KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7914 Tsiviilasi Skanteks OÜ (lik

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Aruandest selgub, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 203 417,24 eurot. Võlgnikul puudub väärtust omav ja realiseeritav vara. Ettevõte on majandustegevuse lõpetanud ning algatanud
2. märtsil 2021 likvideerimismenetluse. Haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikul puudusid juba
3. aastal vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevus polnud võimalik. Võlgniku maksejõuetus seisneb varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt on võlgnik üritanud ettevõtte majandustegevust jätkata, kuid tulutult, mistõttu on võlgniku osanikud võtnud vastu otsuse likvideerimismenetluse algatamiseks. Seega on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus on tingitud peamiselt, kuid mitte ainult, kulude suurenemisel alapakkumiste tegemises ning asjaolust, et ei olnud võimalik kaasata täiendavaid finantseeringuid. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud muu põhjus

§ 22lg 5 mõttes.

9. Kohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. 10.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

1. Kohus määras 14.06.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kohtu tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud.
2. Kohus leiab, et Skanteks OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku 3

§ 29lg 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks kuni kuue kuuni.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima.

§ 29

lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus kahekuulist tähtaega pikendada kuue kuu võrra. Taotluse kohaselt on Maksu- ja Tolliamet alustanud Skanteks OÜ (likvideerimisel) maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub taotleja tagada Skanteks OÜ (likvideerimisel) püsimine äriregistris pikendatud tähtaja jooksul ning käsitleda tähtaja pikendamist tähtpäeva edasilükkamisena vastavalt Riigikohtu praktikale. 14. Kohus leiab, et taotlus on põhistatud ja kuulub rahuldamisele ning Skanteks OÜ (likvideerimisel) likvideerimise tähtaega tuleb pikendada kuni kuue kuuni menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus ei määra tasumisele ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks täiendavat summat, vaid teeb seda likvideerija ülesannetes tegutseval ajutisel halduril likvideerimise pikendamisega seoses likvideerimiskulutuste tekkimisel ajutise halduri taotlusel. 15.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 4

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 12 h eest ( 116,80 eur/h) summas 1 401,60 eurot, lisandub käibemaks 280,32 eurot, kokku 1681, 92 eurot. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud.
2. Ajutine haldur palub töötasu 584 eurot, lisandub käibemaks summas 116,80 eurot, kokku 700, 80 eurot välja mõista menetlusabi korras riigi vahenditest. 18.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

1. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot.
2. Kuna võlgniku varast ei jätku halduri tasu väljamakseks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud, siis hüvitatakse menetlusabi korras ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest. Riigi poolt hüvitamisele kuuluv summa on 700, 80 eurot (sisaldab käibemaksu).
3. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liige kuni 29.03.2021 ja osanik V. O.. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5