← Eesti

1-20-4987/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 06.07.2021 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-20-4987 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Riina PALMI Valentina MICHELSON Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäevad 01.07.2021 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON 06.07.2021 Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo TALLERMA 11.06.2021 erakorraline ettekanne X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks XX sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht puudub Liisi LILLEMETS-KOPPEN Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkond Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo TALLERMA 11.06.2021 erakorraline ettekanne X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust täitmisele. Saata X X karistust kandma vanglasse. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku §429 lg.1 p.1 ja §130 lg.5 alusel kohaldada X Xi suhtes tõkendit vahistamine. X Xi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. X Xi karistuse 06.07.

  1. kandmise algus on alates Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt X Xile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 108 (ükssada kaheksa) (s.h. materjalidega tutvumine 49 €, kohtuistungil osalemine 41 €, käibemaks 18 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) makstud tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud X X tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.1, §25 lg.2 – §200 lg.2 p.4, 8 järgi ja karistati KarS §64 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva. KrMS §202 lg.6 alusel arvestati kriminaalmenetluse lõpetamisel täidetud kohustuse osa, 15 tundi üldkasulikku tööd, karistuse hulka ja lõplikult kuulus X Xil kandmisele 2 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus, 2 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust, tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseaja jooksul pidi X X järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 ja 4 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 22.09.
  2. Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma esitas 30.11.2020 Viru Maakohtule erakorralise ettekande X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 30.11.2020 määrusega rahuldati Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma erakorraline ettekanne ja Karistusseadustiku §74 lg.4 alusel pikendati X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o. kuni 04.10.
  3. Kohtumäärus jõustus 19.12.
  4. 2 Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma esitas 04.02.2021 Viru Maakohtule erakorralise ettekande X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 05.02.2021 määrusega rahuldati Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma erakorraline ettekanne ja määras X Xile katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 – läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohtumäärus jõustus 26.03.
  5. Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma esitas 08.04.2021 Viru Maakohtule erakorralise ettekande X Xile Viru Maakohtu 04.09.2021 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus registreerida ennast hiljemalt 31.08.2021 psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusprobleemi hindamiseks ning kui psühhiaater peab vajalikuks – läbida psühhiaatri poolt määratud ravi ja katseaja pikendamiseks 1 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 15.04.2021 määrusega rahuldati Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma erakorraline ettekanne ja Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 alusel määrati X Xile katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 – registreerida ennast hiljemalt 31.08.2021 psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusprobleemi hindamiseks ning kui psühhiaater peab vajalikuks – läbida psühhiaatri poolt määratud ravi. Samuti pikendati Karistusseadustiku §74 lg.4 alusel X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o. kuni 04.11.
  6. Kohtumäärus jõustus 13.05.
  7. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma esitas 11.06.2021 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et X X rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 14.05.2021 kell 12.25 tuvastas kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 (seerianr.120355, järgmise kontrolli aeg 30.07.2021) abil süüdimõistetu väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,118 mg/l kohta. 14.05.2021 antud kirjalikus seletuses märkis süüdimõistetu, et alkotest oli positiivne, sest ta sõi enne registreerimisele tulemist ära paki rummikomme. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu et süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 12.05.2020 ja 27.05.2021 ning hilines 04.06.2021 registreerimisele. 14.05.2021 antud kirjalikus seletuses märkis süüdimõistetu, et 12.05.2021 ei tulnud ta registreerimisele, sest oli kell 13.00 vanaema juures ja unustas registreerimise ära. 3 04.06.2021 antud kirjalikus seletuses märkis süüdimõistetu, et ei tulnud 27.05.2021 registreerimisele, sest arvas, et peab tulema 28.05.
  8. 04.06.2021 registreerimisele hilines, sest ema näitas alles kell 12.00 kirjalikku kutset. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnevaid õiguseid ja kohustusi, toimus 05.10.
  9. Kohtumise juures viibis ka süüdimõistetu seaduslik esindaja (ema) A. M. kes kinnitas ka oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud. EHIS-e (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmetel lõpetas X X xxx xxx Koolis põhikooli 19.10.
  10. 12.11.2020 võttis X X ennast Töötukassas töötuna arvele ning tegeleb enda sõnul töö otsimisega, kuigi hetkel pole sobivat töökohta leidnud. Kriminaalhooldusametnik märgib, et X Xile on katseajal tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Esimene selle eest, et ta ei ilmunud 25.02.2021 kell 14.00 registreerimisele ning teine selle eest, et ta ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetamisest. Käesoleva ettekande koostamise käigus on ilmnenud, et X X ei täida jätkuvalt kohusetundlikult registreerimiskohustust, sest ta ei ilmu kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitud aegadel esindusse. Kriminaalhooldusametnik märgib, et pärast seda, kui süüdimõistetu pole ilmunud registreerimisele, on kriminaalhooldusametnik võtnud telefoni teel ühendust süüdimõistetu või viimase emaga. Kui X X ei ilmunud 12.05.2021 registreerimisele, helistas kriminaalhooldusametnik talle, mille peale vastas süüdimõistetu, et unustas registreerimisele ilmuda ja arvas, et registreerimine on hoopis 14.
  11. Kriminaalhooldusametnik andis süüdimõistetule korralduse ilmuda järgmise bussiga. Seepeale helistas X X tagasi ja teatas, et ei jõudnud 13.15 väljunud bussi peale. Niisiis andis kriminaalhooldusametnik korralduse tulla 15.00 väljuva bussiga ent X X vastas, et ta läheb hoopiski ujuma ning buss väljub Jõhvist alles kell 17.
  12. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et sel juhul on tegemist rikkumisega ning andis korralduse ilmuda 14.05.2021 kell 12.
  13. Kriminaalhooldusametnik märgib, et X X ei ilmunud 27.05.2021 taas registreerimisele. Seejärel saatis kriminaalhooldusametnik kutse ilmuda registreerimisele 04.06.
  14. Kriminaalhooldusametnik lisab, et X X hilines 04.06.2021 registreerimisele. Süüdimõistetu pidi ilmuma kell 12.00, kuid tuli kohale hoopis 14.
  15. Kriminaalhooldusametnik toonitab, et X Xile on korduvalt selgitatud õigel ajal registreerimisele tulemise kohustust. Sellele vaatamata ei tule süüdimõistetu kokkulepitud aegadel kohale ning toon põhjenduseks ja vabanduseks erinevaid asjaolusid, kus ta ajas päevad segamini või magas bussiaja maha. Eeltoodu näitab aga kriminaalhooldusametniku hinnangul X Xi hoolimatust, ükskõiksust, üleolevat suhtumist ja lohakust. Seega ei suhtu X X tõsiselt talle kohtu poolt määratud lisakohustuse ja kriminaalhooldusnõuete järgimisse. Kriminaalhooldusametnik lisab, et 14.05.2021 aset leidnud alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on juba neljas samalaadne, mis viitab aga omakorda, et süüdimõistetu ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest. Pärast Viru Maakohtu 15.04.2021 määrust, millega kohustati süüdimõistetut registreerima psühhiaatri vastuvõtule, uuris kriminaalhooldusametnik 11.06.2021 süüdimõistetult, kuidas registreerimine edeneb. X X väitis, et vastuvõtt toimub 06.07.
  16. Samas on kriminaalhooldusametnik veendumusel, et süüdimõistetu hoiak ja senine käitumine näitab, et alkoholi kuritarvitamine on normaalne nähtus ning ta pole oma käitumist valmis muutma. Eeltoodu alusel on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et süüdimõistetu puhul tuleks rakendada tõhusamat sekkumismeetodit, et vähendada isiku õigusvastast hoiakut ja kuritegelikku käitumist. Muud sekkumismeetodid pole seni talle mõju avaldanud ning tema käitumist 4 õiguskuulekamaks muutnud. Niisiis leiab kriminaalhooldusametnik, et X Xi kriminaalhooldus pole otstarbekas ega täida oma eesmärki, kuna vaatamata selgitustele jätkab ta kohtu poolt pandud kohustuste ja kriminaalhooldusnõuete rikkumisega. Seepärast saab süüdimõistetu õiguskuuleka hoiaku kujundamine ja suunamine toimuda vaid kinnipidamisasutuses. Kriminaalhooldusametnik leiab, et X X on oma käitumisega näidanud, et ta ei hooli kohtu poolt pandud kohutusse mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratu aegadel esindusse kuna jätkab kriminaalhooldusel viibimise ajal kohustuste rikkumisega. Tulenevalt eeltoodust tegi kriminaalhooldusametnik KarS §74 lg.4 alusel maakohtule ettepaneku pöörata kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Maakohtu istung 01.07.2021 Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen jäi erakorralises ettekandes toodud põhjenduste juurde. Süüdimõistetu X X selgitas maakohtu istungil, et tal ei ole midagi öelda, psühhiaatrit ei ole talle määratud ning alkoholi ei tarvita ta juba 2 kuud. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas süüdimõistetu, et viimati tarvitas ta alkoholi 14-ndal mail. Maakohtu istung 06.07.2021 Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen midagi lisada ei soovinud. Süüdimõistetu X X selgitas maakohtu istungil, et soovib asuda õppima ja tegelda spordiga ning talle pakutud kodeerimisest ta keeldus. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus maakohtu istungil jätta karistus täitmisele pööramata ning pikendada katseaega. Kaitsja leidis, et alkoholijoobe näit ei olnud suur ning registreerimisele ilmumata jätmine ei olnud kummalgi juhul tahtlik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 5 Süüdimõistetu X Xle tutvustati kriminaalhooldusalaseid 05.10.2020, millest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga. õiguseid ja kohustusi Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega KarS §75 lg.2 p.2 alusel kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Asja materjalides asuvast alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et 14.05.2021 kell 12.25 tuvastas kriminaalhooldusametnik Argo Tallerma registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi X Xi väljahingatavas õhus indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 (seerianr.120355, järgmise kontrolli aeg 30.07.2021) alkoholisisalduse 0,118 mg/l kohta. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et kuigi kontrollile allutatud kriminaalhooldusaluse õigused on kirjas Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis, ei pruukinud kriminaalhooldusalune neist aru saada. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud protokollile on süüdimõistetu omakäeliselt alla kirjutanud, lisaks sellele on temalt võetud ka omakäeline seletus. Maakohus leiab, et juhul, kui süüdimõistetu ei saanud menetlustoimingust aru või talle jäi sisu arusaamatuks, oli tal igakülgne võimalus selle märkimiseks kas protokolli või seletusse. Kuna süüdimõistetu seda ei teinud, leiab maakohus, et süüdimõistetule oli kõik toimunu arusaadav. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega KarS §75 lg.1 p.2 pandud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele 12.05.2021, 27.05.2021 ja 04.06.
  17. Asja materjalides asuvast registreerimislehest nähtub, et X X ei ole ilmunud registreerimistele 12.05.2021 ja 27.05.
  18. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et tegemist oli hooletusega ja mitte tahtliku mitteilmumisega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastupidi, kogu asja materjalidest nähtub üheselt, et süüdimõistetu suhtus kogu kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustuse täitmisesse äärmiselt ükskõikselt ning käitus ja tegutses vastavalt oma plaanidele. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsusega katseajaks Karistusseadustiku §75 lg.1 p.2 alusel määratud kontrollnõude - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel lisakohustuse – kohustus mitte tarvitada alkoholi – rikkumised on tõendatud asja materjalide ja süüdimõistetu enda selgitustega. Kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata X Xile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, sest ta suhtub kriminaalhooldusesse hooletult ja näitab üles ükskõikset suhtumist. 6 Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettepanekuga, leiab, et rikkumiste alusel on põhjendatud X Xi suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Võttes arvesse, et tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega ja asjaoluga, et ükski seni rakendatud meetmetest ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud, ei jäägi maakohtul muud üle, kui karistus täitmisele pöörata. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu otsib kõikvõimalikke mitteolulisi põhjendusi oma järjepidevate rikkumiste õigustamiseks. Samas jätab süüdimõistetu aga arvestamata, et ta peab hoopiski ise sügavat huvi üles näitama, et kriminaalhooldus nõuetekohaselt täidetud saaks. Tulenevalt eelpooltoodust leiab maakohus, et X X ei ole talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline oma käitumist muutma. Arvestades X Xi käitumist katseajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et ta suudab edaspidi katseaja tingimusi täita ning selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Seega on süüdimõistetu suhtumine katseaja tingimuste täitmisesse kokkuvõttes äärmiselt ükskõikne. Maakohus toonitab, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi vabaduses, tuleb tal järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda tema üle kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tulebki saata talle mõistetud karistust kandma vanglasse. Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu huvitatudki muutuste tegemisest oma elukorralduses. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja kanda karistust tingimisi vabaduses. Lisaks sellele anti talle samasugune võimalus varasemate erakorraliste ettekannete läbi. Vaatamata sellele ei ole X X suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et ta suudab oma edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja pöörata X Xile Viru Maakohtu 04.09.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust täitmisele. Maakohtu istungil palus kaitsja anda kriminaalhooldusalusele võimalus pöörduda psühhiaatri poole ja pikendada veelkord katseaega. Vastuseks kaitsja küsimusele selgitas süüdimõistetu, et kuna Kiviõlis psühhiaatrit ei ole, ei ole tal enne 31.08.2021 võimalik psühhiaatri poole pöörduda. Seega ei ole süüdimõistetu püüdnud leida ühtegi võimalust psühhiaatri poole pöördumiseks xxx, xxx või mujal. Kuigi süüdimõistetu kinnitas, et sai esialgse aja 06.07.2021, mis siis tühistati, ei esitanud ta selle kinnituseks ühtegi tõendit ning 01.07.2021 kohtuistungil sellest ei rääkinud. 7 Maakohus ei pea kuidagi võimalikuks pikendada järjekordselt katseaega, kuna senine kriminaalhooldus on näidanud, et selline vahend ei ole antud süüdimõistetu puhul piisav. Süüdimõistetu seletused maakohtu istungil selle kohta, et ta soovib õppida ja spordiga tegeleda on tunnustustväärivad, kuid ei anna alust karistus jätta täitmisele pööramata. Maakohus leiab, et karistuse kandmisel vangistuses on suurem tõenäosus sellel, et noor kinnipeetav suunatakse omandama põhiharidust ja võimalusel ka kutseharidust, samuti on süüdimõistetul vangistuses võimalik tegeleda sõltuvusraviga. Kriminaalmenetluse seadustiku §429 lg.1 p.1 ja §130 lg.5 alusel peab maakohus põhjendatuks kohaldada süüdimõistetu suhtes tõkendina vahistamist. Maakohtul puudub X Xi suhtes igasugune veendumus, et ta läheb ettenähtud ajaks vabatahtlikult vangistust kandma. Maakohtu seisukohale annavad kaalu nii süüdimõistetu korduv registreerimistelt puudumine ühes kõikvõimalike ettekäänetega kui ka tema apaatne hoiak maakohtu istungil. Maakohus möönab, et kuna tegemist on alaealisega, tuleb antud asjaolu eriti hoolikalt kaaluda. Siiski peab maakohus seda vajalikuks ja selleks annab muuhulgas aluse eelkõige süüdimõistetu enda käitumine katseajal, kes vaatamata nii ema kui kriminaalhooldaja suunamistele ja nõudmistele käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ei järgi, käitub vastavalt oma soovidele ja eelistustele, ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda ei ilmu ja ilmub sinna alkoholijoobe nähtudega. Maakohtu istungil osales tasutaotluse summas 108 €. kaitsjana vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning rahuldab taotluse täies ulatuses. Kaitsjatasu jääb riigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §
  19. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.