4-21-517/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2021 Tartus Väärteoasja number Kohtukoosseis 4-21-517 Ingeri Tamm Väärteoasi X.X. väärteoasi alkoholiseaduse § 71 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli
3. a otsus X.X. kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohta Apellatsiooni esitajad − kaitsja advokaat Toomas Metsma − menetlusalune isik X.X. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik X.X. (isikukood xxx); elukoht: xxx Seaduslik esindaja Tartu Linnavalitsus Kaitsja advokaat Toomas Metsma Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, advokaat Toomas Metsma menetlusalusele isikule X.X.le määratud korras kaitse teostamise eest. Nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
8. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kairi Ojaperve poolt väärteoasjas nr 2780,21,000241 koostatud väärteoprotokolli nr AB1584953 kohaselt tarbis X.X.
9. jaanuaril 2021 kella 3.04 ajal Tartu linnas Kalevi tn 44 alkohoolset jooki – õlut ja siidrit. Sellise tegevusega rikkus X.X. alkoholiseaduse (AS) § 46 nõuet, tema tegu on kvalifitseeritav AS § 71 järgi.
10. Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega lõpetati väärteomenetlus X.X. väärteoasjas AS § 71 järgi ja kohaldati tema suhtes karistusseadustiku (KarS) § 87 lg 2 p 8 alusel alaealise mõjutusvahendit: kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi paigutamist alates kohtuotsuse jõustumisest üheks aastaks.
13. Maakohus leidis, et X.X. poolt alkohoolse joogi tarvitamine on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. X.X. tarbis
14. jaanuaril 2021 kella 3.04 ajal Tartu linnas Kalevi tn 44 alaealisena alkohoolset jooki õlut ja siidrit, rikkudes sellega AS §-s 46 kehtestatud alkoholi tarbimise keeldu. Seega pani X.X. toime AS §-s 71 märgitud väärteo.
15. X.X. pani AS §-s 71 sätestatud väärteokoosseisu toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et alaealise poolt alkoholi tarvitamine on keelatud ja kui ta seda teeb, paneb toime süüteo.
16. Maakohus leidis, et rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. X.X. on alaealine ning tal puudub igasugune sissetulek ja suure tõenäosusega hakkaks rahatrahvi tema eest tasuma seaduslik esindaja, mistõttu jääksid menetlusalusel isikul endal vastavad järeldused õigusvastasest teost tegemata. X.X. on veel väga noor, kes vajab pigem suunamist ja juhendamist, mistõttu on kõige otstarbekam kohaldada tema suhtes alaealistele kohaldatavat mõjutusvahendit, mida taotles kohtuväline menetleja – kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Kokkuvõetult tõi maakohus välja järgmised asjaolud.
17. X.X. käitumisprobleemidega puutus Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistus esimest korda kokku aastal 2017, mil Politsei-ja piirivalveameti teavituse kohaselt lõi X.X. rusikaga näkku Tartu Waldorfkooli
18. klassi õpilast. Lastekaitseteenistuse poole on pöördunud abi saamiseks kõik koolid, kus X.X. on käinud – Tartu Waldrofgümnaasium, Luunja keskkool, Gaia Kool ja Ala Põhikool. Viimati käis X.X. Ala Põhikoolis, mille nimekirjas ta on, 30.10.
20. Peamised probleemid on seotud X.X. koolikohustuse täitmise, alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Laps on olnud pidevalt järelevalveta ja hooletusse jäetud.
21. aprillil 2016 diagnoositi X.X. aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), talle on määratud raske puue kehtivusega
22. september
23. Käesoleval hetkel kehtivat rehabilitatsiooniplaani ei ole. Lapse juhtumiplaanist ilmneb, et puudest ja käitumishäiretest lähtuvalt vajab laps ööpäevaringset suunamist ja järelevalvet.
24. Lapsevanem on pöördunud X.X.ga valvearsti vastuvõtule seoses tema kontrollimatu käitumisega, nagu öösiti kodust äraolek, alkoholi pruukimine, suitsetamine ja kambas kanepi ning mokatubaka tarvitamine. Ema püüdele pojale reegleid kehtestada, hakkab nooruk märatsema, tõukab, lõhub ja peksab asju, käitub agressiivselt. Veedab palju aega sõpradega väljas. ATH ravimeid ei tarvita. Käinud Tallinnas psühholoogi juures ning 2 käinud ühel korral psühhiaatri vastuvõtul.
25. aasta alguses süvenesid X.X. käitumisprobleemid ja ta keeldus teraapiaseanssidele tulemast.
27. aastal osales X.X. SPIN programmis, aga lühikest aega ning üksikutel kohtumistel. Hoolimata tugisüsteemidest tekkisid lapse haridustees lüngad ning laps veetis aega pigem sõprade seltskonnas, seejuures esines hulkumist.
28. veebruaril 2021 toimus võrgustikukohtumine, kus osalesid Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse ametnikud, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna konsultandid ja kinnise lasteasutuse koordinaator, noorsoopolitsei ning SA Tartu Perekodu Käopesa perevanem ja juhataja. Kohtumise käigus leidis veelkord kinnitust, et laps viibib formaalselt asenduskoduteenusel, kuid füüsiliselt on kohal olnud minimaalselt. Hulgub, oma asukohast märku ei anna, kokkulepetest kinni ei pea.
29. Maakohus leidis, et X.X. süü ei ole suur, mistõttu on võimalik teda mõjutada karistust kohaldamata. Kohus luges tõendatuks, et X.X. on praeguseks seadnud oma käitumisega ohtu nii enda arengu kui ka enda ja teiste tervise. Tal on suuri probleeme hulkumise, alkoholi tarvitamise ja ka vägivaldse käitumise näol. Kuna X.X. on ähvardanud enesetappu teha, esineb tal ka ennastkahjustavat käitumist. X.X. kinnitas, et on oma vigadest õppinud, on valmis käima koolis, õppima ning soovib elada kodus. Küsimustele, et miks ta pole siiamaani suutnud oma käitumist muuta ja mis on tänaseks päevaks muutunud, X.X. vastata ei osanud. Vastus, et ta ei suhtle oma endiste sõpradega, ei tekita usku, et isik, kes on nelja aasta vältel olnud korduvalt teadmata kadunud, tarvitanud alkoholi, jätnud täitmata paljud lubadused ja kohustused, on suuteline iseseisvalt oma elustiili muutma.
30. Politsei- ja Piirivalveametis on alates
31. maist 2016 registreerinud vähemalt 20 lapsega seotud juhtumit ja X.X. on olnud teadmata kadunud 24-l korral. Menetlusalune isik ägestus Waldorfi Gümnaasiumis ja hakkas õpetajat kividega loopima. Ta on ka bussipeatuses kannatanut ühel korral rusikaga näkku löönud, korduvalt varastanud, alkoholi tarvitanud, suitsetanud, ähvardanud vägivallaga ja visanud kambaga kannatanule pudeliga vastu pead.
32. detsembril 2020 registreeritud juhtumi kohaselt ähvardas X.X. enesetappu teha ja ka SA Tartu Perekodu Käopesa iseloomustusest nähtub, et laps ei oska millestki unistada ja oma elust ta ei hooli, surma ei karda. Märkimist väärib ka asjaolu, et X.X. on leitud alkoholi tarvitamise tagajärjel teadvusetuna, mistõttu viidi ta kiirabi poolt lastehaiglasse. X.X.l on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kuid ta on keeldunud ravist, kuna väidetavalt olid ravimil kõrvaltoimed. Lisaks on tal tõsised käitumisprobleemid ja meeleoluhäirele iseloomulikud sümptomid. Eeltoodust nähtuvalt on X.X. käitumine ettearvamatu ja ohtlik ning sellise tegevusega on ta järjepidevalt seadnud ohtu nii enda kui ka teiste tervise.
33. Lisaks eelnevale ei täida X.X. koolikohustust. Ta keeldub kooli minemast, tal puudub õpiharjumus, kohusetunne ja motivatsioon. Kokkulepitud päevadel on X.X. ühel korral eelneval öösel asutusest akna kaudu põgenenud ja teistel kordadel keeldunud autosse tulemast. Kõik koolid, kus menetlusalune isik on õppinud, on pöördunud lastekaitseteenistuse poole seoses koolikohustuse mittetäitmise ja käitumisprobleemide tõttu. X.X.l on oluline mahajäämus õppetöös. Sellise käitumisega on X.X. seadnud ohtu enda arengu ning hariduse omandamise.
34. X.X. suhtes varasemalt rakendatud abistavad meetmed ei ole alaealise vastuseisu tõttu tulemusi andnud ega parandanud tema käitumist, koolikohustuse täitmist, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamist ega ennast- ja teisi kahjustava käitumise vähenemist. Probleemide lahendamiseks on korraldatud mitmeid võrgustikukohtumisi, X.X. on 3 suunatud psühholoogilisele nõustamisteenusele, pereteraapiasse, tugiisikuteenusele, psühhiaatri vastuvõtule, rehabilitatsiooniteenustele ja turvakoduteenusele. Tartu Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja on püüdnud X.X.ga vestelda olukorra tõsidusest, ka kinnisesse kooli sattumisest. Abi osutamine on olnud keeruline, kuna ta ei ilmu vastuvõttudele, kaob ära ning temaga kontakti saamine on võimatu. Asenduskodust Käopesa on X.X. valdavalt ajast „jooksus“ või teadmata kadunud.
35. Kinnises õppeasutuses on olemas vajalik last toetav õppimiskeskkond. Kuna X.X. vajab toimetulekuks ja eakohase arengu ning enda turvalisuse huvides struktureeritud ja kindlate reeglitega toetavat viibimis- ja õppekeskkonda, on kinnisesse lasteasutusse paigutamine kohtu hinnangul parim viis mõjutada tema edaspidist käitumist ja suunata teda seaduskuulekale teele ning ennast ja teisi säästva käitumiseni. X.X. osas on korduvalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud juhtumeid seoses asenduskodust lahkumise, hulkumise, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise ja vägivaldse käitumisega, samuti vägivallaga ähvardamisega ja varastamisega. Kinnisesse lasteasutusse paigutamist mõjutusvahendina tuleks kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14-16 aastat kuni põhihariduse omandamiseni. Kinnine lasteasutus kui mõjutusvahend on X.X.le sobilik ennekõike oma suletud territooriumi ja alaealiste vabaduse piiramise tõttu, kuna just eelpool märgitud probleemid on menetlusaluse isiku puhul aktuaalsed. APELLATSIOONID JA VASTUSED APELLATSIOONILE
36. Tartu Maakohtu
37. aprilli
38. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku X.X. kaitsja advokaat Toomas Metsma, kes palub tühistada maakohtu otsuse kohaldatud mõjutusvahendi osas ja kohaldada menetlusaluse isiku mõjutusvahendina noortele mõeldud alkoholivastase sotsiaalprogrammi läbimist ja ühiskondliku töö tegemist. Alternatiivselt, kui kinnisesse lasteasutusse paigutamine jääb jõusse, siis mitte pöörata seda täitmisele, kui X.X. ei pane toime uusi väärtegusid. Apellatsiooni põhjendused olid järgnevad.
39. Puuduvad alused kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. X.X. on teinud järeldused enda senise elustiili ja hoiakute osas ning mõistab, et selline käitumine ei ole jätkusuutlik. Ta on esitanud ka oma kirjaliku seisukoha, milles tunnistab õigusrikkumiste toime panemisi ning kinnitab, et on oma käitumist oluliselt muutnud ning jätkuvalt muutmas positiivsemaks. X.X. on asunud koolikohustust täitma, samuti käib teraapias, nõustamistel, psühholoogi vastuvõttudel ja on käitunud õiguskuulekalt.
40. Maakohus ei ole andnud piisavat hinnangut X.X. kirjalikule seisukohale ja tema positiivsele käitumisele. See, et X.X. ei osanud kohtuistungil oma selgitusi põhjendada, tulenes tema elukogenematusest ja noorusest, mida ei saa määruskaebuse esitajale ette heita. Menetlusosalised, nagu kohtuväline menetleja ja Tartu Linnavalitsuse esindaja, nõustusid kohtuistungil tõdemusega, et X.X. käitumine on muutunud positiivsemaks, mistõttu kohus oleks pidanud kaaluma ka muid mõjutusvahendite kohaldamise võimalusi. Selles osas on menetlus läbi viidud puudulikult.
41. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on äärmuslik meede, millega piiratakse oluliselt isiku vabadust. Sellise meetme kohaldamiseks peavad olema väga mõjuvad põhjused ning üheselt peab olema tõendatud, et muude meetmete kohaldamine ei ole võimalik või need ei ole efektiivsed isiku suhtes. Neid asjaolusid ei ole menetluses suudetud tõendada. Kohalikul omavalitsusel on kohustus lapsele toetavaid meetmeid pakkuda ilma mingi ajalise 4 piiranguta. Tänasel ajahetkel, mil isik on oluliselt suhtumist ja käitumist muutnud, on võimalik kohaldada muid toetavaid meetmeid.
43. aprillil 2021 saabus ringkonnakohtusse dokument pealkirjaga „X.X. ja tema ema Y.Y. seisukohad Tartu Maakohtu
44. aprilli
45. a kohtuotsuse nr 4-21-517 edasikaebamiseks“. Kuna nimetatud dokumendi on digitaalselt allkirjastanud X.X., käsitleb ringkonnakohus seda tema apellatsioonina. Lühidalt kokku võttes on seisukohad selles järgmised.
46. X.X.l ei ole olnud mitte ühtegi väärteomenetlust 14 aasta jooksul, mil ta elas kodus ning teda kasvatas ema Y.Y.. Alates ajas, mil laps eraldati Tartu Linnavalitsuse nõudel ajutiselt ja osaliselt perekonnast, muutus lapse käitumine kardinaalselt. Laps langes sügavasse depressiooni ja kriisi, sest laps jäeti päevapealt iseenda elu eest vastutama ja iseenda hoolde. Laps hakkas käituma ennasthävitavalt, enda elu ja tervis ohtu seadma. Samal päeval, mil ta viidi lastekodusse, tegi ta enesetapukatse.
47. Lastekaitse ja politsei on võtnud eesmärgiks lapse karistamise, mitte tema aitamise ning nõudsid ka kohtult lapse kinnisesse lasteasutusse paigaldamist, mille ka kohus rahuldas. Tähelepanuta jäi asjaolu, et tegemist on hädasoleva lapsega, kes on uue elukorralduse tulemusel jäetud iseenda hoolde, mille tulemusel sattus laps halvale ja valele teele. On alates perekonnast eraldamisest otsinud lohutust alkoholist ja suitsetamisest. On reaalne oht, et kui laps aastaks täielikult enda senisest elukeskkonnast ja lähedastest inimestest eraldatakse, võib ta korrata suitsiidikatset.
48. Kuigi kohtuotsuses on välja toodud, et kinnise lasteasutuse eesmärk on saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta, on senine kogemus näidanud, et sageli ei ole antud eesmärgid täitunud ning noored on kinnisest asutusest vabanedes jätkanud oma endist eluviisi.
49. Laps on viimase kuu aja jooksul kambaliikmetest eemale hoidnud, tal ei ole olnud kokkupuuteid ja pahandusi ka politseiga. Ajal, mil laps elas kodus, olid lapsel head hinded. Pärast maakohtu istungit on laps hakanud uuesti täitma koolikohustust, on esitanud õpetajatele
50. aprilli
51. a seisuga 22 tööd. Seega on ta alustanud kohtus lubatud meeleparandust. Koolivahetus ei sobi ATH diagnoosiga lapsele, kellel on hariduslik erivajadus ning see võib lõppeda halvimal juhul koolitee katkemisega.
52. Kodus olles ei ole tekkinud ühtegi sellist probleemi, kuhu oleks olnud vaja kaasata politsei. Sel ajal tuvastati lapsel kerge alkoholijoove vaid ühel korral. Järgmised alkoholijoobed tuvastati ajast, mil laps hakkas elama lastekodus, s.o alates
53. detsembrist
55. Tõele ei vasta väited, et laps käis viimati ravil
56. novembril 2017 ning et
57. veebruaril 2018 vastuvõtule ei ilmutud. Laps alustas novembris 2017 õpinguid Tallinnas ning sai kuni
58. aasta oktoobri lõpuni regulaarselt ravi. Kohus on välja toonud, et laps on keeldunud ATH ravist ja ravimist. Kuna ravimil tekkisid kõrvaltoimed, oli Tartu psühhiaatri seisukoht, et ravimi tarbimine tuleb lõpetada ning Tallinna psühhiaater, kelle juures laps järgmised aastad käis, teist ravimit ei määranud.
59. Lapsevanem palub kaasata end antud kohtuprotsessi, sest lastekaitse ei ole lapse esindajana/eestkostjana seisnud lapse huvide eest ning lapsevanemal on jätkuvalt alles hooldusõigus. 5
61. mail
62. a edastas Tartu Linnavalitsus ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab, et Tartu Maakohtu
63. aprilli
64. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-21-517 tuleb jätta muutmata või kohaldada X.X. suhtes mõjutusvahendit kinnisesse lasteasutusse paigutamine, kuid mitte pöörata seda täitmisele, kui X.X. ei pane toime uusi rikkumisi. Arvesse tuleb võtta, et kuus päeva pärast Tartu Maakohtu istungit pani X.X. toime uue õigusrikkumise ning asjaolu, et X.X.le on esitatud kahtlustus kriminaalasjas nr
66. X.X. on alates Tartu Maakohtu
67. aprilli
68. a otsusest mõjutusvahendi kohaldamise kohta parandanud osaliselt enda käitumist. Ta on asunud täitma koolikohustust, on öösiti viibinud asenduskodus ning õigusrikkumistega seonduvad probleemid on vähenenud. SA Tartu Perekodu Käopesas on X.X. käitumine paranenud oma tegevustest teada andmisel. Kui läheb majast välja, siis annab teada, millal tagasi tuleb. Viimastel nädalavahetustel on X.X. enda sõnul veetnud aega oma tüdruksõbraga, kelle nime ja aadressi keeldub avaldamast. X.X. on öösiti viibinud asenduskodus, kuid päevastest tegevustest koos kasvatajate ja teiste majaelanikega osa võtta ei soovi.
69. SA Tartu Perekodu Käopesas viibib X.X. neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Esmaspäeval sõidab ta Valgamaal asuvasse Ala Põhikooli, kus viibib kuni neljapäeva õhtuni. Ala Põhikoolis ja õpilaskodus viibides on X.X. kooli esindajate sõnul hoopis teistsugune. Ta on kuulekas, osaleb õppetöös, saavutab tulemusi, on kaaslaste ja õpetajatega sõbralik. Käesolevalt toimub õpe individuaalse tunniplaani alusel. X.X.l on puudumistest tingitud suur mahajäämus, mistõttu on suur tõenäosus
70. klassikursuse kordamiseks. Ta on avaldanud valmisolekut osaleda õppetöös ka suvel. Neljapäeva õhtul tuleb X.X. Tartusse, et osaleda reede hommikuti kell 9.00 toimuvas pereteraapias, kus on osalenud kahel korral. X.X. on jätkuvalt probleeme õiguskuuleka käitumisega. Politsei- ja piirvalveameti teate kohaselt leidis
71. aprillil 2021 aset juhtum, kus X.X. vajas kiirabi, kuna oli alkoholijoobes, loid ning oksendas. X.X. käitumine on osaliselt paranenud, kuid ka varasemalt on tema käitumine osaliselt paranenud, kuid ka varasemalt on ta andnud lubadusi, millest ei ole suutnud kinni pidada.
73. mail
74. a edastas oma seisukoha Sotsiaalkindlustusamet, milles toetab X.X. suhtes mõjutusvahendit kinnisesse lasteasutusse paigutamine tingimuslikku kohaldamist, st seda mitte pöörata täitmisele, kui X.X. ei pane toime uusi väärteo rikkumisi. Viimase kolme kuu asjaolude valguses tuleks X.X.le anda uus võimalus ning lisaaega enda elu korda seadmiseks ja eluviisi parandamiseks ilma tema vabadust piiravate meetmeteta. X.X. tulevikku silmas pidades leiab Sotsiaalkindlustusamet, et on põhjendatud ja eesmärgipärane rakendada toetavaid tegevusi.
76. mail 2021 teatas Tartu Linnavalitsus, et X.X. ei ole alates
77. maist 2021 asenduskodus viibinud. Kasvatajal õnnestus
78. mail 2021 X.X.ga telefonis vestelda ning noor lubas õhtul asenduskodusse naasta, kuid seda ei teinud.
79. mail 2021 teavitas X.X. klassijuhataja A.A. Ala Põhikoolist, et noor ei ole ka kooli jõudnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
80. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide ja asjassepuutuvate seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu
81. aprilli
82. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. See tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 6
83. Vaidlustatud pole väärteo tehiolusid ega sellele antud õiguslikku hinnangut ehk asjaolu, et menetlusalune isik X.X. pani toime AS § 71 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus VTMS § 146 lg 2 kohaselt vaid apellatsioonis toodud väiteid selles, kas X.X. suhtes on põhjendatud kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist.
84. Seoses menetlusaluse isiku poolt esitatud apellatsiooniga märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Kuigi Tartu Linnavalitsus on avaldanud kahtlust, et nimetatud dokument pole X.X. kirjutatud ega allkirjastatud, ei anna olemasolevad andmed seada kahtluse alla seda, et tegemist ei oleks alaealise menetlusaluse isiku tahteavaldusega ja et see ei oleks esitatud tema huvides, kuigi see kajastab valdavas osas lapsevanema Y.Y. seisukohti. Ringkonnakohus käsitleb selles esitatud argumente üksnes osas, mis omavad tähtsust ja on asjakohased käesoleva väärteoasja lahendamisel.
85. Tartu Maakohtu
86. detsembri
87. a määrusega nr 2-20-18007 eraldati esialgse õiguskaitse korras X.X. oma perekonnast, piirati vanemate isikuhooldusõigust X.X. viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning määrati eestkostjaks Tartu Linnavalitsus, kelle ülesandeks jäi X.X. elu korraldamine tsiviilasja menetlemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks määruse tegemisest alates. Kuna käesoleva väärteoasja menetlemise ajal maakohtus ja ka praegu on alaealise menetlusaluse isiku seaduslikuks esindajaks jätkuvalt Tartu Linnavalitsus, mitte tema ema Y.Y., jättis maakohus põhjendatult Y.Y. menetlusse kaasamata. Maakohus määras X.X.le eelmenetluses VTMS § 19 lg 3 alusel kaitsja riigi õigusabi korras. Lisaks kaitsjale osales kohtuistungil seadusliku esindajana ka Tartu Linnavalitsuse ametnik, mistõttu ei ole maakohus X.X. väärteoasja arutamisel menetlusnorme rikkunud.
88. X.X. apellatsioonis on avaldatud arvamust, et eestkostja ei ole seisnud lapse huvide eest ja rikkumised algasid siis, kui laps eraldati perekonnast. Seoses nimetatud etteheidetega märgib ringkonnakohus, et väärteomenetluses ei lahenda kohus hooldusõigusega seotud küsimusi. Kõik sellega seonduvad väited on asjakohatud ja jäävad tähelepanuta. Ilmselgelt alusetu on väide, et probleemid X.X.ga algasid pärast lapse eraldamist perekonnast. Ainuüksi väljavõttest politsei juhtumitest nähtub, et need algasid juba
89. aastal, kui laps oli alles 10-aastane, ja kestavad siiani. Perioodil 01.03.2017-31.01.2021 on X.X. olnud teadmata kadunud 24 korral, lisaks sellele on politsei pidanud temaga tegelema erinevate juhtumite tõttu alates 25.05.2016 veel 20 korral (tl 6-9).
90. Kaitsja leidis, et puuduvad alused X.X. kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks ja tema suhtes tuleks kohaldada leebemaid mõjutusvahendeid. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas käesolevalt on täidetud alused X.X. kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks.
91. KarS § 87 lg 2 p 8 järgi võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. 7 Alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite hulgas (KarS § 87 lg 2 p 1-9) on kinnisesse lasteasutusse paigutamine neist kõige raskem meede.
92. Väljavõttest politsei juhtumitest nähtub, et 28.12.2020 toimepandud teos lõpetati väärteomenetlus TubS § 47 järgi VTMS § 30 lg 1 p 4 alusel seoses muu asjakohase kohustuse võtmisega. Muid karistusseadustikus ette nähtud mõjutusvahendeid X.X. kohaldatud ei ole. Väärteokaristusi talle määratud ei ole (tl 12). Kuna X.X. sai 14-aastaseks, millisest alates on isik KarS § 33 kohaselt süüvõimeline, 12.12.2020, ei olnudki talle võimalik varasemate tegude puhul selliseid mõjutusvahendeid kohaldada. Seetõttu on kasutatud tema puhul muid last abistavaid meetmeid, sh antud üle vanematele, vesteldud, paigutatud turvakoju jmt, ühel korral ka hoiatatud. Kuigi alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ei ole karistusliku iseloomuga, tuleb mõjutusvahendi liigi valikul arvestada nii süüdlase isikut kui ka süüteo asjaolusid. Esmatähtis, erinevalt karistuse mõistmisest, on siiski süüdlase isik, tema varasem käitumine, mitte teosüü.
93. Ringkonnakohus leiab, et mõjutusvahendi liigi valikul ei ole maakohus eksinud ja on põhjendatult leidnud, et X.X. on oma käitumisega (hulkumiste, alkoholi tarvitamise ja vägivaldsusega) seadnud ohtu nii enda arengu kui ka enda ja teiste tervise. Maakohus on arvesse võtnud, et muud abistavad meetmed ei ole tulemusi andnud ja X.X. käitumine ei ole paranenud. Maakohtuga saab nõustuda selleski, et kinnisesse lasteasutusse paigutamist mõjutusvahendina tuleb kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14-16 aastat, et oleks võimalik muuhulgas omandada põhiharidus. X.X. vastab nendele tingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise alused ära langenud ka käesolevaks ajaks. X.X. poolt maakohtus antud lubadus oma vigadest õppida ei ole tegelikkuses paraku realiseerunud.
94. Kuigi Tartu Linnavalitsuse
95. mai
96. a seisukoha kohaselt parandas X.X. pärast maakohtu istungit enda käitumist, on nüüdseks toimunud taas tagasilangus.
97. mail 2021 teatas Tartu Linnavalitsus, et X.X. pole alates
98. maist 2021 enam asenduskodus viibinud. Ka siis, kui kasvatajal õnnestus temaga
99. mail 2021 telefoni teel vestelda ning X.X. lubas samal õhtul asenduskodusse naasta, ta seda lubadust ei täitnud. Samuti ei jõudnud X.X. kooli.
100. Väärib tunnustamist, et X.X. asus koolikohustust täitma, viibis asenduskodus ning parandas mõningal määral enda käitumist. Ka lühiajaline muutus näitab X.X. suutlikkust end vajadusel kokku võtta ning reegleid järgida. Samas jäi see väga lühiajaliseks. Isegi hirm sattuda kinnisesse õppeasutusse ei olnud piisavaks motivaatoriks, oma käitumist muuta. Iseäranis problemaatiline on hulkumine, koolikohustuse mittetäitmine ja seetõttu võimalus sattuda kampadesse, kus tarvitatakse alkoholi, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste puhul, kes vajavad spetsiaalsed kasvatusvõtteid toimetuleku parandamiseks ja kaasuvate probleemide ennetamiseks.1 Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kinnisesse lasteasutusse paigutamise otsustamisel ei ole määravat tähtsust asjaolul, kuidas X.X. võttis talle määratud ravimeid, vaid kuivõrd ohtlik on olnud tema käitumine endale ja ka teistele. ATH diagnoosiga lapsel on pingutamine raskendatud ja tema käitumine sõltub palju välisfaktoritest. Ringkonnakohtu jaoks on alarmeeriv tõsiasi, et X.X. on ähvardanud enesetappu teha, on korduvalt alkoholi tarvitanud ja vähemalt korra seetõttu kaotanud Aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Tartu Ülikooli Kliinikumi veebileht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/ 1 8 teadvuse ning viidud kiirabi poolt haiglasse. Kinnises õppeasutuses on olemas X.X.le sobiv turvaline kindlate reeglitega elu- ja õpikeskkond, mis toetab tema arengut, saavutamaks püsivaid muutusi, mis võimaldavad tal hiljem tavakeskkonnas edukalt tulla toime.
101. X.X. senisest käitumisest saab järeldada, et sotsiaalprogrammis osalemine ja üldkasulik töö ei oleks piisavaks alaealise käitumist parandavaks mõjutusvahendiks. Küsitav on kuivõrd üldse oleks X.X. valmis ja suuteline selliseid kohustusi täitma, kuivõrd olemasolevate materjalide kohaselt puudub tal kohusetunne ja ta ei pea kokkulepetest kinni.
102. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et täidetud on SHS § 1302 lg 1 sätestatud eeldused X.X. kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. X.X. käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu. Käesolevalt pole teda võimalik mõjutada ka vähem piirava meetmega.
103. Kaitsja on apellatsioonis alternatiivselt taotlenud kinnisesse asutusse paigutamise tingimuslikku kohaldamist. Seda seisukohta toetab ka Sotsiaalkindlustusamet.
104. Ringkonnakohus selgitab, et kuna tegemist on väärteomenetluses alaealisele, kes on toime pannud süüteo, mõjutusvahendi kohaldamisega, pole seda võimalik KarS § 73 ja 74 alusel tingimuslikult kohaldada. Ka kriminaalmenetluses ei oleks võimalik alaealisele KarS § 87 lg 1 alusel määratavat mõjutusvahendit kohaldada tingimisi, kuna tegemist ei ole karistusega. Võimalik, et taotleja on silmas pidanud tsiviilkohtumenetluses olemasolevat võimalust (TsMS § 540 lg 1) peatada isiku kinnisesse asutusse paigutamine kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või kohtu omal algatusel. Väärteomenetluse- ega kriminaalmenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe. Kui taotleja, isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus, peab sellist meedet lapse jaoks kõige sobivamaks, tuleb taotleda isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamist tsiviilkohtumenetluse korras, mitte aga alaealisele kohaldatava mõjutusvahendina süüteomenetluses.
105. Viimasena võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude osas. Menetlusaluse isiku X.X. kaitsja advokaat Toomas Metsma esitas taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 129 eurot 60 senti, sh käibemaks 21 eurot 60 senti. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Arvestades KrMS § 187 lg 2 ja KrMS § 180 lg 3 lauset 3 jätab ringkonnakohus tekkinud menetluskulud 129 eurot 60 senti tervikuna Eesti Vabariigi kanda.
106. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
107. aprilli
108. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm 9