsÜS § 157 lg 3 sätestatust seisuga 01.02.2020 aegunud. Kohtutäituri vahendusel toimus üksainus kinnipidamine 18.03.2020, kuid see ei saa tagasiulatuvalt katkestada aegumistähtaega. Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxx.
3. Kostja oli seisukohal, et täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude või muu täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS vastav paragrahv muutus
4. märtsist
5. Seega aeguvad varasema kehtinud sätte kohaselt nõuded 30 aasta asemel 10 aastaga, kuid tasandussätte tulemusena hakkas lühem aegumistähtaeg kehtima 01.03.2011, mille tulemusena nõue aegub 01.03.
6. Antud juhul katkes nõude aegumine hageja poolt nõude tunnustamisega nõude osalisel tasumisel 18.03.2020, mida ta ka oma hagiavalduses kinnitas.
7. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 järgne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles ta saab mh toetuda nõude aegumisele (vt nt Riigikohtu
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus täitemenetluses (täiteasi nr xxxx) sundtäidetavale nõudele aegumise kohaldamises. Tegemist on tsiviilasjas nr 2-04-2331 pankrotimenetluses tunnustatud ja 15.01.2010 võlausaldaja avalduse alusel 31.01.2010 algatatud 17 876,14 euro sundtäitmisega. Kohus märgib, et kuna tegemist on pankrotimenetluses tunnustatud nõudega, kohaldub sellele TsÜS § 157 lg 3, mis sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel kümne aastaga pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Täiendavalt selgitab kohus, et kuna TsÜS § 157 lg 3 on erisäte, siis pankrotimenetluses tunnustatud nõuete aegumisele

§ 157lg 1 ei kohaldu. Kohus märgib, et nõude täitmise aegumisele kohaldub Ts

ÜS

1. ptk
2. jao järgi aegumise peatumise ja katkemise regulatsioon. Juhindudes kehtinud redaktsiooni TsÜS § 159 lg-st 1 katkes ja algas aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna kostja esitas 15.01.2010 täitmisavaldusega täitedokumendi täitmiseks, katkes kostja nõude aegumine
3. jaanuaril
4. Tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 1 hakkas aegumine uuesti kulgema ja seda katkemise päevale järgneval päeval, s.o
5. jaanuaril 2010 (TsÜS § 135 lg 1). Kuna pärast aegumise katkemist hakkas aegumistähtaeg TsÜS § 135 lg 1 alusel kulgema uuesti järgmisest päevast (alates
6. jaanuarist 2010), siis kümneaastane tähtaeg möödus TsÜS § 136 lg 2 alusel
7. jaanuaril
8. Hageja on täiendavalt hagis esile toonud, et antud täitemenetluses toimus esimene ja viimane laekumine aresti tulemusena 18.03.2020 summas 233,46 eurot (tl 5, 6). 07.04.2021 kohtunõudes palus kohus hagejal selgitada 18.03.2020 kohtutäiturile sooritatud makse asjaolusid. 14.04.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kohtutäitur oli teinud „näpuvea“, märkides esialgses kirjas laekumise ajaks 18.03.2010 asemel, et ülekanne toimus 18.03.2020 (tl 51, 57). Juhindudes kehtinud redaktsiooni TsÜS § 159 lg-st 1 katkes ja algas aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks 4 esitamisega. 28.04.2021 esitas hageja kohtule tsiviilasjas nr 2-04-2331 05.11.2009 määruse, mille resolutsiooni punktis 2 märkis kohus, et võlausaldajal AS-il S on jäänud tunnustatud nõudest saamata 379 700,75 krooni. Arvestades eeltoodut ja 07.04.2021 kohtunõuet palus kohus kostjal 28.04.2021 kirjaga esitada kohtule eeltoodu osas oma seisukoha hiljemalt 04.05.
9. Kostja oma seisukohta kohtule esitanud ei ole. Täiteasja nr xxxx toimiku väljavõttest nähtub, et kostjale on hagejalt laekunud üks makse- 18.03.2010 summas 213,46 eurot (hageja on ekslikult laekumise suuruseks märkinud 233,46 eurot). Kostja sellele vastuväiteid, et kostjale on hagejalt laekunud 18.03.2010 üks makse 213,46 eurot, esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et antud täiteasjas toimus laekumine 18.03.2010, mitte 18.03.
10. Kuna hageja tunnustas kostja nõuet 18.03.2010 (TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2), katkes aegumine 18.03.2010 ja hakkas uuesti kulgema katkemise päevale järgneval päeval so 19.03.
11. Kuna pärast aegumise katkemist hakkas aegumistähtaeg TsÜS § 135 lg 1 alusel kulgema uuesti järgmisest päevast (alates
12. märtsist 2010), siis kümneaastane tähtaeg möödus TsÜS § 136 lg 2 alusel
13. märtsil
14. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitati kohtule 20.12.
15. Kohus leiab, et kostja nõue on aegunud ning nõude sundtäitmine täiteasjas nr xxxx tuleb tunnistada lubamatuks TMS § 221 lg 1 järgi.
16. Tsiviilasja hind on 3500 eurot vastavalt

§ 132lg-le 5.

Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 19.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 14.06.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 925 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 625 eurot. Hageja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: − 20.12.2020- kliendiga kohtumine, kliendi probleemiga tutvumine, kliendi selgitused kohtuasjast, materjalidega tutvumine, päringud registritest= 1,5 tundi; − 21.12.2020- hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine= 1,5 tundi; − 19.03.2021- kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine sellele= 1 tund; − 14.04.2021- kohtu nõudega tutvumine ja vastuse koostamine sellele= 30 min; − 28.04.2021- kohtu nõudega tutvumine ja vastuse koostamine sellele= 30 min. Kokku 5 tundi. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirja osas kohtule esitanud ei ole.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja 5 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 5 tunni (1,5 + 1,5 + 1 + 0,5 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 125 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks kohtus 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 500 eurot (5 h x 100 eurot/h). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kohtus 800 eurot (500 + 300). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 125 eurot (925 – 800). 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 6