1-19-8167/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8167 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus süüdimõistetu Ahti Sõrole Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ahti Sõro (isikukood 37207192752) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Ahti Sõro 15.10.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8167 KarS § 424 lg 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 2 aastat 26 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.08.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5527 mõistetud 1 aasta 2 kuu 26 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 14.10.
11. Kohtuotsus jõustus 31.10.
12. 1.
13. Tartu Maakohus vabastas 21.12.
14. a määrusega Ahti Sõro karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.11.
15. KarS § 76 lg 5 alusel allutas kohus Ahti Sõro katseaja lõpuni käitumiskontrollile, kohustades teda järgima kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 1 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, alluda sõltuvusvastasele ravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima selle ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed. Kohtumäärus jõustus 06.01.
16. 1.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 15.02.2021 erakorralise ettekande, kuna Ahti Sõro ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku Ahti Sõrole mõistetud ärakandmata karistus täitmisele pöörata. 1.
18. Tartu Maakohus jättis 09.03.
19. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 25.03.
21. 20.05.2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond teise erakorralise ettekande, milles taotleb Ahti Sõrole mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Ahti Sõro on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, ei ole saanud luba töökoha vahetamiseks ning on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohtu määrus
22. Tartu Maakohtu 17.06.
23. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati Ahti Sõrole Tartu Maakohtu 15.10.
24. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8167 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 2 päeva vangistust, täitmisele. 3.
25. Maakohtu määruse andmetel on erakorralises ettekandes fikseeritud registreerimiskohustuse rikkumised – 22.04.2021, 05.05.2021 ja 19.05.
26. Mõjuvaid põhjuseid mitteilmumiseks ei ole olnud. Ahti Sõro on ametnikule valetanud, et on olnud haige – perearsti kinnitusel ei ole Ahti Sõro perearstiga ühendust võtnud. Lisaks nähtub PPA 21.04.2021 vastusest, et Ahti Sõro on 18.04.2021 tarvitanud teiste isikutega alkoholi, isikud alkoholijoobes. 22.04.2021 on Ahti Sõrol tuvastatud protokolli fikseeritult 1,534 mg/l alkoholijoove väljahingatavas õhus. Lisaks on SA Tartu Kiirabi vastuse kohaselt nähtav, et Ahti Sõro on tarvitanud pikaajaliselt alkoholi (alates 06.01.2021) ning tarbib kõike, mis sisse läheb. 05.05.2021 kiirabikaardi kohaselt on Ahti Sõro tarvitanud alkoholi kolm kuud, viimati jõi viina eelmisel päeval. Tal on tekkinud generaliseeritud krambihood. Erakorralise ettekande kohaselt on isiku töösuhe lõppenud aprillis 2021, tööandja sõnul selle tõttu, et isik on alkoholi tarvitamise tõttu olnud pikaajaliselt kadunud. Ahti Sõro on ametnikule andnud selgitusi, väites, et töösuhe lõppes tervislikel põhjustel. 3.
27. Kohus andis märtsikuus 2021 isikule uue võimaluse ning ei pööranud karistust hoolimata korduvatest rikkumistest täitmisele. Isik rikkus jaanuarist märtsikuuni registreerimiskohustust, tänaseks on lisandunud ka korduv alkoholikeelu kohustuse rikkumine, ta ei ole ametnikule olnud kättesaadav, jätkunud on registreerimiskohustuse rikkumine ning kriminaalhooldusametniku kinnitusel on isik suhelnud ka alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega. Kiirabikaardilt nähtub selgelt, et isik on pärast vangistusest vabanemist olnud alkoholi tarvitamise tsüklis. See käitumine viitab ilmselgelt asjaolule, et Ahti Sõro ei ole huvitatud ega motiveeritud täitma kontrollnõudeid. Selliselt ei ole aga võimalik kriminaalhooldusega jätkata, kuivõrd isik ei ole ametnikele kättesaadav, rikub pidevalt kohustust alkoholi mitte tarvitada ning ilmub registreerimisele oma suva kohaselt. Lisaks on Ahti Sõro rikkunud pärast erakorralise ettekande koostamist uuesti alkoholi tarvitamise keeldu – 11.06.2021 tuvastati tal alkoholijoove. 16.06.2021 kohtuistungile ilmus 2 Ahti Sõro kerges joobeseisundis PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinikud tuvastasid tal 0,10 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Ahti Sõro tunnistas, et öösel tarvitas alkoholi. 3.
28. Seetõttu leidis maakohus, et Ahti Sõrole määratud ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Ahti Sõro käitumine ei tekita kohtus vähimatki usaldust, et ta suudaks järgnevate kuude jooksul oma käitumist kardinaalselt muuta ning kontrollnõudeid täitma asuda. Ta ei ole soovinud alkoholisõltuvusest vabaneda ning on seetõttu pannud toime kriminaalhoolduse jooksul palju rikkumisi. Määruskaebus
29. Tartu Maakohtu 17.06.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse Ahti Sõro, kes ei nõustu maakohtu määrusega ning reaalse vanglakaristuse mõistmisega. Tema probleem on alkoholis ning ta ei kujuta kellelegi ohtu. Vangla asemel võiks teda suunata programmidesse, mis aitavad loobuda alkoholist. Ta on valmis nendes osalema, kuna tunneb, et kõik on temast võitu saanud. Ta vajab abi, et võidelda alkoholismiga. Vangistus ei paranda probleemi, kuid seda saaksid teha inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku temasuguste alkohoolikutega. Nende abiga suudaks ta sellest pahest vabaneda. Ahti Sõro palub mõistvat suhtumist ja abi sellega toimetulekul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ahti Sõrole Tartu Maakohtu 15.10.
32. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas.
33. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et Ahti Sõro rikkus korduvalt temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, ei saanud luba töökoha vahetamiseks, ei olnud ametnikule kättesaadav ning rikkus kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega. Kuivõrd rikkumiste olemasolus ei ole vaidlust, Ahti Sõro ei ole neile vastu vaielnud ka esitatud määruskaebuses, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Küll selgitab ringkonnakohus, millistel põhjustel on karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine põhjendatud.
34. Ringkonnakohus nõustub Ahti Sõroga selles, et kahtlemata on peamiseks probleemiks kriminaalhoolduse läbiviimisel ning nõuete ja kohustuste rikkumisel olnud tema alkoholi liigtarvitamine. Nii on tõenäoline, et nii registreerimiskohustuse rikkumine, töökoha kaotus kui ka keelatud seltskondades viibimine on saanud alguse järjekordsest alkoholi tarvitamisest. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus Ahti Sõroga selles, et tema puhul on võimalik reageerida rikkumistele leebemal viisil kui karistuse täitmisele pööramisega.
35. Erinevad sotsiaalprogrammid on kindlasti mingil määral abiks alkoholi tarvitamisest loobumisele, kuid seda vaid nende inimeste puhul, kellel on motivatsioon oma sõltuvuskäitumist muuta. Ahti Sõro kohta seda öelda ei saa. Teda on karistatud kolme erineva otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arvestades seda, et esimese kuriteo pani ta toime 08.04.2018, ei ole süüdimõistetu kolme aasta jooksul suutnud leida lahendust sõltuvusprobleemile. Ahti Sõrole on määratud ka kohustus pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning alluda sõltuvusvastasele ravile, mis tulemusi ei andnud, kuivõrd leiti, et ravivajadus puudub. Vaatamata sellele oleks pidanud Ahti Sõro ise aru saama, et probleemiga tuleb tegeleda ning mitte ootama, kuni saabuvad tema jaoks ebameeldivad tagajärjed. 3 Arvestades seda, et materjalide põhjal on alust arvata, et Ahti Sõro on alkoholi tarvitanud järjepidevalt alates vangistusest vabanemisest, ning selle aja jooksul on ta vaid korra pöördunud ravi saamiseks vastuvõtule, ei ole kriminaalhooldusalune ise olnud piisavalt huvitatud ravist. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi karistuse täitmisele pööramise hirmus lubaduste andmine ja sõltuvusprobleemi tunnistamine näitab seda, et süüdimõistetu ei ole võimeline võtma vastutust oma tegude eest. Sotsiaalprogrammide või ravi määramine kohustustena jääksid edutuks, Ahti Sõro ei oleks suuteline neid läbima.
36. Väheoluline ei ole ka see, et Ahti Sõro viibis kriminaalhooldusel pärast tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Seega ei mõjutanud isegi reaalne vangistus teda käituma korrektselt ning järgima tingimisi vangistusega määratud nõudeid. Ahti Sõrole on korduvalt antud võimalus näidata, et ta suudab täita nõudeid ja kohustusi, kuid oma käitumisega on süüdimõistetu tõestanud vastupidist. Arvestades rikkumiste ulatust ning pikaajalisust, tahtejõu puudumist ning prognoosi katseaja edukusele, ei ole põhjust arvata, et Ahti Sõro kriminaalhooldus oleks edaspidi edukam ja täidaks karistuse mõistmise eesmärke. Pigem on alus arvata, et samasugune probleemne käitumine jätkub ning varem või hiljem tuleb taaskord arutada karistuse täitmisele pööramist. Seetõttu on igati põhjendatud Ahti Sõrole mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine.
37. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 17.06.
38. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4