Kohus nimetas 01.04.2016 määrusega S. R. ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning S. R. pankrot välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. S. R. alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. S. R. ei ole abielus. S. R. oli abielus XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX M. S., ik XXX. Registrist ei nähtu, et võlgniku endisel abikaasal oleks abielu ajal olnud vara. Võlgnikul ülalpeetavad alaealised lapsed puuduvad. Võlgnikule ei ole kuulunud kinnistuid ega sõidukeid. Äriregistri järgi kuuluvad võlgnikule kolme äriühingu osad:
lg 2 p 5 asjaolu esinemine, mis võib olla aluseks pankroti väljakuulutamata ja võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisele.
lg 2 p 5 sätestab: kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik peab selgitama ning esitama kõik andmed enda kohustuste ja nende suuruste kohta. Samuti peab võlgnik selgitama, millised nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, kuna
lg 3 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise. Juhul, kui kõik võlgniku vastu olevad nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, ei oma pankroti- ja võlgadest vabastamise menetlus eesmärki. Juba k.o ajal ei ole võlgnik esitanud õigeid andmeid enda kohustuste kohta. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja –nõudmise aluseid. Kohus leiab, et S. R. on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on alates 2012 mitmeid täitmata kohustusi täitemenetluses. Võlgniku suurim kohustus tuleneb 22.10.2014 tagaseljaotsusest võlausaldaja ees summas 112 342,37 eurot. Võlausaldaja poolt 22.02.2016 kohtu deposiidina tasutud rahasumma võimaldab katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja ei tohi pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus selgitab, et võlgniku 3
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
R. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot; kokku 672 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot.
Ajutise halduri tasu on võimalik katta võlausaldaja poolt 22.02.2016 tasutud deposiidi arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasjas esindas võlausaldajat XXX vandeadvokaat R. S., olles võlausaldaja lepinguliseks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 486 eurot koos käibemaksuga. Õigusabiteenus maakohtus on seisnenud pankrotiavalduse koostamises (2,5 tundi) ja osalemises 01.04 ja 27.04.2016 kohtuistungitel (0,5 tundi). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 135 eurot tunnis käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. 4
§-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 5 alusel väljamaksmisele S. R. pankrotimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.