Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja kohtu põhjendused
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 14.05.2021.a Ametlikes Teadaannetes. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid 2 2-20-15961 mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et täisealiste laste puhul ei kehti PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäär. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral suuremas osas õiguslikult põhjendatud. Hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palus mõista elatise välja muutuva suurusena (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest), kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiiri täisealise lapse elatisele. Kohus mõistab elatise välja muutmatu suurusena 2020.a (hagiavalduse esitamise ajal) kehtinud miinimummäära ulatuses (292 eurot; 2021.a kehtib sama miinimummäär) kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kooskõlas
lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et hagejal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga. Juhul, kui hageja vajadused suurenevad ja käesoleva otsusega väljamõistetud elatis ei kata hageja vajadusi, on hagejal õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse (suurendamise) muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. 27.11.2020.a määruses punktis 6 kohus selgitas, et menetlusosalistel tuleb esitada kohtule 20 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid, kui menetlusosalised ei ole juba seda teinud (
Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega menetluskulusid, mida kindlaksmäärata, ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.