1-19-4926/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4926 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Gennadi Rõsevile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Gennadi Rõsev isikukood: 37107116529; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Gennadi Rõsevile Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a otsusega mõistetud karistus ning saata Gennadi Rõsev vanglasse karistust kandma 4 kuuks ja 28 päevaks.
5. Kohustada Gennadi Rõsevit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Gennadi Rõsev saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 30.07.
7. a otsusega tunnistati Gennadi Rõsev süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja märgiti, et G. Rõsevil tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui G. Rõsev ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 15.08.
8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 30.07.2019 ja pidi lõppema 30.01.
9. 1
10. Tartu Maakohtu 11.05.
11. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse 08.05.
12. a erakorralise ettekande alusel G. Rõsevi katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 30.03.
13. Kohus tuvastas, et G. Rõsev rikkus 12.09.2019, 21.02.2020 ja 04.05.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 09.06.
15. Tartu Maakohtu 15.02.
16. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse 19.01.
17. a erakorralise ettekande alusel G. Rõsevi katseaega täiendavalt 4 kuu võrra, s.o kuni 30.07.2021 ja G. Rõsevile pandi katseajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kohus tuvastas, et G. Rõsev ei allunud 01.01.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile ja rikkus 21.01.2021 taas alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 03.03.
19. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 08.07.2021 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata G. Rõsevile mõistetud vangistus täitmisele, sest G. Rõsev rikkus 22.06.2021 uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
20. G. Rõsevi kriminaalhooldus algas 15.08.2019 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 06.09.
21. G. Rõsev on täitnud registreerimiskohustust korrektselt, kuid on 5 korda rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja 1-l korral ei allunud ta kriminaalhooldusametniku kontrollile, mistõttu polnud võimalik alkoholi tarvitamise keel järgmist kontrollida. Kahe esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik kirjalikud hoiatused ning kahe järgmise rikkumise eest pikendas maakohus G. Rõsevi katseaega, samuti pandi G. Rõsevile neljanda rikkumise eest täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. G. Rõsev pöördus ravikohustuse täitmiseks 12.02.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ambulatoorse õe vastuvõtule ja läbis esmase hindamise teenuse. Seejärel osales G. Rõsev 15.02.2021 ja 26.02.2021 kaugvastuvõttudel ning pöördus 17.03.2021 vaimse tervise õe vastuvõtule, kuid kui G. Rõsevile 12.04.2021 helistati, ei õnnestunud temaga ühendust saada. G. Rõsevi 17.06.
22. a kinnitusel jätkab ta osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“, osales 14.06.2021 kaugvastuvõtul ja järgmine vastuvõtt toimub 27.07.
23. Vaatamata eeltoodule, saatis piirkonnapolitseinik kriminaalhooldus-ametnikule indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt oli G. Rõsev 22.06.2021 alkoholi tarvitanud. 4.
24. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb G. Rõsevile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Vaatamata kriminaalhooldusametniku kirjalikele hoiatustele ja kohtumäärustele on G. Rõsev jätkanud alkoholi tarvitamist. Samuti näitab ravikohustuse täitmiseks distantsvastuvõtu raames telefonile vastamata jätmine, et G. Rõsev pole endiselt mõistnud kontrollnõuete ja -kohustuste täpse täitmise olulisust.
25. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja selgitas, et kriminaalhooldaja kohtus G. Rõseviga katseaja viimasel päeval 30.07.2021, mil G. Rõsev kinnitas, et ta jätkab osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“. G. Rõsev osales 06.08.2021 telefonivastuvõtul ja uus aeg on määratud 11.08.
26. On positiivne, et G. Rõsev tegeleb oma alkoholiprobleemiga edasi. G. Rõsev kinnitas 30.07.2021 kriminaalhooldusametnikule, et ta on alkoholi tarvitamise harjumusi väga palju muutnud ja alkoholi tarvitamine on oluliselt vähenenud. 2
27. G. Rõsev tunnistas kohtuistungil, et tarvitas 22.06.2021 seltskonnas kahekesi viina. Ta ei mäleta, kui palju ta jõi vist suure koguse tõttu. Samuti ei osanud ta selgitada, miks ta alkoholi tarvitas. G. Rõsev tegi kriminaalhooldaja kirjalikest hoiatustest ja kohtumäärustest järeldusi ja hakkas vähem alkoholi võtma. G. Rõsevi arvates pole tal alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid samas ta ei oska selgitada, miks ta rikub alkoholi tarvitamise keeldu. G. Rõsev osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning sellest on olnud talle nii palju kasu, et ta tarvitab vähem alkoholi. Kohtu seisukoht
28. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
31. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja G. Rõsevi selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 22.06.
32. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 17:44 Põlva maakonnas Räpina linnas Võru-Räpina mnt Räpina silla lähedal indikaatorvahendiga G. Rõsevi joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja G. Rõsevi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 2,32 milligrammi alkoholi. Samuti G. Rõsevi silmad punetasid, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane ja arusaamatu, aja-, isiku- ja kohataju olid häiritud ning koordinatsioon oli väga häiritud (väga taaruv kõnnak) (tl 8 pöördel-9). Kohtuistungil selgitas G. Rõsev, et tarvitas 22.06.2021 seltskonnas kahekesi viina. Ta ei mäletanud, kui palju ta jõi vist suure koguse tõttu. Samuti ei osanud ta selgitada, miks ta alkoholi tarvitas.
33. Kohtu hinnangul ei nähtu G. Rõsevi selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaks alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Kuna G. Rõsev teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitamine, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle pandud kohustust tahtlikult.
34. Analüüsides G. Rõsevi kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et G. Rõsevi 2-aastane katseaeg lõppes 30.07.2021, kohus vaatab läbi kolmandat tema suhtes katseaja jooksul esitatud erakorralist ettekannet ja G. Rõsev on kriminaalhoolduse ajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kokku 5-l korral. G. Rõsev rikkus alkoholi tarvitamise keeldu esimest korda 12.09.2019 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) ja teist korda 21.02.2020 (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust). Seejärel rikkus G. Rõsev alkoholi tarvitamise keeldu 04.05.2020 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) ja 21.01.2021 (s.o peaaegu 8 kuud pärast Tartu Maakohtu 11.05.
35. a määruse jõustumist). Samuti ei allunud G. Rõsev 01.01.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile. Praeguses asjas selgus, et G. Rõsev rikkus alkoholi tarvitamise keeldu uuesti 22.06.2021 (s.o peaaegu 3 kuud pärast Tartu Maakohtu 15.02.
36. a määruse jõustumist). Nagu öeldud, on kriminaalhooldusametnik G. Rõsevit kaks korda kirjalikult hoiatanud. Samuti pikendati Tartu 3 Maakohtu 11.05.
37. a määrusega G. Rõsevi katseaega 2 kuu võrra, et G. Rõsev mõistaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega kaasneda võivaid tõsisemaid tagajärgi. Ning Tartu Maakohtu 15.02.
38. a määrusega pikendati G. Rõsevi katseaega täiendavalt 4 kuu võrra ja talle pandi katseajaks lisakohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Praeguses erakorralises ettekandes märgitakse, et G. Rõsev pöördus ravikohustuse täitmiseks 12.02.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ambulatoorse õe vastuvõtule ja läbis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Kriminaalhooldaja ja G. Rõsev kinnitasid kohtuistungil, et G. Rõsev jätkab nimetatud programmis osalemist.
39. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et G. Rõsev jätkab alkoholi tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametniku ja maakohtu poolt korduvalt antud võimalusi vabaduses viibida ning hoolimata kõrvalisest abist riikliku alkoholiravi programmi näol. Seejuures oli viimase rikkumise puhul G. Rõsevi alkoholijoove märkimisväärselt suur ̶ tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 2,32 milligrammi alkoholi ̶ ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli ta täielikult ebaadekvaatses seisundis (väga aeglane reaktsioon, segane ja arusaamatu kõne, häiritud aja-, isiku- ja kohataju ning väga taaruv kõnnak). Kohtuistungil tunnistas G. Rõsev, et jõi seltskonnas kahekesi viina, kuid ei suutnud meenutada, kui palju ta alkoholi tarvitas. G. Rõsev ei mäletanud ka politsei saabumist. Arvestades ülal toodut, ei väärtusta G. Rõsev elu vabaduses, ei suhtu tõsiselt talle süüdimõistva kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu järgimisse ega ole kriminaalhooldusametnike toest ja riiklikust alkoholiraviprogrammist vajalikke järeldusi teinud ja alkoholi tarvitamisest loobunud. G. Rõsev tarvitab endiselt igasuguse põhjuseta ebamõistlikus koguses alkoholi.
40. Kohus on G. Rõsevi katseaega pikendanud kokku 6 kuu võrra ja eelmise kohtumäärusega pandi G. Rõsevile lisakohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kuna nimetatud lisaaeg ega lisatugi pole mõjutanud G. Rõsevit alkoholi liigtarvitamisest, ei suuda seda ka muud leebemad meetmed. G. Rõsevi kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 30.07.
41. a otsusega mõistetud karistus ̶ 4 kuud ja 28 päeva vangistust – pöörata täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4