PPA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1)
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui ta on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. PPA esindaja küsis 05.03.2020 toimunud vestluse käigus, kas isik on nõus vabatahtlikult lahkumiskohustust täitma juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse negatiivne otsus. Isik ei kinnitanud, et ta oleks nõus vabatahtlikult lahkuma. Isik ütles, et eelistab teist riiki. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe esimeses turvalises riigis (s.o Belgias) ega ka reisil järgnevalt läbitud riikides (s.o Prantsusmaal ja Saksamaal), vaid läks sealt edasi Rootsi, kuigi oli teinud endale Eesti viisa. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabatahtliku lahkumiskohustuste täitmistähtaja määramise korral ei pruugi isik seda iseseisvalt ja määratud tähtaja jooksul täita. Isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt lahkuda mõnda teise liikmesriiki või Eestis siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Põgenemise ohu võimalust suurendab asjaolu, et olles kätte saanud rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse, millega koostati isikule ka koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld Schengeni alale, ei ole isikul pärast lahkumiskohustuse täitmist võimalik siseneda Schengeni alale viie aasta jooksul ning tal puudub võimalus seaduslikult lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Isiku esialgne plaan oli kasutada Eestit kui transiitriiki ning minna Rootsi. Seetõttu on PPA-l põhjendatult alust arvata, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks; 2) isikul ei ole pärast halduskohtu 22.03.2021 otsust asjas nr 3-21-174 enam võimalust endale Eesti Vabariigis viibimisõigust tagada läbi rahvusvahelise kaitse menetluse; 3) PPA hinnangul ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tõendust leidnud, et isik on usku vahetanud. Samuti ei leidnud tõendamist, et isiku isa, õde ja abikaasa tapeti nende endi 2
p-s 2 nimetatud põgenemiseoht; 4) isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Kuna Eestis ei ole Nigeeria Liitvabariigi saatkonda, võtab isikule kehtiva reisidokumendi hankimine aega. Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA lisaks dokumendile hankima transiidiload ka teistest riikidest. Samuti raskendavad väljasaatmise korraldamist lennupiirangud, kuid isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu; 5)
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada; 6) isiku kinnipidamise pikendamine nelja kuu võrra on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend ning on vajalik ebaseadusliku piiriületuse takistuseks ja väljasaatmis-menetluse lõpule viimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus ka isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega
Analüüsida tuleb seega, kas isikut on õigus kinni pidada
lg 2 p 1 alusel; 2) isikust lähtub põgenemisoht.
p-st 6 tuleneb, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt nii PPAle kui ka kohtule selgitanud, et ta ei ole valmis vabatahtlikult päritoluriiki lahkuma, ent on valmis lahkuma mistahes teise turvalisse riiki. Isik märkis kohtuistungil, et ta on asunud tegema ettevalmistusi Ghanasse minekuks. Seega on ilmne, et isik ei soovi naasta oma päritoluriiki. Isik kinnitab, et tal on piisavalt raha. Põgenemisoht on reaalne, kuna ta võib vabaduses olles Eestist omal käel lahkuda või hakata kõrvale hoiduma väljasaatmismenetlusest. Isikust lähtuvat põgenemisohtu suurendavad rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud keelduvad otsused. Põgenemisohule viitab see, et ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises riigis ning tema eesmärgiks oli jõuda Rootsi, mitte Eestisse. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ja tal puuduvad Eestis sellised sidemed, mis annaksid aluse eeldada, et ta Eestist ei lahkuks. Põgenemisohtu ei vähenda tõendid elukoha olemasolu kohta; 3) PPA tuginemine
Tallinna Ringkonnakohus lükkas 03.11.2020 otsuse nr 3-20-642 p-s 13 dokumentide võltsimise kahtluse tõendite kogumile tuginedes ümber; 4) lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keeld ei takista isiku paigutamist ega kinnipidamist, mida PPA-l on võimalik teha
-i alusel; 5) praegusel juhul ei oleks leebemad järelevalvemeetmed põgenemisohu tõttu ilmselt tõhusad; 6) isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu ning tema kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole ajaliselt ebaproportsionaalne. Isikut on kinni peetud kaks kuud ning tema kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ületa 6 kuud ja see on kooskõlas
Kaebaja ei soovi päritoluriiki naasta, kuna ta kardab tagakiusu. PPA saab kohustada isikut lahkuma ka teise riiki kui päritoluriik. Väljasaatmine ei pea toimuma üksnes päritoluriiki; 2) kuigi kaebajal on raha, ei järeldu sellest reaalne põgenemisoht; 3) isik sattus Eestisse põhjusel, et Rootsi saatis isiku Eestisse tagasi. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid; 4) isik selgitas, et tegutses Rootsi minnes sõbra sõnade järgi ja Seek Asylumist soovitati Rootsi reisida. Kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse riiki, mis ei tähenda, et see pidanuks ilmtingimata Rootsi olema; 5) kehtivate reisidokumentide puudumine ei tähenda, et isikust lähtuks põgenemisoht; 6) võimalik on kohaldada järelevalvemeetmeid, kuna isikul on olemas kindel elukoht, mida kinnitab üürileping. 13. PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik ei kinnitanud ametnikele, et ta on nõus sihtriiki naasma (
Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, milleks oli Belgia. Samuti ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset Prantsusmaal ega Saksamaal, mida kasutas transiitmaana, et minna Rootsi Eesti viisa alusel. Põgenemisohtu suurendavad rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud keelduvad otsused. Samuti pole isikul õigust viie aasta jooksul siseneda Schengeni alale; 3) kuna isikut kohustati haldusaktiga lahkuma Nigeeria Vabariiki ja Riigikohus ei võtnud selles vaidluses isiku kassatsioonkaebust menetlusse, PPA 30.03.2020 otsus on jõustunud. Isikul ei ole õigust sihtriiki valida ja väljasaatmine lõppeb Lagose lennujaamas. Pärast seda on isikul õigus valida endale sihtriik. Sihtriigi muutmine pole praeguse vaidluse esemeks; 4) dokumentide puudumine ei takista isikul Eestist lahkumast. Schengeni alal saab ta piiramatult liikuda. Raha olemasolu suurendab valikuvõimalusi põgenemisviiside vahel valimisel; 5) üürilepingu usaldusväärsuse lükkas Tartu Ringkonnakohus 26.05.2021 määruse p-s 17 ümber; 6) leebemad järelevalvemeetmed pole tõhusad, kuna nendega ei saa takistada ebaseaduslikku piiriületust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamisel tugines halduskohus
lg 2 p-le 1.
lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 15. Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 4
lg 2 p-s 1 sätestatud põgenemisohtu on määruskaebuse esitaja puhul seostatud
p-s 6 märgitud asjaoluga, s.o isik on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viidatud alusel põgenemisohtu on jaatanud lisaks Tallinna Halduskohtule ka Tartu Halduskohus 28.03.2021 määruses ja Tartu Ringkonnakohus 26.05.2021 määruses. Kohtud on järeldanud, et isik ei ole nõus lahkuma päritoluriiki, kuid ta on väidetavalt nõus lahkuma teise turvalisse riiki. Tartu Halduskohtu istungil ei osanud isik ega tema esindaja konkreetset riiki nimetada. Tallinna Halduskohtu istungil märkis isik üldsõnaliselt, et ta oleks nõus lahkuma Ghanasse. Samas pole viidatud asjaolu aga ainuüksi piisav, arvestades teisi asjaolusid kogumis, et välistada isikust lähtuv põgenemisoht
Ka teised, sh Eestisse saabumise asjaolud kogumis lubavad pidada piisavalt tõenäoliseks seda, et isiku esmaseks eesmärgiks on jääda Schengeni alale ja mitte täita vabatahtlikult lahkumiskohustust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.