← Eesti

2-21-3371/11

Obsah (8)§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3371 Tsiviilasi K. J. B.i hagi R. A.i va

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

13. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et 3

(9)ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 14. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja on täisealine laps; • kostja on hageja isa; • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; • hageja õpib xxxx (tlk 12). 15. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot alates xxxx kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, st xxxx. 16. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased. 17. Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. 18. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). 19. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (üür, elekter, kindlustus) Toit Tervisehoid (hambaarst) Transport Sidekulud Riided ja jalanõud Hügieen Koolikohustuse täitmine, sh õpikud ühes tsüklis Prillid Kõrvaklapid Sülearvuti Huvitegevus (kultuuriselts ja teatriring) Kultuuriseltsi Perelaager Autokool 855,50 32 57,04 267,90 250 195 79,90 849 55 150 200 4
(9)20.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar Eluasemekulud 213,88 Toit 150 Tervisehoid 10 Sidekulud 14,26 Riided ja jalanõud 40 Hügieen 10 Tõendid tlk 13 (üür 725 eurot), tlk 22 (elekter 115,72 eurot), tlk 23 (kindlustus 14,78 eurot). Eelduslikult elab korteris vähemalt 4 inimest (hageja, tema ema, õde ja ema abikaasa), mistõttu tuleb eelnimetatud kulud kogusummas 855,50 eurot jagada kõigi elanike vahel. Tõendid tlk 12-

  1. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 150 euro ulatuses. Tõend tlk
  2. Hageja ei ole tõendanud, et hambaravikulu oleks 32 eurot kuus. Tegemist on ühekordse kuluga. Arvestades üleüldist vajadust ravimite ning vitamiinide jms osas, leiab kohus, et põhjendatud kulu on 10 eurot kuus. Tõend tlk
  3. Kohus leiab, et kulu on tõendatud 57,04 euro ulatuses, kuid see tuleb jagada elanike arvuga. Tõendid tlk
  4. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 267,90 eurot (so aastas 3214,80 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. 5

(9)Koolikohustuse täitmine 83,33 Ühekordsed kulud: prillid, kõrvaklapid, sülearvuti 25,80 Huvitegevus 31,59 Autokool 0 Kokku: Tõendid tlk
  1. Nähtub, et õppekirjandusele kulub tsüklis 250 eurot. Kohtule arusaadavalt on õppeaastas 4 tsüklit, mistõttu on aastane kulu 1000 eurot, mis tuleb jagada 12 kuu peale. Tõendid tlk 25-
  2. Nähtub, et prillide maksumus on 195 eurot ning kohtule arusaadavalt tuleb klaase vahetada kord aastas, mistõttu tuleb ka kulud jagada 12 kuu peale (16,25 eurot). Sülearvuti 849 eurot (tlk 25) ning kõrvaklapid 79,90 eurot (tlk 27) tuleb jagada kogu elatisenõude perioodile (3 aastat, s.o 36 kuud) arvestades nende võimalikku amortisatsiooni. Eelnimetatud kulud on vajalikud õppetöös. Perelaager toimub kord aastas ning 150 eurone kulu (tlk 32) on kolme osaleja peale kokku, st hageja osa on kõigest 50 eurot, ning ühes kuus on kulu seega 4,17 eurot. Teatriring on 9 kuul aastast ning kuumaksumus on 35 eurot (tlk 44), st aastane kulu 315 eurot ning igakuine kulu seega 26,25 eurot. Kultuuriseltsi aastamaks on 20 eurot (tlk 39), mis ühes kuus on 1,17 eurot. Autokool ei ole lapse kasvamise ja haridusega seonduv hädavajalik ja vältimatu kulu. Nimetatud kuluga kohus täiskasvanud lapse ülalpidamisnõude lahendamisel ei arvesta. 578,86 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 578,86 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 289,43 eurot kuus (578,86 / 2).
  3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi 6
(9)ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  1. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline ning tema igakuine sissetulek töötasu näol on 1375,55 eurot (tlk 58-61, pangakonto väljavõte). Kostjal on kontol vabu vahendeid ca 5700 euro ulatuses. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale ja tema abikaasale kuulub ühisomandina kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), kusjuures kinnistul ei lasu koormatisi ega hüpoteeke. Kostjale kuulub sõiduk xxxx (reg nr xxxx). Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks laenukohustusi. Kostjal on igakuised vältimatud kulud ja kohustused: elatis kahele alaealisele lapsele 584 eurot; lastega kohtumine 100 eurot (sh kütus), 66,67 eurot, koguloomad 50 eurot, eluasemekulud 100 eurot. Eeltoodule lisandub söögi- ja riiete ning jalanõude kulu (hinnanguliselt 190 eurot nagu ka hageja puhul). Seega on kostja vältimatud kulud ja kohustused kokku 1090,67 eurot kuus. Ülejäänud kulude olemasolu ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega jääb kostjale pärast igakuiste kulude kandmist üle 284,88 eurot (1375,55 – 1090,67). Siiski tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 200 eurot kuus (mis on ligilähedane nõutava elatisega) kuni tema täisealiseks saamiseni, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
  2. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 217,07 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 3 kuuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta 7
(9)rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 9 kuuse elatise kogusumma (9 x 289,43 = 2604,87) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 217,07 eurot (2604,87 / 12).
  1. Kostja on märkinud, et elatis tuleks välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohus kostjaga ei nõustu ning märgib, et lähtub siinkohal seaduse sõnastusest (PKS § 97 p 2). Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ning hagejal õigust elatist nõuda.
  2. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 217,07 eurot alates xxxx kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda

  1. kuupäeval J. A. pangakontole nr xxxx selgitusega: „K. J. B. elatis“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 28.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (292 x 9). Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 30.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8

(9)31. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.