2-21-551/12

Tsiviilasi nr 2-21-551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2021.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-21-551 Tsiviilasi K. F. hagi I. T. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: K. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, e-post xxx) Kostja: I. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg 15.06.2021.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja RESOLUTSIOON Kohus otsustas:

1. Lahutada K. F. ja I. T. abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx.a Gruusias.
2. I. T.’le toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
3. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Hageja K. F. esitas 13.01.2021.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu xx.xx.xxxx.a Gruusias Batumis. I. T. on Eestist deporteeritud ja hagejal ei ole võimalik temaga ühendust saada. Hageja kohtuistungil seletas, et tutvuti Eestis ja abielu sõlmiti Gruusias. Peale abiellumust elati koos üks kuu, rohkem kooselu pole olnud. Kostja I. T. ei ole oma seisukohta abielu lahutamise küsimuses avaldanud. I. T. ei olnud kohtule kättesaadav. Eesti rahvastikuregistris on tema andmed arhiveeritud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja kohtukutse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus lahendab tsiviilasja sisuliselt, vaatamata kostja puudumise istungilt. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja ja kostja elavad lahus alates umbes alates juunist 2018.a, seega ligi 3 aastat. Peale lahkukolimist ei ole poolte vahel kontakte olnud. Hageja teada on kostja Eestist deporteeritud. Hageja arvates ei ole abielusuhete taastamine võimalik. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja seisukohtadest ilmneb, et hageja soovib kindlalt lahutada. Kuna abielusuhted on lõppenud kolm aastat tagasi, siis ei ole abielusuhete taastamine kohtu hinnangul tõenäoline. Kohus lahutab poolte abielu. Kuna kostja ei ole olnud kohtule kättesaadav ja elab eeldatavasti Gruusias, toimetab kohus talle kohtuotsuse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS 317 lg 1 p 2 ja lg 3) Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2