1-19-8081/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-8081 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kirill Ptitsõni (ik 39512193719) kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Kirill Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Lion Law vandeadvokaat Mirjam Frey poolt Kirill Ptitsõnile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
6. Mõista Kirill Ptitsõnilt menetluskuluna välja 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Kirill Ptitsõnil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati Kirill Ptitsõn süüdi KarS § 303 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja K. Ptitsõnile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. K. Ptitsõni karistusaeg algas
13. oktoobril
14. a ja lõppeb
15. detsembril
16. a.
17. Viru Vangla esitas
18. juunil
19. a Viru Maakohtule materjalid K. Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Viru Maakohtu
21. juuli
22. a määrusega jäeti K. Ptitsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. Positiivsena saab välja tuua, et K. Ptitsõn on vangistuses osalenud majandustöödel ja töötanud avavanglas viibides väljaspool vanglat. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabanemisjärgselt on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vaatamata sellele on K. Ptitsõni varasemas elukäigus ja käitumises palju tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. K. Ptitsõnil on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole ta varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et ennetähtaegse vabastamise esmased eeldused on täitmata.
24. Praeguse vangistuse ajal on K. Ptitsõnile antud võimalus kanda karistust avavanglas, kuid
25. veebruaril
26. a paigutati ta kinnisesse osakonda tagasi, sest omas väljaspool vanglat mobiiltelefoni, mille asetas enne vanglasse tagasi jõudmist vangla küljel asuva bussipeatuse prügikasti, et see sealt hiljem kätte saada. K. Ptitsõn on kuritarvitanud vanglaametnike usaldust.
27. veebruarist
28. a kuni
29. märtsini
30. a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest K. Ptitsõn survestas kambrikaaslast vanglavara lõhkuma.
31. maist
32. a kuni
33. maini
34. a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest K. Ptitsõn kakles kambrikaaslasega. See kõik seab kahtluse alla tema motivatsiooni muutuda.
35. K. Ptitsõnil on tasumata nõudeid summas 8279 eurot ja vabanemisfondis on 822,04 eurot. Ta on enda sõnul motiveeritud võlgnevusi tasuma, kuid tal on raskuseid tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Ta kulutas raha mõtlematult hetkelise heaolu rahuldamiseks. Majanduslikku toimetulekut mõjutas ka mõnuainete tarvitamine. Maakohus ei ole veendunud, et K. Ptitsõn oleks vabaduses suuteline majanduslikult hakkama saama ja võlgnevusi tasuma.
36. Viimase kuriteo pani K. Ptitsõn toime alkoholijoobes, kui lõi kohtumaja kohtukordnikule jalaga näkku, millega põhjustas viimasele ninaluumurru. Ka varasemalt on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Vangistuses on ta küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid iseloomustusest nähtub, et alkohol ei ole tema jaoks probleemiks. Maakohtu hinnangul viitavad toime pandud kuritegude asjaolud ja fakt, et K. Ptitsõn alkoholis ise probleemi ei näe, sellele, et tema poolt vabaduses alkoholi tarvitamine võib viia uute kuritegudeni.
37. Viimase kuriteo pani K. Ptitsõn toime katseajal, viibides kriminaalhooldusel. Viru Maakohtu
38. juuli
39. a otsusega jäeti talle kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. Ptitsõn ei pane 2 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu. K. Ptitsõn pani uue kuriteo toime
40. oktoobril
41. a. Maakohus ei ole veendunud, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid selleks, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toime panemist. 2 MÄÄRUSKAEBUS
42. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat M. Frey, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
43. K. Ptitsõn on viibinud avavanglas ja töötanud väljaspool vanglat ning läbinud erinevaid programme. Teda on tõepoolest distsiplinaarkorras karistatud, kuid see ei tohiks takistada tema ennetähtaegset vabastamist. Arvestada tuleks, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ettevõttes, kus K. Ptitsõn avavanglas viibides töötas, on nõus ta vabaduses uuesti tööle võtma. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust. Selle peamine sisuline eeldus on kinnipeetava edasine õiguskuulekas käitumine (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Kohus peab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel näitama, mis annab aluse arvata, et pärast pikaajalist vangistuses viibimist ei ole isiku hoiakud ja suhtumine muutunud ning osutama nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad (RKKKm nr 1-09-14104, p 22). Maakohus on eespool märgitu vastu eksinud. Maakohus ei ole küllaldaselt põhjendanud, miks K. Ptitsõni iseloomustavad positiivsed asjaolud ei anna alust tema vabastamiseks. Ta viibib vangistuses alates
44. oktoobrist
45. a. See on piisavalt pikk aeg järele mõtlemiseks. K. Ptitsõn soovib edaspidiselt õiguskuulekalt elada, soovib täita kontrollnõudeid, peab enesetäiendamist vajalikuks ja soovib jätkata eesti keele õpinguid. Ta on lõpetanud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
46. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja K. Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat M. Frey kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
47. K. Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat M. Frey taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 72 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Ptitsõni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3