Obsah (6)

§ 127§ 132§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.jaanuaril 2021 Lub

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses.

1. Liikluskindlustus poliisiga nr C0050332168 on tõendatud, et sõidukil xxxx registreerimismärgiga xxxx oli liikluskindlustusleping hageja juures, mistõttu on hagejal kohustus sõidukiga põhjustatud kahju hüvitada. Kannatanu K. K. 28.04.2019 esitatud kahjuavaldusega on tõendatud, et 28.04.2019 16:25 oli kannatanu sõiduk registreerimismärgiga xxxx pargitud xxxx, et tema sõidukit riivas sõiduk registreerimismärgiga xxxx ning, et kannatanu sõidukil on kahjustatud vasak külg. Fotodega on tõendatud kahjustuste olemasolu kannatanud sõidukil.
2. Väljavõttega liikluskindlustuse infosüsteemist POLIS on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi kindlaks, et kostja põhjustas 28.04.2019 liiklusõnnetuse ning oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel alkoholijoobes, mistõttu alustati esmalt tema osas väärteomenetlust. Kuna kostja poolt toimepandud teod olid käsitletavad ühe teona, lõpetas politsei kostja suhtes alustatud väärteomenetluse kogu teo ulatuses hõlmates liiklusõnnetuse põhjustamist ja mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning juhindudes VTMS § 75; § 29 lg. 1 p. 4, saadeti materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 424 tunnustel Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupile.
3. Harju Maakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-264 on tõendatud, et kostja juhtis 28.04.2019 kella 16:10 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,96 mg/g), omamata juhtimisõigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Seega on kostja poolt liiklusõnnetuse tekitamine, kahju põhjustamine, kostja alkoholijoove ja juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse hetkel eeltoodud tõenditega tõendatud.
4. Remondi kalkulatsiooni ning tööde ja materjalide kokkuvõttega on tõendatud kahjustada saanud sõiduki liiklusõnnetuse järgsed kahjustused ja vajalikud tööd ning A AS kalkulatsiooni ja arvega nr 194-496 on tõendatud, et kostja tekitas varalise kahju sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanikule summas 1706,30 eurot. Hageja raamatupidamise programmis oleva arvega nr 194-496 ja maksekorraldusega summas 1 706,30 eurot on tõendatud hüvitise tasumine ja hageja poolt kantud kahju. Hageja poolt kostjale 08.07.2019 esitatud tagasinõudega on tõendatud tagasinõude esitamine ja kostja teavitamine täitmise 3 kohustusest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kõik hagiavalduses esile toodud asjaolud ja kostja vastu esitatud nõue tõendatud.
5. Kostja vastuväited, et tema sõiduk ei ole kahjujuhtumit põhjustanud ja sõidukil ei ole kannatanu sõiduki kahjustamise jälgi, on vastuolus teiste kohtule esitatud tõenditega, millega on liiklusõnnetuse põhjustamine ja kannatanu sõidukile kahju tekitamine tõendatud. Kostja sõiduki kohta tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil on avarii põhjustamisest tingitud vigastused. 11.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Seega on kostja vastu esitatud hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 706,30 eurot.
2. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus läbi viia tema sõiduki suhtes ekspertiis tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna kostja sõidukiga kahju põhjustamise kohta on esitatud piisavalt tõendeid. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4