1-18-9702/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9702 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Margus Mahlapuule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Margus Mahlapuu isikukood: 37401056519; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Margus Mahlapuule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 23.01.
3. a otsusega tunnistati Margus Mahlapuu süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. M. Mahlapuu pidi kohe ära kandma 16 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 8 kuud ja 14 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M. Mahlapuu ei pane 2 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Samuti juhul, kui M. Mahlapuu registreerib end hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 08.02.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 23.01.2019 ja pidi lõppema 23.04.
5. 1
6. Tartu Maakohtu 12.11.
7. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse 08.11.
8. a erakorralise ettekande alusel M. Mahlapuu katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 23.07.
9. Kohus tuvastas, et M. Mahlapuu rikkus 26.05.2019, 30.05.2019 ja 14.10.2019 alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 03.12.
11. Tartu Maakohtu 04.12.
12. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse 27.11.
13. a erakorralise ettekande alusel M. Mahlapuu katseaega täiendavalt 1 kuu võrra, s.o kuni 23.08.
14. Kohus tuvastas, et M. Mahlapuu rikkus 29.10.2020 registreerimiskohustust. Määrus jõustus 05.01.
16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 23.07.2021 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata M. Mahlapuule mõistetud vangistus täitmisele, sest M. Mahlapuu rikkus 09.07.2021 taas alkoholi tarvitamise keeldu. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
17. M. Mahlapuu kriminaalhooldus algas 08.02.2019 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 18.02.
18. Sel kohtumisel selgitati M. Mahlapuule kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. M. Mahlapuu on täitnud registreerimiskohustust üldiselt kohusetundlikult ega ole jätnud kriminaalhooldusosakonda põhjendamatult ilmumata. Ühel korral hilines M. Mahlapuu 30 minutit, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik eelmise erakorralise ettekande. M. Mahlapuu täitis kohtuotsusega pandud lisakohustuse ning käis 13.03.2019 Lõuna-Eesti Haiglas programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames õe vastuvõtul. Samas polnud M. Mahlapuu huvitatud programmis jätkamisest ning leidis, et suudab iseseisvalt alkoholist hoiduda ega vaja meditsiinilist abi. 30.12.2019 tehti M. Mahlapuule Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas abstinentsiseisundi säilitamise toetamiseks profülaktiline alkoholisõltuvuse protseduur. Pärast protseduuri on kriminaalhooldusametnikud korduvalt kontrollinud alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist ning M. Mahlapuul ei tuvastatud kuni 09.07.2021 kordagi alkoholijoovet. 4.
19. 09.07.2021 ilmus M. Mahlapuu kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,326 mg alkoholi. M. Mahlapuu märkis kirjalikus selgituses, et käis eelmisel päeval õemehe tuhastamisel ja jõi õhtul viina. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga ei tunnistanud M. Mahlapuu alkoholiprobleemi ning oli veendunud, et edaspidi ta lihtsalt alkoholi ei tarvita ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ei kordu. Ametnik motiveeris M. Mahlapuud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule, et läbida taas protseduur, mille ta tegi
20. aastal. M. Mahlapuu nentis, et protseduurist oli talle kasu, kuid ei pidanud selle kordamist vajalikuks. Pikema arutelu käigus lubas ta siiski sellele mõelda. 4.
21. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb M. Mahlapuule mõistetud vangistus täitmisele pöörata. M. Mahlapuu on rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi ta tarvitas pärast profülaktilist alkoholisõltuvuse protseduuri vaid ühel korral alkoholi, ei tunnista ta endiselt alkoholiprobleemi ja on veendunud, et suudab edaspidi kõrvalise abita alkoholist hoiduda. Viimati nimetatu näitab, et M. Mahlapuu võib uuesti alkoholi tarvitamise keeldu rikkuda.
22. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et M. Mahlapuule mõistetud karistust ei peaks täitmisele pöörama, ning tegi ettepaneku jätta erakorralise ettekande taotlus rahuldamata või veelkord pikendada katseaega. M. Mahlapuu järgis peaaegu poolteist aastat karsket eluviisi ja täitis kriminaalhoolduse nõudeid. Nüüd on ta pöördunud uuesti psühhiaatri vastuvõtule ja 2 teinud alkoholivastase süsti. On lootus, et tehtud protseduur aitab tal järgida karsket eluviisi ja täita kriminaalhoolduse nõudeid.
23. M. Mahlapuu esitas kohtuistungil Lõuna-Eesti Haigla AS-i tõendi, mille kohaselt tehti talle 29.07.2021 profülaktiline alkoholisõltuvuse protseduur. Samuti selgitas M. Mahlapuu, et tal pole alkoholiprobleemi, ta saab hakkama ja elu on korras. M. Mahlapuu käis 08.07.2021 õemehe tuhastamisel ja jõi kurbuse tõttu õhtul peielauas viina. Muidu pole tal alkoholiprobleemi ning ta oli ka jaanilaupäeval ja sünnipäeval kaine. M. Mahlapuu lasi 29.07.2021 teha uue alkoholisõltuvuse protseduuri, sest poolteist aastat saab täis ja nii on julgem. Ta käis
24. aastal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ õe vastuvõtul ja psühhiaatri juures, kuid ei soovinud programmis jätkata, sest see polnud vajalik. Ta sai ilusti hakkama ja probleemi polnud enam. M. Mahlapuule ei öeldud, et tal on alkoholisõltuvus. Kohtu seisukoht
25. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuni
27. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
28. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja täiendavate dokumentidega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja M. Mahlapuu selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 09.07.
29. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 08:48 Võru linnas Jüri 19a asuvas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga M. Mahlapuu joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja M. Mahlapuu ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,326 milligrammi alkoholi. Samuti tuli M. Mahlapuu suust alkoholilõhna. M. Mahlapuu selgitas, et jõi eelmisel õhtul viina, sest käis õemehe tuhastamisel (tl 8-8 pöördel). Kohtuistungil avaldas M. Mahlapuu, et tarvitas alkoholi peielauas kurbuse tõttu.
30. Kohtu hinnangul on M. Mahlapuu kurbus inimlikult mõistetav, kuid ei õigusta alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis on kooskõlas talle pandud kohustuste ja piirangutega. Seega tulnuks M. Mahlapuul ka peielauas hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna M. Mahlapuu teadis, et ta ei tohi alkoholi tarvitada, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle pandud kohustust tahtlikult.
31. Kohtu arvates ei tingi M. Mahlapuu rikkumine aga talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Käesoleva määruse tegemise ajaks on M. Mahlapuu katseaeg kestnud peaaegu 2 aastat ja 7 kuud ning kohus vaatab läbi kolmandat tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. M. Mahlapuu rikkus 26.05.2019 (s.o ca 4 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) esimest korda alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest koostas kriminaalhooldaja talle samal päeval esimese 3 kirjaliku hoiatuse. Seejärel rikkus M. Mahlapuu 30.05.2019 (s.o 4 päeva hiljem) teist korda alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest koostas kriminaalhooldaja talle samal päeval teise kirjaliku hoiatuse. Edasi rikkus M. Mahlapuu 14.10.2019 (s.o veidi enam kui 4 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) kolmandat korda alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 12.11.
32. a määrusega M. Mahlapuu katseaega 3 kuu võrra. Määrus jõustus 03.12.
33. Tartu Maakohtu 04.12.
34. a määrusega pikendati M. Mahlapuu katseaega täiendavalt 1 kuu võrra, sest M. Mahlapuu rikkus 29.10.2020 registreerimiskohustust. Määrus jõustus 05.01.
35. M. Mahlapuu lasi 30.12.2019 teha endale Lõuna-Eesti Haiglas abstinentsiseisundi säilitamise toetamiseks profülaktilise alkoholisõltuvuse protseduuri. Praeguses asjas selgus, et M. Mahlapuu rikkus 08.07.2021 (s.o peaaegu 1 aasta ja 9 kuud pärast eelmist alkoholi tarvitamist) neljandat korda alkoholi tarvitamise keeldu.
36. Kuigi M. Mahlapuu on rikkunud katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, reageeris kohus eelmisele sarnasele rikkumisele 12.11.
37. a määrusega katseaja pikendamisega 3 kuu võrra. M. Mahlapuu lasi 30.12.2019 teha endale Lõuna-Eesti Haiglas abstinentsiseisundi säilitamise toetamiseks profülaktilise alkoholisõltuvuse protseduuri ja pole kuni 08.07.2021 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 6 kuu jooksul) alkoholi tarvitanud. Arvestades, et M. Mahlapuu on alates Tartu Maakohtu 04.12.
38. a määruse tegemisest täitnud ka kõiki muid kriminaalhoolduse nõudeid, soovib ta katseaja edukalt läbida.
39. Kohtuistungil esitas M. Mahlapuu Lõuna-Eesti Haigla AS-i tõendi, mille kohaselt tehti talle 29.07.2021 uus profülaktiline alkoholisõltuvuse protseduur. Eelnevast nähtuvalt tegeleb M. Mahlapuu endiselt aktiivselt alkoholi liigtarvitamisest hoidumisega ja on järelikult teinud kriminaalhooldusest vajalikke järeldusi. Kuna eelmine alkoholisõltuvuse protseduur aitas M. Mahlapuul hoiduda alkoholi tarvitamisest 1 aasta ja 6 kuu jooksul, on alust arvata, et ka uus protseduur kujuneb edukaks.
40. M. Mahlapuu katseaeg lõpeb 23.08.2021 (s.o 6 päeva pärast käesoleva määruse tegemist). Arvestades, et M. Mahlapuu on alkoholi tarvitamise harjumusi muutnud ja tuleb oma eluga toime, on kriminaalhooldus oma eesmärgi põhijoontes täitnud. Kuna sellises olukorras on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ebaproportsionaalne, jätab kohus erakorralise ettekande vastava taotluse rahuldamata. Samuti ei pikenda kohus enam M. Mahlapuu katseaega. (allkirjastatud digitaalselt) 4