Obsah (10)

§ 55§ 120§ 121§ 38§ 45§ 44§ 43§ 77§ 2§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1432 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tegevusele sündmustele re

) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kaebaja esitas taotluse koos tuvastamisnõuet sisaldava kaebusega. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamine tuvastamiskaebuse puhul ei ole võimalik, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamiseks kohtul kontrollida, kas esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud seoses haldusorganis toimuva vaidemenetlusega.

1. Kaebuse ja kohtule esitatud haldusmenetluse materjalide1 kohaselt on kaebaja 21.06.2021 (registreeritud vanglas 25.06.2021) esitanud Tallinna Vanglale taotluse paigutada ta turvalisuse eesmärkidel VangS § 69 alusel eraldatud kambrisse. Tallinna Vangla kohtunõudele esitatud vastuse kohaselt on taotlus menetlemisel, seega ei ole Tallinna Vangla kaebaja taotlust kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise aja seisuga lahendanud. 25.06.2021 esitas kaebaja Tallinna Vanglale vaide, milles nõuab ettekirjutuse tegemist
2. üksuse töökorralduse kontrollimiseks ja tema 21.06.2021 taotluse rahuldamist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 11 lg 5 näeb praegusel juhul ette kohustuse esitada vaie vanglale, otse kohtusse pöördumise võimalust kaebajal ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja 21.06.2021 taotlus tema paigutamiseks eraldatud kambrisse ei olnud 25.06.2021 seisuga lahendatud ning möödunud ei olnud ka selle läbi vaatamise tähtaeg, siis ei olnud kaebajal veel tekkinud õigust vaide esitamiseks. Seega ei saa vanglas toimuda kaebaja 21.06.2021 esitatud taotluse (tema paigutamiseks eraldatud kambrisse) osas ka vaidemenetlust ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole lubatav.
3. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, siis ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata

§ 55lg 2 alusel.

1. Isegi kui möönda Tallinna Vangla 30.06.2021 vastusest tulenevalt, et vaidemenetlus on pooleli, siis jääks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ka selle sisulise läbivaatamise korral rahuldamata. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise üheks vältimatuks eeltingimuseks on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud vaide või kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, siis esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Kaebusest ning vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja elule ja tervisele esineks Tallinna Vangla
2. üksuses oht, mis tingiks esialgse õiguskaitse vajaduse. Vangla on kaebuses kirjeldatud 16.06.2021 sündmusest teadlik ning hinnanud selle ohtlikkust kaebaja suhtes. Kuivõrd kaebaja selle intsidendi osaliseks ei olnud, siis on vangla ka põhjendatult 30.06.2021 õiendis järeldanud, et kaebaja julgeolek on tagatud. Seda ei väära kohtu hinnangul ka kaebaja kirjeldus 20.06.2021 sündmusest, kuivõrd tegemist oli väidetava verbaalse ründega, millega ei saa kaebaja osas ohtu tervisele ega elule kaasneda. Nii vangla kui kaebaja ise on kohtule 1 Tallinna Vangla 30.06.2021 vastuse lisa. 3 vastanud vastavalt 30.06.2021 ja 02.07.2021 ning kumbki pool ei ole väitnud, et sarnased intsidendid oleksid peale 20.06.2021 kordunud. Seega ei ole kaebaja hirm Tallinna Vangla
3. üksuses viibimise ees veenvalt põhjendanud ning kaebaja ei vaja vähemalt praegu teadaoleva info põhjal esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebuse tagastamine 9.

§ 120

lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja soovib tuvastamisnõudega tuvastada Tallinna Vangla tegevuses/tegevusetuses VangS § 41 lg 1 ja § 66 sätestatu rikkumine seoses Tallinna Vangla
2. üksuses toimunud ründele reageerimata jätmisega.
3. Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusega piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38

lõige 4 ja § 44 lõige 1).

§ 45

lõike 2 teise lause kohaselt ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole põhjendatud ka üksnes sellega, et kindlaks teha haldusorgani tegevuse õigusvastasus.

§ 38

lg 4 kohaselt peab kaebaja tuvastamiskaebuses selgitama miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on kaebuses märkinud, et esitab tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebust preventiivse huvi olemasolu korral küll aktsepteeritud, kuid sellise nõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). 11.

1. Kohus märgib esiteks, et kaebuses kirjeldatud 16.06.2021 sündmus ei toimunud kaebaja suhtes ega ka tema osalusel. Samuti kirjeldab kaebaja 20.06.2021 toimunud sündmust oma 02.06.2021 vastuses selliselt, et toimus verbaalne rünne, mille asjaoludest
2. üksus isegi teadlik ei ole. Kaebusest ega kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks
3. üksust 20.06.2021 toimunust üldse teavitanud. Seega puudub alus eeldada, et vangla ei taga kaebaja julgeolekut edaspidi sarnaste sündmuste toimumisel kaebaja suhtes kui kaebaja vanglat neist teavitab. Kaebajal puudub

§ 44

lg-test 1 ja 2 tulenevalt kaebeõigus ka teiste vanglas kinni peetavate isikute preventiivse huvi argumendil tuvastamisnõude esitamiseks. 11.

1. Kaebaja esitas ühes 02.06.2021 vastusega kohtule Tallinna Vangla 11.06.2021 käskkirja nr 5-1/21/869, mille alusel lukustati Tallinna Vangla
2. üksuse R3 osakonna kambrid alates 11.06.2021 kuni asjaolude äralangemiseni julgeoleku kaalutlustel. Kohtu hinnangul ilmestab lisatud käskkiri vastupidiselt kaebaja arvamusele selgelt, et Tallinna Vangla
3. üksuses tegeletakse julgeoleku tagamisega ja kohaldatakse asjakohaselt ka olukorrahinnangust tulenevalt sobivaks peetavaid turvameetmeid. Seega ei ole põhjust arvata, et vangla jätaks julgeolekut ohustavad intsidendid kinnipeetavate vahel tähelepanuta ning seaks seeläbi ohtu kinnipeetavate, sh kaebaja julgeoleku Tallinna Vangla
4. üksuses. Ka Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 30.06.2021 õiendist nähtub, et kaebaja esitatud teavet toimunud sündmuse kohta on uuritud ning ohtu kaebaja julgeolekule seoses kirjeldatud sündmusega hinnatud ning leitud, et kaebaja julgeolek on tagatud. 4 11.
5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mis tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

12.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluslike taotluste lahendamine

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas ning jätab ka selle läbi vaatamata.
2. Kohus ei rahulda kaebaja taotlust haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuna

§ 77lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi Ts

MS) § 38 lg-ga 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud, mh ei ole asja menetluse kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja elu, tervise või eraelu kaitseks (TsMS § 38 lg 1 punktid 2 ja 3). Kaebaja ei ole asja menetluse kinniseks kuulutamise vajadust põhjendanud, kohus ei ole ka ise vastavat vajadust tuvastanud ning lähtub halduskohtumenetluse avalikkuse üldpõhimõttest (

§ 2lg 7).

Kaebaja eraelu puutumatuse tagab piisaval määral kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X asendamine (

§ 175lg 3), mille osas kohus kaebaja taotluse rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5