) § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise 128,40 eurot tasumise nõuetes. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega rahuldati hageja nõuded. Seega ei jõustunud töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud osas (TVLS § 59 lg 1 p 1). Hageja ja kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti hageja nõuded osaliselt rahuldamata. Seetõttu on töövaidluskomisjoni otsus TVLS § 59 lg 11 alusel jõustunud osas, millega hageja nõuded jäeti rahuldamata. Kohus on töövaidluskomisjoni otsusega seotud osas, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata ning saab töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras menetlemisel lahendada hageja nõude üksnes samas ulatuses, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. See tähendab, et kohus kontrollib, kas hagejal on kostja vastu töötasu 38,52 eurot, kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 81,55 eurot ning
2.
lg 2 alusel loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Lisaks sätestab
lg 2 eelduse, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut tühiseks.
kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Pooled ei sõlminud 2018.a detsembris kirjalikku töölepingut, kuid töövaidluskomisjonis poolte avaldatust nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et hageja alustas 2018.a detsembris tööd Xxxx hageja heaks pärast praktikalepingu lõppemist. Kostja esitatud tööajatabel tõendab, et pooltevaheline töösuhe algas 22.12.2018 (tl-d 19-20). Hageja sõlmis töölepingu T OÜ-ga alates 01.01.2019, millisest ajast asus T OÜ haldama Xxxx. Asjaolu on tõendatud töölepingu dokumendiga ja töötamise registri kandega (tl 29) ning töötasu maksmisega 05.02.2019 (tl 26). Kohus on seisukohal, et sellega on tõendatud töötamine alates 01.01.2019 T OÜ heaks. 3.
kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud.
lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.
lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel ei olnud töövaidluskomisjonis vaidlust, et töötaja töötasu suurus oli 3,21 eurot tunnis. Hageja esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et hageja sai töötasu T OÜ-lt (tl 26). Kostja ei ole tõendanud töötasu maksmist 2018.a detsembri eest. Kostja esitatud tööajatabeliga on tõendatud, et hageja töötas töölepingu alusel detsembris vähemalt 12 tundi (tl-d 43-44). 2
lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad.
järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Hageja arvestuste kohaselt on saada kasutamata puhkuse hüvitis. Tööleping on poolte vahel lõppenud 08.02.2019 töötaja ülesütlemise avalduse alusel. Alates jaanuarist 2019.a oli sisuliselt tegemist tööseisakuga. Tööleping kehtis, pole tõendatud selle varasem lõpetamine, hageja täitis teist töölepingut T OÜ heaks. Kostja hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud ei ole. Hageja töösuhte ajal põhipuhkust ei kasutanud. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Kohus võtab puhkusetasu arvutamisel aluseks hageja arvestusliku töötasu (detsember 2018 - jaanuar 2019) brutosummas 642 eurot ja arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi on 37. Hageja teenis töötatud ajavahemiku 22.12.2018 – 08.02.2019 eest 4,70 puhkusepäeva (49 kp / 365× 35). 642 / 37 kp = 17,35 eurot - ühe puhkusepäeva tasu 4,70 kp × 17,35 eurot = 81,55 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 81,55 eurot.
lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tööandja ei nõustu töötaja poolt ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustega peab ta
lg 1 järgi esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja edastas 08.02.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse e-postiga kostja äriregistris märgitud aadressile info@mangiarino.eu ja ütles lepingu üles
Kostjal oli mõistlik võimalus hageja saadetud tahteavaldus kätte saada ja selle sisuga tutvuda. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Kohus leiab, et töösuhe poolte vahel on lõppenud 08.02.2019
lg 2 alusel.
lg 4 alusel saab töötaja hüvitist nõuda kui töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu, siis on tööandja kohustatud talle maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus tuvastas, et tööleping poolte vahel on lõppenud
lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu, seega on hageja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 128,40 eurot (40 tundi × 3,21 eurot), kuna tegemist oli lühiajalise töösuhtega. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.