Obsah (7)

§ 230§ 436§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4758 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Keskkonna

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja nõuab kostjalt keskkonnakahju hüvitamist. Väike-konnakotka püsielupaigale tekitatud kahju hüvitamise nõude alusnormid on sätestatud LKS § 77 lg-des 1 ja 2 ning LKS § 77 lg 1 alusel kehtestatud määruses nr
2. Viidatud õigusaktid näevad ette, et kaitsealuse liigi kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, ja et Keskkonnaametil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Ebaseadusliku raiega tekitatud kahju hüvitamise nõude alusnorm on MS § 67 lg 1, mis näeb ette, et keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile MS §-s 67 sätestatud ulatuses ja korras. 4 2-20-4758
3. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse kinnistu eraldised 2 ja 3 paiknevad xxxxxxx väikekonnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja et eraldis 5 asub xxxxxxxxxx maastikukaitseala piiranguvööndis. Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja kahjuarvestusele.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kas on tõendatud, et vaidlusalustel eraldistel tegi raiet just xxxxxxx, kas hageja nõue võib olla aegunud ja kas väike-konnakotka püsielupaika on üldse kahjustatud või kas seda on kahjustatud määral, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude esitamist.
5. Hageja nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest, st tegu on avalik-õigusliku suhtega ja seega avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega, mida menetletakse tsiviilkohtumenetluses. Kuigi tegemist on avalik-õigusliku nõudega, kohalduvad ka keskkonnakahju sissenõudmisel eraõiguses kehtivad kahju hüvitamise põhimõtted ulatuses, milles seadus ei näe ette teisiti. Ühe sellise eraõigusliku kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist isikult, kes kahju tekitas.
6. Hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 13) nähtuvalt kuulub vaidlusalune xxxxxxx kinnistu xxxxxxx ehk juriidilisele isikule. Ka hageja esitatud menetlusaluse isiku väärteomenetluses ülekuulamise protokolli (dtl 15-17) järgi oli menetlusalune isik väärteoasjas xxxxxxx ja kostja on üle kuulatud kui xxxxxxx juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Samuti nähtub Keskkonnainspektsiooni
7. juulil
8. a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktist nr Võ-7-04/18-000 (dtl 56), et rikkumise on toime pannud xxxxxxx.
9. Iseenesest on eraõiguses olemas normid, mis võimaldavad ühe isiku rikkumise korral omistada selle rikkumise teisele isikule ja kohaldada sellest tulenevalt ka vastutust teise isiku suhtes. Selliseks normiks on näiteks TsÜS § 132, mille esimese lõike kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
10. Samamoodi sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 1, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Sama paragrahvi lg 2 näeb lisaks ette, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
11. Need normid ei näe aga ette, et juriidilise isiku rikkumise saaks omistada juriidilise isiku juhatuse liikmele, ega seda, et juhatuse liige vastutaks juriidilise isiku rikkumisega tekitatud kahju eest või et kolmas isik (võlausaldaja) saaks nõuda juriidilise isiku tekitatud kahju hüvitamist juriidilise isiku juhatuse liikmelt.
12. Kohus selgitab, et olukorras, kus äriühing on tekitanud teisele isikule (võlausaldajale) kahju, ei ole äriühingu juhatuse liige ja äriühing võlausaldaja ees solidaarvõlgnikud. Kahju hüvitamise kohustus on juriidilisel isikul ja juriidilise isiku juhatuse liikmel võiks olla otsevastutus võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel üksnes siis, kui juhatuse liige on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib mh olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi juriidilist isikut juhtides isiklikult täitma selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. 5 2-20-4758 Kohtu arvates ei ole ükski hageja esile toodud asjaolu selline, millest saaks järeldada, et kostjal kui xxxxxxx juhatuse liikmel oleks olnud kohustus hoida isiklikult ära keskkonnakahju tekkimine. Riik on samasugune võlausaldaja nagu kõik teised ja seetõttu saaks hageja enda esitatud asjaolusid arvestades praegusel juhul kahju hüvitamise kohustatud subjektiks olla xxxxxxx, mitte aga kostja.
13. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata juba seetõttu, et hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja kahju hüvitamiseks kohustatud isik.
14. Kohus on aga seisukohal, et isegi kui kostja oleks kahju hüvitamise kohustatud subjekt, ei ole hageja tõendanud, et eraldistel 2, 3 ja 5 on raiet teinud just xxxxxxx. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist saab järeldada, et kostja on kinnitanud, et xxxxxxx tegi vaidlusalustel eraldistel raiet. Viidatud protokollist (dtl 15-17) nähtub hoopis, et kostja on ülekuulamisel kinnitanud, et tema juhitud äriühing ega ka eraldisel 10 raiet teinud äriühing ei ole eraldistel 2, 3 ega 5 metsa raiunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui eraldisel 10, kus xxxxxxx raiet tegi, olid kännud ja langid sarnased vaidlusalustel eraldistel 2, 3 ja 5 olevate kändude ja lankidega, saab sellest tõsikindlalt järeldada et kõigil neil eraldistel raius metsa üks ja sama isik. Ka muud hageja tõendid (takseerkirjeldus, dtl 51-55, Keskkonnainspektsiooni koostatud kahju akt, dtl 56-62 ja kostjale esitatud kahju hüvitamise ettepanek, dtl 67-68) ei võimalda järeldada, et kostja vastutab keskkonnale tekitatud kahju eest. Seega ei ole hagi võimalik rahuldada ka seetõttu, et hageja ei ole suutnud tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid.
15. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et ei nõustu sellega, et hageja nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud. Asja materjalidest nähtuvalt võis hageja väiteid arvestades rikkumine leida aset
16. a veebruaris või märtsis ja hageja esitas hagi
17. märtsil
18. Kohus leiab, et kuna seaduses ei ole erisätteid keskkonnakahju hüvitamise nõude aegumise kohta, siis saab vaatamata sellele, et tegu ei ole tavalise deliktiõigusliku nõudega (vt RKTKo 3-2-1-158-16, p 11), kohaldada TsÜS § 150 lg-t 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on tõendanud, et sai rikkumisest teada
19. a jaanuaris ja kostja ei ole esitanud tõendeid, mis selle väite ümber lükkaksid. Asjaolu, et Keskkonnainspektsioon võttis kostjaga ühendust juba
20. a märtsis, paludes kõrvaldada eraldisel 10 tehtud metsatöödest tekkinud roopad, ei võimalda kohtu arvates järeldada, et hageja teadis või pidi samal ajal teadma ka sellest, mis toimus eraldistel 2, 3 ja
21. Seega leiab kohus, et hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks ehk
22. märtsiks 2020 aegunud.
23. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagejal ei ole õigust nõuda väike-konnakotka püsielupaigale tekitatud kahju hüvitamist põhjusel, et tegelikkuses ei ole kõnealuse püsielupaiga seisund raie tõttu kannatanud. Seda kinnitavat Keskkonnaameti enda kiri, kus on mööndud, et metsa kahjustas ka
24. a torm.
25. LKS § 77 lg 3 p 5 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kahjustatakse liigi isendi püsielupaika. Määruse nr 69 § 4 lg 2 kohaselt loetakse püsielupaiga kahjustamiseks igasugust tegevust, mis on seaduse või määruse kohaselt isendi püsielupaigas või pesa kaitsetsoonis keelatud ja mille tulemusena püsielupaiga soodne seisund halveneb, kuid mis ei põhjusta püsielupaiga hävimist.
26. Tegu on avalik-õigusliku nõudega ja niisugusel hüvitisel on selgelt sanktsiooniline iseloom, mis ei ole omane eraõiguslikele õiguskaitsevahendite (vt ka RKTKo 3-2-1-158-16, p 13). Muu 6 2-20-4758 hulgas tähendab see seda, et kui õigusaktis kirjeldatud rikkumise fakt on tuvastatud, loetakse kahju hüvitamise kohustus formaalsete kriteeriumide alusel tekkinuks ning kahjuhüvitise määrad arvutatakse seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides ettenähtud korras. Sellise kahju hüvitamisel ei ole vähemalt üldjuhul tähendust sellel, mil määral rikkumine tegelikult keskkonda halvendas. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

21.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 22. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista 1400 euro 84 sendi suuruse lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga). 23.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale
2. a osutatud õigusabi 6 tunni ja 55 minuti ulatuses hinnaga 130 eurot tund (kokku 899 eurot 17 senti) js
3. a 3 tunni ja 35 minuti ulatuses hinnaga 140 eurot tund (kokku 501 eurot 67 senti).
5. aastal on tehtud järgmised toimingud: 1.04.2020 materjalide analüüs ja nõupidamine kostjaga 1 tund 30 minutit, 2.04.2020 täiendavate materjalide analüüs 1 tund. 3.04.2020 kostja vastuse koostamine 1 tund 15 minutit, 6.04.2020 kostja vastuse täiendused 1 tund ja 9.04.2020 telefoninõupidamine kostjaga 40 minutit, 13.04.2020 telefonikõne kostjaga ja vastuse täiendused 1 tund, 28.04.2020 hageja seisukoha analüüs, telefoninõupidamine kliendiga 30 minutit.
6. aastal on osutatud õigusabi olnud alljärgnev: 3.06.2021 kohtunõudega tutvumine ja telefoninõupidamine kliendiga 15 minutit, 28.06.2021 täiendava seisukoha ja taotluste koostamine 2 tundi, 6.07.2021 osalemine kohtuistungil 1 tund, 8.07.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit.
7. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulu olnud 1400 eurot 84 senti. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud.
8. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning taotletavad menetluskulud on ka mahult põhjendatud ja vajalikud ja hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 1400 euro 84 sendi suurune õigusabikulu. Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad vaid käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. 28.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest 7 2-20-4758 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 8